Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Epp Maria Kokamägi (1)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis maali tegi Epp Maria SOS Lasteküla toetuseks?
  • Millest see maal nö kõneleb?
Epp Maria Kokamägi
 
 
 
 
Elulugu ja õpingud
 Epp Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril  1959  
Tallinnas. 
 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 
maalijana .
 Töötas 1984­1995 Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna. 
 Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu.
 2008 aastal avas omanimelise peregalerii Epp Maria Galerii, 
kus on pidevalt üleval nii Epp Maria kui teiste pereliikmete 
looming.
 
 
Looming
 Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, 
akvarell,  raamatukujundus  ning teatri­ ja kinokujundus.
 Epp Maria Kokamägi looming on pidevas muutumises. Tema 
tööd on alguse saanud erksatest värvidest ja liikunud järjest 
sügavamate ja küpsemate toonide poole. Tema  hilisemad  tööd 
on saavutanud iseloomuliku  kuldse   kuma
 
 
Teosed
“Hõbepajud” 
Tehnika: õli  lõuendil 
Teos on valminud 2013.a
Suurus: 51x51cm 
 
 
“Valgus  Maarjamaal
Tehnika: õli lõuendil
Teos on valminud 2013. a
Suurus: 51x51cm 
     
 
 
“Pesa”
Tehnika: õli lõuendil
Teos on valminud 2013. a
Suurus: 51x51cm
 
 
“Kevadvihm”                       
 Tehnika: Akrüül, õli puidul 
 Teos on valminud 2013. a
 Suurus: 19X38cm 
 
 
 
“ Tähistaeva all”
 Tehnika: Õli, puit  
 Teos on valminud 2012. a
 Suurus: 19X38cm
 
 
 
“Punane peokleit”
Tehnika: Õli, puit 
Teos on valminud 2012. a
Suurus: 38x18cm
 
 
“Õunapuud lumes”
 Tehnika: Õli lõuendil 
 Teos on valminud 2012. a
 Suurus: 40x63cm 
 
 
 
“Kahekesi”
Tehnika: Akrüül, õli puidul
Teos on valminud 2012. a
Suurus: 21x29cm 
 
Suurus: 21x29cm
 
     
     “ Ingel  ja väike mets”
      Epp Maria tegi selle maali SOS Lasteküla toetuseks. Kunstniku arvates on mets 
koduks  paljudele  taimedele ja loomadele ja nii on ka SOS Lasteküla koduks 
paljudele lastele. Maalil on kuldsete tiibadega ingel, kes  valvab  laste rahu ja hoiab 
neid. 
      Maalil on palju valgust; ingel on mõtliku ja hooliva ilmega. 
 
 
Küsimused
1.
Kas Epp Maria Kokamägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu?
2.
Kas Epp Maria on käinud kunstikoolis õppimas maalimist?
3.
Mis maali tegi Epp Maria SOS Lasteküla toetuseks? Millest see maal nö kõneleb?
4.
Nimeta mõni tema töö.
5.
Kirjelda Epp Maria loomingut. 
 
 

Document Outline

  • Epp Maria Kokamägi
  • Slide 2
  •  Elulugu ja õpingud
  •  Looming
  • Teosed
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  •  Küsimused
Vasakule Paremale
Epp Maria Kokamägi #1 Epp Maria Kokamägi #2 Epp Maria Kokamägi #3 Epp Maria Kokamägi #4 Epp Maria Kokamägi #5 Epp Maria Kokamägi #6 Epp Maria Kokamägi #7 Epp Maria Kokamägi #8 Epp Maria Kokamägi #9 Epp Maria Kokamägi #10 Epp Maria Kokamägi #11 Epp Maria Kokamägi #12 Epp Maria Kokamägi #13 Epp Maria Kokamägi #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meeli14 Õppematerjali autor
Väga hea ettekanne Epp Maria Kokamägi'st. Ettekande lõpus on küsimused, mida kuulajatele esitada. Samuti on tema maalid ning informatsioon nende kohta. Veel on Epp Maria elulugu.

Sarnased õppematerjalid

Kaasaegsed kunstnikud
7
rtf

Kaasaegsed kunstnikud

Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna ­Eesti linnakeses ­ Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna ­ Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi ­ Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid

Kunstiajalugu
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 ­ 1890. PAUL SIGNAC (1863 ­ 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 ­ 1890. PAUL SIGNAC (1863 ­ 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole

Kunstiajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja

Kunstiajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II




Meedia

Kommentaarid (1)

kawasaki750 profiilipilt
21:26 01-04-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun