Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus
4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest
o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) o Kuulus üliõpilasseltsi "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel.
KARL RISTIKIVI Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin) oli eesti kirjanik. Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14- aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Selles majas Pivarootsis elas Mälestustahvel Karl lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936)
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936)
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal.
Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso.
XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik
Talle anti ema nimi. Päris nimi oli Karp.15 a läks Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli,siis Tallinna Kolledzisse(humanitaarharu) ja edasi Tartu Ülikooli(geograafia). Unistas lenduriks saamisest, aga see jäi ära,sest nägemine kehv.Põgenes Rootsi, sealt Soome.Elatus tundide andmisest ja kirjutamisest Ristikivi loomingu ülevaade Eestis ilmusid 4 lasteraamatut(nt ,,Semud ja sellid", ,,Loomalood","Lendav maailm") ja romaanikolmik Tallinna triloogia. Pagulusperioodil avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena.Tema 12-teoseline ajaloofilosoofiline sari on ainulaadne eesti kirjanduses ja haruldane maailmakirjanduses. Ristikivi on Eesti suurim eepik Tammsaare kõrval.Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast
Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad. Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta
väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde. (Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!) Siuru-loodi 1917a. 17.mail.Rühmitusse kuulusid-Henrik Visnapuu,Marie Under, Arthur Adson,Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper(kunstnikud:J.Koort,A.Vabbe ja N.Triik)Siuru tähtsus-tõid Eesti luulesse maailmatasemel armastus ja loodus lüürika;esimene suurem ettevõtmine-album;Siuru trükitoodangu esimene laine-Underi luulekogu ,,Sonetid" , Adsoni ,,Henge palango" , Visnapuu ,,Amores" , ilmusid ka Siuru II ja III albumb. Korraldasid puhkeõhtuid(loteriiõhtuid). Rühmitus lagunes, tekkisid vastuolud (Gailiti ja Underi vahel),tegevus lõpetati 1919 a.lõpul. Elulähedusliikumine-tekkis Juhan Sütise eestvedamisel, mis tegutses 1920-30-aastatel;realistid, ülistasid töörahvast, kirjeldav naturalistlik piltluule, ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad-1938a
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1
Karl Ristikivi Referaat 2008 Karl Ristikivi Eluaastad Karl Ristkivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Läänemaal Varbla Kihelkonnas. Ta oli vallaslaps. Pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist avanes tal võimalus minna õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Seejärel astus Karl Tallinna Kollezi õhtugümnaatiumisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Aega, mil Ristikivi pealinnas elas, peetakse tema vaimse kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores
Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. Arutlus.
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt
Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Sellisena kaasnes psühholoogilise romaaniga üldiselt jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Johannes Semper 1930ndatel ilmus pikemat proosat. 1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi peale" (1939) sotsiaalsed plaanid rohkem juurde tulnud. Avaldas ka 3. romaani, kohutav stalinistlik kirjandus. Leo Anvelt - debüütromaan ,,Viirastusi valges öös" (1928) ja ,,Eluhirm" (1936). Anvelt oli sissevõetud psühhoanalüüsist. Intelligent võõrdunud noor inimene suhestub ühiskonnaga, seksuaalse eneseleidmise lood. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) Noor naisprosaist
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972.
lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köitva romantilise seiklusega. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse. Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige
On töötanud veel Eesti saatkonnas Riias ja olnud ,,Vanemuise" direktor. 1944.a põgenes koos teiste Siuru liikmetega nõukogude võimu eest Rootsi, kus ta ka suri. Looming: prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid-,,Muinasmaa" novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika
Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste
1920. aastate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Kõige silmatorkavam kirjandusvooluline muutus oli realismi uus tulek ning sellega koos romaani tähtsuse kasv. Realistlike romaanide tulva algatas Anton Hansen Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" 1922. Tammsaare on jäänud eesti suurimaks proosakirjanikuks, tema teosed, eriti suurromaan "Tõde ja Õigus" moodustavad eesti kirjanduskaanoni tuuma. Realismi pöördus ka Mait Metsanurk. August Jakobsoni romaanid, millest tuntuim on "Vaeste Patuste alev", esindavad eesti romaanikirjanduses naturalismi- kujutavad agulielu viletsust ja piiratust. 1920.-30. Aastatel naasis realistliku proosa juurde Oskar Luts ning küllaltki viljakalt ("Andrese elukäik"-vaese päritoluga ning tundliku hingega noormehe elluastumisest ning valusatest kokkupõrgetest ümbritsevaga). Groteskse humooriga vürtsitatud kriitiline olustikurealism annab Lutsu isikupärases esituses 1930
karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust vaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp on laulu algus", on esimene sürrealistlik luulekogu Eesti kirjanduses. Luulekogu maailm on unenäoline, st muuhulgas tekstide suhtelist ruumitust ja ajatust. Laaban kasutab keeleuuendislikke võtteidjavõõrsõnu,luulevorminakasutabvabavärssi.Teineluulekogu"Rroosi Selaviste" onkaugel traditsioonilisest luulest, kuid selles leidub jooni, mis muudavad Laabani lugejale natukene lähedasemaks ja arusaadavamaks. Piltluule kõrval pöörab Laaban tähelepanu keele kõlale. Häälutus
Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p. Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p. Laabani debüütkogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu."Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6. Mis on andnud inspiratsiooni suurele osale Ivar Grünthali luulest? 2p. Suur osa Grüntheli luulest on leidnud inspiratsiooni gümnaasiumi- ja sõja-aastatest. 7. Nimeta Ivar Grünthali kaks värssromaani. 2p
katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus. Sonett tuleb itaaliakeelsest sõnast sonare ehk helisema. Kirjandusse tõi soneti mõiste Petrarca.
eest.hilisem looming(,,kuningal on külm" ma armastan sakslast". Ernst enno-sund 1875,tartumaal,lapsepõlves kiindunud loodusesse ja kdukohta, ta hakkas luulet avaldama 1896a, tema esikogu oli"uued luuletused",kunstiliselt kõige kandvam on tema teine luulekogu"hallid laulud",viimased käsiraamtud"kadunud kodu" ja ,,valge öö", oli luuleuuendaja. Ridala sünd 1885 muhumaal,kuivastus, käis kuressaare gümn, omal käel õppis ta itaalia,soome,muid keeli,surmani oli eestikeele lektor.esimene luulekogu oli ,,villem-grünthali laulud", peale seda ,,kanged rannad".need sisaldasid tema kõige kandvamat osa lüürikas, tema aineallikaks on kodusaar,maastikud,raud,meri. Gailit-sündis valgamaal,hariduse sai tarus ja valgas, oli eesti kirjanik,vahepeal töötas riias ajakirjanikuna,tuli eestisse ja töötas ,,tallinna teatajas",tegid koos visnapuuga siuru rühmituse, ta oli ka sõjakirjasaatja,vabakutseline kirjanik,oli ka vaenmuise direktor, 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani
Hingede öö Karl Ristikivi Vana-aasta õhtul läheb mees tänavale jalutama, tahab olla lihtsalt üksi,jalutades tänaval ta tunneb ühe maja puhul vajadust sisse astuda. Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja (Surnud mehe maja), mis on lõputu hulga tubadega ja on tohutu suur. Ta puutub kokku erinevate inimestega erinevates olukordades,kõik inimesed justkui tunneks peategelast, aga peategelase jaoks tunduvad ainult vähesed justkui tuttavad.
aega.Saadeti Siberisse 5a-ks.Tema lemmikluulet. olid Baudelaire,Dostojevski,Villon."Palavik"-dekadentlik- liikumine,mida isel. väsimuse,languse tajumine,pessimism.Kuj. kultuuri allakäiku."Kohtupäev"- peetakse tema parimaks koguks.Arbujaid isel:Aja kriitiline hoiak,mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist.Klassikalise luulevormi eeli- stamine.Luule-ja kunstitõeväärtuse rõhutamine(betti Alver).B.Alver- tõlkis luule- teoseid(Jevgeni Onegin).1936-ilmus luulekogu "Tolm ja tuli";luuletus "Ekstaas". Ta oli Talvikuga abielus.A.H.Tammsaare-kodutalujärgi võttis endale kirjaniku nime.(Põhja-Tammsaare).Andis viiulitunde,et H.Treffneri erakoolis saaks käija. Pärast asus töötama ajaleht Teatajasse(1903).Haigestus tuberkuloosi,parane- miseks soovitati elama minna Kaukaasiasse(Kliimavahetus).C.Käthe Weltman pani abielukuulutuse lehte-pärast seda abiellusid."Mäetagused noored".Realism asendub impressionismiga.Kõrgperiood-"Juudit";"Kõrboja peremees"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
