"Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust. Luuletuse stiil tundub olevat väga lihtne. Tänu selle stiilile saab luuletusest kiirelt ja kergelt aru. Kasutatakse metafoore, nagu "vennal"-inimesel. Selles luuletuses kasutatakse riimi ABCB Luuletus jätab üldiselt meelepärase mulje. See paneb mind luuletuse sisuga nõustuma. Luuletuse sisu on stiilist märgatavalt tähtsam ja meeldejäävam.
Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus. Luuletuses positiivne, seal ei esine kurbust ja süngust. Luuletuse sisu on edasiandev. Selles luuletuses on kasutatud isikustamist, epiteete(sõna või väljend, millega iseloomustatakse kedagi või midagi) ja metafoori(sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses). Kõige enam kasutas luuletaja luuletuses isikustamist.
Hando Runnel Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest. Luuletuses on
1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik) 3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid luuletusse muutusi modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised luuletused, piltluuletused, sürrealism, vihjeline luulekeel. Kalju Lepik (1920-1999) Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 enamik luuletused on mreliku, terava meeleoluga. Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid.
ämblikuvõrku,sääl nõge,on ritsikaid,prussakaid ka." 4.Hea rahvalik luule,lõbus,naljakas,samas kirjeldab tolle aegset elu.Ühesõnga tekitab minu häid ja positiivseid tundeid. 5.Kindlasti on see rõõmsan ja positiivsem luuletus võrreldes teiste isamaaluuletustega. Juhan Liivi isiku-ja mõtteluule ,,Emale" a)Ema b)Tundehell ja igatsuslik c)Räägib oma kadunud emast. d)Mulle meeldis.Kõik armsad sõnad olid ühesse väikesesse luuletusse sisse kantud. ,,Mure" a)mure b)Kurvameelne c)Ka Liiv oli inimene,kellel oli hinges mitmeid muresi d)natuke segane,kuid samas täiesti aru saadav ja loetav. ,,Sugulased" a)Rikkus ning vaesus b)Nukker,sünge c)Ka Juhan Liiv oli vaesest perekonnast d)Päris hea luuletus,mõte hästi edasi antud. 2.Juhan Liivi isikuluule oli väga hea.Kõik ilusad sõnad ja mõted on hästi edasi kantud lugejale.
5. Enda seisukoht Villu Tammel on lugejaid äärmusest-äärmusesse ehk enamasti ongi lugejad, kelle jaoks tema luule sümpatiseerib ja lugejad, kelle jaoks on tema looming absoluutselt vastuvõetamatu. Arvan, et ta on võitnud rohkem lugejate sümpaatiat, kuna luuletused on pärit 20. sajandi teisest poolest ehk ajast, mil tema luuletuste teemad olidki väga aktuaalsed. Samuti on ta osanud näiteks tollase vene võimu üle naljatamise panna luuletusse ja seda täpselt nii piiripealselt. Tema luule ei meeldinud kindlasti tollastele võimutegelastele ja vene võimu pooldajatele. Tamme looming on mulle pigem sümpatiseerinud, seda ilmselt ka selle pärast, et mind miskipärast väga huvitavad 80ndad ja 90ndad ning seega oli punkar Villu luuletusi ka põnev lugeda.
magusad nagu mesi-punuvad meeste pähe nad tuule- ja varesepesi" ,,Kõik on pagana hästi" Luuletuse kindlaks põhiliseks teemaks on Eesti poliitika. Autori mõtted annavad selgelt edasi selle, et Eesti poliitika ootab ainult paremat tulevikku, kuid seda ei paista kuskilt tulevat, nii et jääbki üle ainult elada hetkes. ,,eks ole see meiegi saatus siin Eestis: me ootame oma valget laeva ja peremeest" Taaskord peab tõdema, et luuletus on pigem mõtleva panev. Luuletusse lisab vürtsi kaasaaegne keelekasutus. ,,Tõsielu" Luuletus annab edasi mõtteid nähtud unenäost. Selles ühes unenäos, millest Rooste kirjutab, on ilus armastus, mis kaob kohe kui reaalsus endast märku annab. Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist"
Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos,
meeleolu, suur rõhk on minevikul ja asjadel, mida toona väärtustada ei osatud. Luige teos algab kõleda ja tühja, elutu tundega, kuid kasvab läbi ridade valuks ja lõpuks ka lootuseks. Kareva on oma teose ilmselgelt kirjutanud nii, et lugeja tunneks sellest õhkavat kirge ja janunemist, tundeid, mida naine ilmselt ise luuletades tunneb. Runneli ,,Täna ma luuletan" on ehtne näide sellest, kui meisterlikult kirjanik suudab ühte luuletusse kokku pakkida nii rõõmu, kui ka nukruse, näilise ükskõiksuse, kui ka lõpmatu kire ja elujanu. Näiliselt on kõik luuletused meeleolult erinevad, kuid siiski jääb kõrvu kumama mingi ühine noot. Kõik luuletused, olgu nad kuitahes erinevad, kannavad ühtset sõnumit- loometöö on enamat, kui vaid tühjade sõnade paberile kandmine, see on miski, mis vajab pühendumist ja armastust, ning mis kõige tähtsam- vaimset tugevust
selles on teksti kõrvuti _________ ja ________ keeles. Teos keelati. Sellest on säilinud ____ katkendlikku lehekülge, mis leiti 1929. aastal ühe raamatu parandamisel (katekismuse lehti oli kasutatud kaane täitematerjalina). 173__ ilmus esimene eestikeelne _______________ (1415 lk ja 6015 eksemplari). Otto Wilhelm _____________ (1763-1832) tõi eesti tähestikku õ-tähe. KRISTJAN JAAK PETERSON ( _________ - _________) Palun lisa luuletusse puuduvad sõnad. _____________________________ laulu tuules ___________ taevani tõustes üles igavikku ___________________? ( ood ,,Kuu") Tema loomingust ilmus raamat ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" ______ a.Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga, maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________
Ta oli täis vaimustust, ilujoovastust. Kuid see oli kurb vaimustus, kurb joovastus, sest tihtipeale tähendas ta: "Surmalik ilus"." 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos,
Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos
Näiteks on ühiskond hukka mõistnud vägivala, ent sellele vaatamata lahvatas vägivald I.maailmasõja ajal. Leiti, et vägivalda tuleks aktsepteerida. Sürrealism on puhas psüühilne automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kirjutada tuleb kiiresti ja enne läbimõeldud süzeeta. Midagi ei tohi meelde jätta ja kirjutatut vahepeal üle lugeda. "oivaline laip" - igaüks lisab luuletusse omapoolseid ridu, teadmata midagi eelnevast tekstist. Inglismaa Virgina Woolf alustas oma loomingut realistlikus laadis. Pöörangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan "Jacobi tuba", kus korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. Jäädvustab peategelase elukäigu eri ruumidese kuuluvaid fragmente. Essees "Oma tuba" esines ta naiste loominguliste õiguste kaitsjana, saades 20.sajandi feministliku kirjanduse klassikuks. Peateos: "Tuletorni juude"
Lisaks on autor arvesse võtnud erinevate allikmaterjalide soovitusi ja näiteid Juhan Liivi loodusluule teemade jaoks. 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos
Ta oli täis vaimustust, ilujoovastust. Kuid see oli kurb vaimustus, kurb joovastus, sest tihtipeale tähendas ta: “Surmalik ilus”.” 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest “Mai hommik”. Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos
Teelise motiiv peegeldab siin üksildase isiku kulgemist looduse keskel, seda rõhutab tugevalt ka luuletuse eelviimane stroof, kus näeme, et teelkäija perekonnaliikmed on kõik juba surnud. Rändaja päritolu pole samuti luuletuses selgelt teada (palju jääb siiski teksti taha), ei ole vastust küsimusele, kust rändaja tuleb ja kuhu ta teel on, teatav salapära rändaja ümber on säilitatud. Samas on siia luuletusse sisse põimitud ka Liivile omane looduskirjelduste kasutus, luuletus vihjab ka identiteediküsimusele, talurahvale ja talukultuurile, kus olulised on majapidamine ja hakkamasaamine raskuste kiuste (ka nälja kiuste). Oluline kujund antud luuletuses on ka leib, mida rändajale pakutakse. Leival, täpsemalt mustal leival on meie kultuuris alati oluline koht olnud ja sellega käivad kaasas teatavad tavad ja kombed. ,,Rändaja" olulisus ei peitu seega ainult
Igatsuslaul ,,Kesk sügavat (Anna Haava mustas kleidis triibulises kleidis oleva naise kõrval) Venemaa metsa" kujutab endast ainulaadset lüroeepilist kompositsiooni: Kesk sügavat Venemaa metsa Mets ümberringi on härmas Kuupaistel hiilgab aas- kui oleks õisi täis; Külm, sügav, vaikne lumi kui tume marmor sääl paistab. sääl särab ja hiilgab maas. Kus laine tasa käis. Talveöö on täis sügavat rahu, kuid inimsüdame igatsused, mis on kätketud sesse luuletusse, ei rahuldu sellega. Ja tuhandeks aastaks jääb voogude kohale kaeblema laul: Oh vaikne vesi on sügav ja vaikne igatsus suur- ja igavene rahu, küll see võib olla suur! (,,Kesk sügavat Venemaa metsa") Kriitikud on sellele Haava noorusluule kõige komplitseeritumale kujundile otseseid eeskujusid otsides vihjanud Heine lüürikale. Kuid mitte Heine lootoslilledes aed Gangese kaldal ega tema palmipuust
"Valelik" mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus. Kaukaasiast tagasi, läheb tülli vana tuttavaga, duell, Lermontov sureb. Lüürika - Luule saavutas täisküpsuse 1837-41. Oma põlvkonna lüüriline kujutamine. "Mõtisklus" kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad. Romantiline võitlev kangelane, tahtevabaduse kehastus. Mõistab ühiskonda hukka. Ise tunneb ennast ühe osana sellest. Otsib rahvalikkust. Luuletusse ilmus inimene rahva hulgast, tavaline, lihtne ja tagasihoidlik inimene, ühiskonna liige. Pakatab jõust ja tahtest, loomu poolest võitleja ega karda surma. Tema sõnad ei lähe tegudest lahku- "Bordino". "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist... "- kirjutas rahvalaulu laadis ja viib meid 16 saj. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast
Aster- üks käteplaks Gladiool- kaks käteplaksu Saialill- üks käteplaks, üks põlveplaks jne. Minu lille rütm Iga laps mõtleb oma valitud lillele rütmi ja kannab selle ette, pärast on võimalik ka ansamblit teha (õpetaja paneb järjekorra paika). Lille laul Lapsed mõtlevad koos õpetajaga lillele laulu, lapsed valivad ise lille. 2.6 Liikumine Algatuseks võiks välja mõelda luuletuse, laulu, millega saaks lapsed kurssi viia erinevate sügislilledega. Luuletusse, laulu saab panna just need sügislilled, mida parasjagu õpitakse. See teeks minu arust õpetamise kohe huvitavamaks, köidaks laste tähelepanu. Näide Lille nimetuste ajal näita pilte, see oleks vahva tegevus algatuseks. Saab kasutada ka nii, et lille nime ise ette ei ütle, vaid näitad pilti ja lapsed ütlevad ise lille nime. Sügisel olla võib külm ja kõle, kuid ikka on näha veel värvikaid lilli. Lillad ja roosad need olla võiks astrid.
sajandivahetuse luuleuuendaja, siis 1960. aastatel oli seda Rummo. 13 See luulekogu asub ühel kesksetest kohtadest meie 1960-ndate aastate kirjanduses ja on silmapaistvaks tähiseks kogu eesti luule arenguloos. Järsult suureneb selles kogumikus Rummo elamusesituse assotatiivsus. Luuletus muutub tal järjest rohkem mingi hingeseisundi lummuslikuks tervikväljaanduseks. Mõnigi kord jääb enamus luuletusse fikseeritud välistajudest ilma kandvamast tähenduskonkreetsusest ja loob sõnareale kaudseoste abil sootuks uue tähendustausta. Selle arengu ühe tippteostusena varjundab raamatut eelpoolmainitud luuletus ,,Oo, et sädemeid kiljuks mu hing".(Kalda, 1991) Selle perioodi Rummo luule võrdub lihtsalt välismuljetele sobivate vastete avastamisega ja arendamisega inimteadvuses, väliste impulsside teatava kodustamisega inimeste poolt.
