koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20.sajandi heliloojate muusikat, mis on sageli loodud just ansambli jaoks. Hortus Musicus on andnud kontserte pea igas maailma otsas: Euroopas, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ning Venemaal. Kontserdi kava oli renessansi ajastus ning see oli väga hästi üles ehitatud. Kontsert oli paraja pikkusega (45 minutit) ning asja tegi huvitavamaks see, kui Andres Mustonen palade vahele mõne lühikese jutukese pajatas, mis aitas lugudesse paremini kaasa mõelda. Kontserdil oli väga palju erinevaid pille, mida varem olin ainult pildi pealt näinud. Kõikidel pillidel oli väga eriline ja omamoodi kõla, kuid sobisid omavahel väga hästi. Lauljate hääled olid väga tugevad ning kostsid hästi üle pillide. Samuti oli tunda, et lauljad laulsid väga enesekindlalt ja puhtalt. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka nende ajastukohaseid kostüüme, mis tohutult
biitlite lugude autoritena märgitud Lennon-McCartney, kuigi neid lugusid, mille loomises mõlemad võrdselt osalesid, oli vaid paarikümne ümber. Mõlemal autoril oli oma stiil. Lennoni laulud on isiklikumad ja sisekaemuslikumad. Tema unikaalsest stiilist annavad ehk kõige paremini aimu laulud "I Am the Walrus" ja "Strawberry Fields Forever". Lennon puistas ka vürtsi, kahtlusi ja vastuokslikkust McCartney kiiretesse ja positiivsetesse lugudesse, mille parim näide on laul "Getting Better". Lennon kohtas oma tulevast naist Cynthia Powelli õppides Liverpooli Kunstikolledzis. 23. augustil 1962 nad abiellusid ning 8. aprillil 1963 sündis neile poeg, kes sai Johni ema mälestuseks nime Julian Lennon. Viis aastat hiljem nad lahutasid. Põhjuseid oli mitmeid, näiteks: Johni kiire eluviis, uimastitega eksperimenteerimine, soovimatus oma pojaga tegeleda ning armumine Yoko Onosse
Ema on lapsega kodus ja isa käib tööl, kuid nädalavahetused ja ka aja, mis jääb tööst üle, veedab perega. Lapsel on noored vanemad, ema on 20 ja isa 23 aastane. Mõlemad vanemad pööravad lapsele väga palju tähelepanu ning üritavad last kaasata kõikidesse tegevustesse. Vaatluskoht: Vaatlen last tema enda kodus, Tallinna linnas. Joonas jälgib telekat ning vahepeal viskab pilgu koerale, kes teleka ees maas lesib ja ennast peseb. Kuid kuna ta süveneb telekast tulevasse Muumioru lugudesse, ei märkagi ta kohe, et üks hetk koer toast lahkub. Mõni aeg hiljem aga taipab Joonas, et koer on kadunud ning vaatab küsiva näoga minu poole ja ütleb: ,,kutsu". Näitan talle siis, kuhu poole koer läks ning sama kiirelt kaob ka Joonas koerale järgib, ise vahetpidamata kutsut hõigates. Kuid kui ta taipab, et koer on välja läinud, tuleb ta tagasi ja hakkab hoopis enda mänguklotse teineteise otsa laduma, ise samal ajal rääkides, et ,,kutsu õues"
