LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.
LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalatele pühendatud pühakoda, kus preestrid teenisid jumalat. Andam kohutuslik maks riigile, nt kindel hulk teravilja. Ori inimene, kellel puudus isiklik vabadus ja pidi tasuta töötama oma isanda-orjapidaja heaks. Hieroglüüfkiri märkkiri, mille märgid tähistasid tervet sõna või silpe (kasutusel vanaajal Egiptuses, Hiinas jm). Papüürus 1) Niiluse kaldal kasvav taim; 2) papüüruse taimest valmistatud materjal, millele egiptlased kirjutasid. Papüürusest ehitati nt ka laevu.
tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi. I ja II dünastia ehk Thinise ajajärk (umbes 3100 - 2800 a. e.Kr.) III dünastiaga algab Vana riik (umbes 2800 - 2300 a. e.Kr.), kus Alam ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks saab Memphis. Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased.
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne.
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega
Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja,isik ja võim olid jumalikud. Vaaraod samastati jumalatega horos taevajumal, surnute riigi valitseja Osiris,
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e
jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - väikeriik šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav -
EGIPTUS MESOPOTAAMIA Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas
Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad. Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast
• Ehitusime – püramiidi kujundi eksimused on millimeetrites • 2. Chepreni (Hafra) püramiid • Algselt 143,5 m, täna 136,4 m • Püramiidi juurde kuulub suur kompleks • Tuntuim lisaehitis on Suur sfinks • 3. Mykerinose (Menkaura) püramiid • Kolmest kõige väiksem püramiid • Ainuke, millel säilinud 3 pisikest lisapüramiidi Elu Egiptuses • Riiki valitses päritava võimuga vaarao • Võrdne jumalaga • Preestrid ja ametnikud • Olid vaaraole kõige lähemal seisvad isikud • Vaid nemad oskasid kirjutada ja lugeda • Jälgisid vaaraode seaduste täitmist • Preestrite ülesandeks oli jumalatega ühenduses olemine • Kõige rohkem oli talupoegi • Tegelesid põllutöö ja loomakasvatusega • Maksid riigile kõrgeid makse • Käsitöölised • Orjad • Sõdadest kaasavõetud vangid • Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond
pered. Teadus oli praktilise suunaga, Arstiteadus-tegid keerulisi silmaoperatsioone, õige diagnoos ja kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja minevad teadmised, osati arvutada pindalasi(ruut, kolmnurk,ring) ja ruumalasi(silinder, püramiid), teati pii väärtust. Kirjandus-religiooniga seotud(hümnid, õpetussõnad, hauakambrid), autobiograafia, novellid, muinasjutud ja luule. Preesterid, templid, usureform: Preestrid olid väga olulised, hoolitsesid jumalatele pühendatud kujukeste ja templite eest, väga austatud tegelased. Templid olid pühad paigad, pühendatud jumalatele üldjuhul käivad seal preestrid, tavainimestele on see suletud.Ehnatoni usureform- tõstis Amon-Ra asemele päikeseketta Atoni, Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele ohvreid ei toodud, seoses sellega vahetas ka vaarao nime Amenhotep(,,Amon on rahul") asemel
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid
Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele
Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. REIS OSIRISE JUURDE Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". SFINKS
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon......................
AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest punuti katust, korve jms. samuti tehti sellest riideid ja kangaid. Niiluse äärde asuti elama umbes 4000aastat ekr, kui avastati selle kasulikkus. Asustus muudkui tihenes ning sealsed kohalikud valitsejad hõlmasid ümbertringi üha suuremaid maaalasid. tekkisid suuremad keskused. niiviisi tekkisid kaks suurt üksteisest sõltumatut riiki- ülem ja alam egiptus. need liideti üheks umbes 3000 aastat ekr arvatavasti ülem-egiptuse valitseja Menese poolt. siiski Menese kui ajaloolise inimese tähtsuse üle vaieldakse, arvatakse et see on mitme valitseja koondkuju. !!!! KOLM SUURT PERIOODI !!!!! 1. VANA RIIK (u 2650-2100ekr) see oli sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. kõningate vägevust iseloomustavad võimsad püramiidid memphise lähedal Gizas. Naabermaadega ei käidud peaaegu üldse läbi
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf.
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem-
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse
3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sarkofaag-kivist kirst 14) noom- haldusüksus või väikeriik Egiptuses 15) šaduff,- veetõstuk 16) niisutuspõllundus,-jõgedest vee juhtimine põldudele 17) jumala värav- Ištari värav Vana-Babüloonias, printsessile, peavärav 18) jõgede vaheline maa,-Mesopotaamia
Pärimuse järgi olevat seda teinud Ülem-Egiptuse valitseja Menes,kes kahe riigi piirile rajas oma pealinna, mille nimeks sai Memphis. Egiptlased pidasid oma valitsejat vaaraod jumalaks. Egiptlased olid kindlad,et kui vaarao on tugev,siis annavad põllud head saaki ja salved on vilja täis, kui võim aga nõrgeneb siis saabuvad ikaldused ja nälg. Koos vaaraodega aitasid juhtida riiki ka asevalitsejad,preestrid ja kirjutajad,nemad olid Egiptuse ühiskonna ülemkiht. Preestrid koostasid maailma ajaloos esimese üsna täpse päikesekalendri. Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on hiiglaslikud ehitised,mille sisemuses peitusid vaaraodele hauakambrid.Kõige suuremad ja kuulsamad püramiidid rajati umbes 2600-2500 eKr. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju-sfinks.See on inimese peaga lõvi. Koos riigiga tekkis egiptlastel ka kiri
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