1) tume stiil (suletud) 2) selge stiil (lihtne), seda viljeles Bernant de Ventadorn. Leiutati (Arnaut Daniel)luulevorm sekstiin- kuus 6-värsilist stroofi ja 3-värsiline “saade”, sellises luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Luuletust ühendab kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus. “saates” esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teemaarendus kordus luuletusest luuletusse, erinesid vaid varjundid. Meieni on jõudnud u 2500 laulu trubaduuridelt. ARTURI- ROMAAN: 8- silbiline, paarisriimiline värss. Kungingas Arturit ja tema kaaskonda kujutati nagu oleks nad truvääride kaasaega kuulunud. Artur on võimas Euroopa valitseja, tema õukond ideaalne rüütlivennaskond. Ideaalseks rüütliks sai alles siis, kui viibiti Arturi ümarlauas. Neid nimetati ümarlauaromaanideks. Parceval tahab kuuluda arturi õukonda.
kuhu lendas hunt? Ja Marie Underist on kirjutatud järgmised read samanimelises luuletuses: Ah! tollikaalul te mu süsirinnad ah! Ametnik, kes tõmbad kriidijoone neil üle nibude: nood kraanavinnad nii kauneid lossivad sääl koerakoone! Üksikasjalikul vaatlusel võib märgata, et Laabanil on oma lemmiksõnad, mis korduvad luuletusest luuletusse, kuid on alati erineva sisuvarjundiga, osake uuest ja ennenägematust maailmast. Sõnad on asetatud nii, et kontekst nihestab nende tähenduse, ümbritsevad sõnad mõjutavad ühte ja vastupidi. Lisaks võib märgata, et luuletaja täidab oma maailma sinna sobivate inimasukatega. Neil on sõrmed, varbad, jalad, käed, niuded, õlad, häbemed või meheliikmed, rind või rinnad, pea, juuksed ja karvad. Samas pole keegi neist tavaline, iga nende kehaosa või keha on erakorraline sündmus
11. Luuletus Suveõhtu maal Marie Under Pilvist kulda puudele piisutab hõbeudu heinamaad niisutab rammus punapäine ristikhein lõhnab raskelt siin, kus ma vaikselt käin Kibuvitsalt on varsiend roosat lund Kui väsind lapsed- lilled ihkavad und Til-tal, til-tal, kari koju lääb siis vaikseks kõik, ikka vaiksemaks jääb. Selles luuletuses kirjeldatakse ühe inimese suveõhtut maal, kuidas ta vaikselt jalutab ringi ja kirjeldatakse seda, mida ta näeb ja tunneb. Luuletusse on toodud ka hääled, mida teevad loomade küljes olevad kellad. Suveõhtu saab ära tunda kirjelduse järgi: pilvist kulda puudele piisutab, hõbeudu heinamaad niisutab jne. See, et tegevus toimub maal, tunneb ära samuti kirjelduste järgi: kari koju lääb, rammus punapäine ristikhein, õhtul jääb kõik aina vaiksemaks jne. Selles luuletuses on kirjeldatud ristikheina kui isikut. Luuletus on romantiline ja rahulik, kohati ka mõtlik. Luuletuse sisu on edasiandev.
"Valelik" mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus. Kaukaasiast tagasi, läheb tülli vana tuttavaga, duell, Lermontov sureb. Lüürika - Luule saavutas täisküpsuse 1837-41. Oma põlvkonna lüüriline kujutamine. "Mõtisklus" kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad. Romantiline võitlev kangelane, tahtevabaduse kehastus. Mõistab ühiskonda hukka. Ise tunneb ennast ühe osana sellest. Otsib rahvalikkust. Luuletusse ilmus inimene rahva hulgast, tavaline, lihtne ja tagasihoidlik inimene, ühiskonna liige. Pakatab jõust ja tahtest, loomu poolest võitleja ega karda surma. Tema sõnad ei lähe tegudest lahku- "Bordino". "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist..." kirjutas rahvalaulu laadis ja viib meid 16 saj. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast
19. sajandit võib nimetada lüürika sajandiks. Lüürika domineerib ka proosas, ka nt Scotti romaanides. Keelte uurimisse tulevad mitmed muudatused. 19. sajandil materjali põhjal tehti suured avaldused keeleteaduses. Tulevad mängu metafoorid, sõnavara avardub. Lahkutakse antiikmeetrumitest, mida küll täielikult ei hüljatud. (Ain Kaalep). Värsiloomes on omane dissonants, st rikutakse seda perfektset värsivormi. S.T.Colbridge Inglise tuntud luuleteoreetik , kes tõi luuletusse refrääni. Dissonants ja kerge hooletus on romantikutele omane. Värsiloome tehakse hästi mitmekesiseks. Nemad tulevad esile kunstide ja zanrite kombineerimise teemaga. Goethe ei kasuta sõnu muusika, kunst ja kirjandus, vaid kasutab ainult sõna 'kunst'. Oli ka autoreid kes olid andekad mitmes vallas, nt Hoffmann kes oli ka väljapaistev muusik kellele kuulus au kirjutada esimene romantiline ooper. Ta oli ka kunstnik kes karikatuure joonistas ja seetõttu saadeti ta maalt välja Poola.