poeg, sobib kaljutipp nende kohtumiseks suurepäraselt) Cupido Ja Psyche * Psyche saadeti mäe tippu suure matuse rongkäiguga, mida peeti rohkem nagu millegi uue alguseks. * Psyche oli mäetippu endaga võtnud lambi ja noa, et tappa endale määratud abikaasa. * Cupidole oli Aphrodite andnud ülesandeks, et ta peabe Psyche panema armuma maailma vastikumasse olevusse, kuid Cupido ei teinud seda. Cupido Ja Psyche * Vennad Stephanised on kirjutanud "iidsete aegade lugudesse" : Juba hirmsa Kronose aegadest peale kehtis seadus, et iga inimene, kes jumalat vaatas,ilma et jumal seda ise oleks soovinud, pidi kindlasti surema." * Kuid Cupido ei tapnud Psyche. Nende lugu on üks vähestest, kus mütoloogilised tegelased saavad õnneliku lõõpu. Cupido Ja Psyche * Aphrodite vihkab enim murtud lubadusi, seega arvatakse ,et see oligi, mis pani ta printsess Psychele andma raskeid ülesandeid. * Ülesannete lahendamisel tulid Psychele appi loomad, esemed ja taimed
Suurte plussidena tooks välja ka lavavalgustuse, millesarnast ma enne näinud ei olnud ning see oli esimene rokikontsert, millel saund tõeliselt paigas oli. Teine väga postiivne mälestus jäi minule artisti Klaus Meine vägevast häälest. Miinustena võiks välja tuua publiku. Bänd ootas publikult veidi liiga palju ja seetõttu ootasid nad, et publik ka nende uusi (mitte nii kuulsaid) laule kaasa laulaks, kuid neid suurem oa publikust (mina nende hulgas) peast ei teadnud ning lugudesse jäid tühjad read ning bänd pidi pettuma. Kui bänd esitas oma maailmakuulsaid lugusid olukord paranes. Õnneks minu eelarvamused tõeks ei osutunud ning maailmaroki "vanaraud" suutis oma osa peaaegu perfektselt välja mängida. Ma ei ole enne sellist kontserdi vaatamas käinud. Eelmine kord käisin Carl-Richardiga vaatamas kontserti "MTV- B- day",kuid seda ei saa Scorpionsiga võrrelda. Võite ise arvata, kummal neist oli parem saund ja valgustus.
mis viitab fakti tõesusele. Allikateks võivad olla erinevad raamatud, ajalehed, Internet, erinevad inimesed, videod jne.. 7. Kuidas eskis loo peategelane Glass ajakirjanduseetika vastu? Meedia-eetika tähendab kriitilist arutelu selle üle, mis on kellegi jaoks moraalne. Glass ei kontrollinud fakte, mida ta kirjutas. Ta mõtles lugusid välja ja arvas, et ta väljamõeldised ei tule kunagi välja. Ta otsis infot Internetist ja kirjutas oma lugudesse faktide nime alla visioone. Sellega tegi ta väga palju kahju lehele ja kogu ajakirjandusele. 8.Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta? Glass oli väga veenev ja ettevaatlik, et keegi ei paljastaks teda. Ta tegi märkmeid, mis viitasid sellest, et ta oli nt. Intervjueerinud mõnda isikud või kirjeldas paiku, nagu oleks ta seal ise viibinud. 9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli
Kasutajalood loovad silla reaalsete kasutajate, PR inimeste, toote disainerite ja loojate vahel Hea kasutajalugu on: Iseseisev Läbiräägitav Väärtuslik kasutajatele ja klientidele Ennustatav Väike Testitav Juhised Kirjuta iga lugu eraldi paberile Alusta pealugudega Lahuta suuremad lood väiksemateks Kirjuta lõpetatud lood Lisa kasutaja rolle lugudesse Kirjuta ühele kasutajale Kirjuta indikatiivis (kindel kõneviis) Esitlused Lugemissoovitused: Cooper, A., Reinmann, R. (2003). About Face 2.0: The Essentials of Interaction Design. Indianapolis, IN: Wiley Publishing, Inc. Cohn, M. (2004). User Stories Applied For Agile Software Development. Boston, MA: Addison Wesley. The FeedForward Blog (2007a). How Laura uses FF. http://blogs.cetis.ac
Ta kiusas Popit ning kasutas tema peal vägivalda. Aja jooksul nende suhted leebusid ning Huhuu tõi koerale süüa. Nad hakkasid teineteisest hoolima. Ühel päeval leidis ahv kanget alkoholi ning ta asus seda pruukima. Kui jook otsa sai, läks ahv uut otsima. Ta leidiski kasti, kuid ta ei suutnud seda lahti teha. Ta viskas selle maha, lootuses, et see nii avaneb. Kast hoopis plahvatas ning loomad paiskusid seinte äärde. Kokkuvõte Arvan, et teostel oli sügav mõte ning kui lugudesse süveneda, siis võib nii mõndagi õppida. Mina kahjuks väga süveneda ei saanud, kuna lihtsalt napib aega seoses kevadtöödega. Siiski soovitan seda teistele, sest lugudel on mõte ja huvitav lauseehitus, millest annab paljugi õppida. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas (05.05.2013) http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html (05.05.2013) http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas (05.05.2013)
Asjad ja muud loomad/olevused saavad endale vimu, et astuda vastu hiskonnas kehtivate normide vastu suvel kantakse lhikesi pkse, mitte jopet; julukinke toob juluvana, mitte kass ega kilpkonn; puukusud ei ole taunitavad, vaid peavad saama vabaks ja psema kuu peale, puuksulinna. Kik taunitav vetakse raamatus vastu kui normaalsus. Ja mis kige huvitavam, olgugi et vim on suutnud ennast mingil mral kehtestada ja on raamatu kontekstis tiesti normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse vimule vastuhakkajaid. Niteks, kuigi kass suudab testada, et ta on juluvana, tuues pererahvale kinke, satub ta ikkagi ige juluvana ilmudes heks vimule allutatuks. Vim on siin kui tde, mida igaks peaks teada julukinke toobki juluvana, mitte kass vi kilpkonn. Miks Kivirhk rgib lasteraamatus puuksudest ja kakast ning miks ta on nii otsekohene? Miks ta rgib kigest sellest, millest viisakad ja hsti kasvatatud inimesed ei rgi? Miks tema raamatus on kik hoopis vastupidi, kui see peaks olema
Lugesin seda terve päeva, sest olin kodus haige ning läbi ta mul saigi. Ja kui Helen loeb ühe raamatu nii kiirelt läbi, tähendab see vaid üht-raamat on HEA! Ja muidugi pean ma nüüd ja kohe oma emotsioonid kõik kirja panema, nüüd, kui nad kõige värskemad on. Raamatu lugemisel tekkis mul nii palju emotsioone. Ma elasin sellesse loosse nii sisse. Minuga ongi nii, et ma suudan süveneda ainult minu jaoks huvitavatesse lugudesse. Seetõttu seisavadki mul teinekord kohustusliku kirjanduse raamatud ikka väga pikka aega kapinurgal, teades, et ma nagunii ei suuda neid mõttega lugeda, sest see lihtsalt ei ole nii huvitav mu jaoks. Paraku pean end siiski sundima ja suure vaevaga saavad need ka enam-vähem loetud. Nüüd aga ,,Orjatar"ist. Kuna ma teadsin, et seal ootavad ees lood orjusest jne, siis ausalt öeldes ootasin ma nii pingsalt raamatu teist osa, kus said alguse orjuses olemise lood. Raamatu esimene