ühes isikus, kes täiustasid oma kunsti väsimatult, sest nende kujutlust mööda peegeldas kunstitäius tunde täiuslikkust. Luuletajatena leiutasid nad uusi stroofivorme ja riimiskeeme, võisteldes omavahel väljenduse peenuses. Nt leiutas trubaduur Daniel sekstiini kuus 6-värsilist stroofi + 3-värsiline ,,saade", mis jätab mulje blankvärsist, ometi on luuletuse sõnad kindla järjestusega seotud. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teema arendus kordus luuletusest luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust. Saksa kurtuaassed luuletajad olid minnesingerid armastuslaulikud, kelle looming oli lähedane pigem rahvaluulele. Juhtiv luulevorm oli kantsoon lembelaul, mis koosnes 57 stroofist ja 34-värsilisest saatest. De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed
Selle hoiakuga paralleelselt Sinijärv viljeleb ka romantilise armastaja kuju. Esimestest ramatutest leiab väga palju lembeluuletusi või tekste, mis räägivad kadunud armastusest jms. Selletüübiliste luuletustega elustab Sinijärv suhtelielt klassikalist luuletaja imagot poeet kui armunu, kelle põhiline inspiratsioon tuleb kaunitest tütarlastest. Sinijärv katsetab väga intensiivselt ka keelega kogu tema rikkuses. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad on ühte luuletusse valatud madalastiilsest keelest pärinevad sõnad kohtuvad kõrgstiilse sõnavaraga. On väga palju sõnamänge, Sinijärv vastandub ka tavagrammatikale (nt I kogus ü asemel y ja ks asemel x), on väga huvitatud vanemast eesti keelest või eesti vanema luule keelest, visnapuulikust, heititalviklikust keelest ja muidugi tõmbab teda ka Aaviku keelekasutus. Kõik luuletajad ju töötavad keelega, kuid Sinijärve puhul on see väga intensiivne.
Varblane / ühe väljasurnud laululinnu kauge / prillidega metsik järglane". (Vilep 2007: 38). Nimetatud luuletus kuulub n-ö kaksikadressaadiga, nii lastele kui täiskasvanuile suunatud luuletuste gruppi, kuhu kuuluvad veel ,,Kevadrõõm" ja ,,Kui issi telekat remontis". Neisse naljakatesse luuletustesse on peidetud vihjeid, mis pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanuile. Täiskasvanutele äratundmiseks on ka intertekstuaalne viide Hando Runneli luuletusele, millest on laenatud värss luuletusse ,,Tantsust": ,,pikk-pikk poiss tantsib kaerajaani". Vilepi muusikutausta arvestades võib tema allikaks olla pigem Peeter Vähi kirjutatud laul ansamblile Vitamiin. Täiskasvanu vaatepunkti, kes imestab maailma muutumise üle, kujutab toredalt luuletus ,,Tantsust", 58 kus rahvatantsijate sekka tunginud breikar: ,,keset rahvariides hingi / keerleb lagipea peal ringi".
kaugemale. Räsul Rza (1910-1981) Rahvapoeet, sündis 1910 Geoktsani linnas teenistuja perekonnas. Isa oli külakirjutaja, ema kirjaoskamatu rahvalaulik. Lõpetas Geoktsanis algkooli, jätkas õpinguid Tbilisis, Taga-Kaukaasia Kommunistlikus ülikoolis. Debüteeris luuletajana 1927 Tbilisis, esimesed luuletused trükiti ära ajakirjades, almanahhides. 1930 sõitis Bakussee, asus tööle ajalehes ,,Noor tööline". 1930 ilmunud luuletusse ,,Bolsevistlik kevad" suhtuti kriitika poolt kui noore luuletaja manifesti. 1934-37 õppis Moskvas, omandas vene keele, luges klassikuid, eriti Majakovskit. Moskva aastail kirjutab palju poliitilisi luuletusi (Hiina luuletused, Hispaania luuletused, Saksamaa luuletused). Oli erinevatel aegadel Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees, kinematograafiaminister. Mitmel korral valiti ülemnõukogu saadikuks. Isamaasõja aastail elas Krimmis, töötades rindelehes. Pärast sõda kirjutas
annaabi.ee 