„Maailmalõpp Hiiumaal“, „Vaenulik õnn“ ja „Pagendatu kodu“. Valiku printsiibiks oli Balti- temaatika. Mainitud juttudes tuleb ilmsiks Schaperi mõnus soe huumor, millel ei puudu küll nõrk irooniavarjund ja muie, ent mis pole väga sarkastiline, isegi mitte koomiline. „Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest on tegu valdavalt lugudega, mis sünnivad inimeses eneses. Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua
hakata, aga kõik osutus lihtsamaks kui oletasin. Jutustamislaad on siiski üsna kaootiline ja sürrealistlik, aga meisterlik. Autor oskuslikult viib lugejat tema maailma labürintidel. Saan ütelda et lood vahetavad sujuvalt teineteist ja saab suurt hulka tegelasi meelde jätta. Kui lugesin mul tekkis tunne nagu raamatu õhkkond on kleepuv, nagu satud põhjatusse sohu. Saab tunda kõik neid inimesi, nende hääli ja nuttu, asjatut askeldust. Isegi pole vaja pingutada selleks et süüvida lugudesse, sa justkui ise oled Madridis 1942. aastal ja näed kõiki oma silmadega. Arvan, et niisugune viis ,,elu osa kujutamiseks" nagu Cela ise väljendus on tegelikult edukas, sest mina sain väljapääsmatuse läbi tunnetada ja mind tegelikult puudutasid need probleemid millest autor mitte lihtsalt jutustas vaid ta deklameeris neid kogu narratiivi jooksul. Kuid ei mõtle et tahan selle raamatu millalgi uuesti läbi lugeda, sest see on liiga kurb, mul on inimestest hirmus kahju
IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk selle pildi tõesusesse, just nagu selle inimese reaalne eksistents näib äärmiselt vastumeelsene ja mõistmatuna. Juhan Viiding on jäänud minu jaoks lugudesse, raamatutesse ja luuletustesse, kust ta ei ole suutnud läbi murda. Ja ma usun, et põhjus on tema eriilmeises olmuses. Võib alustada tema omapärasest iseloomust, julgusest ja tahtest erineda ning teha asju teistmoodi. Siinkohal võiks näiteks ka ära mainida asjaolu, et eks Juhani vägev iseloom tõi talle lapsepõlves kaasa mitmeid külaskäike psühhiaatrite ja närviarstide juurde. Ja omas ta ka võimet juba lapsest peale leida
Nagu Carl Kerenyi oma raamatus ,,The Gods of the Greeks" mainib, siis pimedus on ühtlasi seotud ka maailma loomisega. Kõigepealt oli Kaos ning seejärel Nyx ehk Öö. Müüdis ilmub Eros Psyche juurde ainult pimedas, millest võib järeldada, et ta tunneb ennast ürgsete algete juures mugavamalt ja turvalisemalt. Kui nüüd pöörata veidi rohkem tähelepanu sellele, et Psyche üldse niimoodi tegutses, siis tuleks meenutada sõnu, mille vennad Stephanidesed ,,Iidsete aegade lugudesse" on kirjutanud: ,,Juba hirmsa Kronose aegadest peale kehtis seadus, et iga inimene, kes jumalat vaatas, ilma et jumal seda ise oleks soovinud, pidi kindlasti surema." Psychet nii kuri saatus ei tabanud, kuid sama reegli järgi käitudes tappis Artemis Aktaioni ning Erosel oleks olnud sama suur õigus Psychega niisamuti ümber käia. Nende lugu leidis üleüldsegi väga õnneliku lõpu, arvestades, et nad siiski kokku jäid. Kõikidel mütoloogilistel tegelastel nii palju õnne polnud.
primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. Swing Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. -4- Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud jäid tööta või leidsid uue ameti (ka Euroopas). Valgetele mustade muusika ei sobinud. Tekkis swing. Esimesed swingibändid olid siiski mustad. Dixieland New Orleansist alguse saanud valgete muusika. Baseerub puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad
kultust ning võrreldes läbinisti satiirilise Lukianose “Eesliga” on palju tõsisem romaan inimese teadlikkusest ning eneseteadvusest, mis lõppeb austusavaldusega naiselike jõudude suunas. Samuti kirjeldab provintsiolustikku, orjade ning tavainimeste rasket elu. 6. Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist ning tema naisest Šeherezadest ning selle põimumine lugudesse endisse. Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Jutud on väga eriilmelised. Enim tuntud on üleloomulikke nähtusi käsitlevad muinaslood, kus kannude või lampide sisse kätketud vaimud kas aitavad juttude kangelasi või hoopis ründavad neid. Siin on ka romantilisi
öeldakse. · strukturaalanalüüs teeb rõhu viisile, kuidas lugu seostatakse; · interaktsiooniline analüüs asetab rõhu dialoogile rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine. Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja
Nim uus pluus Om uue pluusi om uute pluuside Os uut pluusi os uusi pluuse Sisse uuesse pluusisse sisse uutesse pluusidesse Nim õudne lugu Om õudse loo om õudsete lugude Os õudset lugu os õudseid lugusid Sisse õudsesse loosse sisse õudsetesse lugudesse Nim vana mõis Om vana mõisa om vanade mõisate Os vana mõisa/vana mõisat os vanasid mõisasid Sisse vanasse mõisasse sisse vanadesse mõisatesse NB!: nii nagu käändub mõis käänduvad veel: küps, kõrb ja pärl Nim katkine klaas Om katkise klaasi om katkiste klaaside Os katkise klaasi os katkiseid klaase
Иронические нотки в описании обрядов инициации, через которые проходит Луций, говорят о религиозном скептицизме Апулея. "1001 ööd" 5. Mis iseloomustab 1001 öö juttude stiili. Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist ning tema naisest Šeherezadest ning selle põimumine lugudesse endisse. "Tuhat ja üks ööd" on tähelepanuväärne ka araabia versioonile ainuomase leidliku ja rikkaliku luule poolest, mida kõnede, laulude, itkude, hümnide, ülistuste, palvete, mõistatuste jms vormis esitavad Šeherezade ja tema tegelased. Mõni seesugune poeetiline element on vaid reapikkune, samas kui teised sisaldavad kümneid ridu. Сказки Шахразады могут быть разделены на 3 групп : героические (главные лица
Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. Järjest rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Minstrelid olid valged artistid, lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus Headarrangement nooditundja laulis pillimeestele viisid ette ja nood õppisid need ära
Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding. Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib. Tekitab tunde, et kui inimene reisib pikalt, tunneb mustast leivast puudust. Otsustamine ja mõjutamise mehhanismid Mis on hoiak?
Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't". Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena Nendes püüdis luua terviklikku jumalate kogu Põimis lugudesse koha- ja usumuistendeid Üldine plaan polnud Eesti kultuuriga seotud ,,Maailma loomine"-vanaisa e. Taara kõige tähtsam ,,Emajõe sünd.Paradiis. Loomade töö. Tasu ja karistus"-seletusmuistend ,,Keelte keetmine"- vanaisa keetis ise keeli, eestlased said vanaisa oma enda keele ,,Koit ja Hämarik"- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval ,,Vanemuise laul", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta"
Kontekstilt on ta rituaal, mis taaselustab maailma loomise sündmused. Müüt võib olla ka žanr folkloristika žanrisüsteemis. William Bascom 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas nähti müüti kui maailmatõlgendust, mis eelnes teadusele, allegoorilised seletused põhinesid loodusnähtustele ja vaimsetele väärtustele. Müüdid olid preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus. Kesk- ja uusaja Euroopas võeti müüte kasutusse lugudesse (Boccaccio), Koloniaalajastuga lisandus palju uut materjali hakati võrdlema indiaani-ja antiikaja kultuuri. Romantismi iseloomustab müüdilembus, nende abil mõtestati inimkonna ajalugu. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Euhemeristlik
- Hilismälu – vimaste päevade sündmuste suhtes - Kaugmälu – sündmustes suhtes kaugemas minevikust Mäluhäired Amneesia – mälulünk - Osaline - Täielik - Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub) - Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi - Hüpermneesia e liigmälu Paramneesia - Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline enam - Krüptomneesia – võõrandav - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks e mida keegi teine on öelnud Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma - Konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) – terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes Intellekt - Võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut
tema vasti väga lahke ja lõpuks kirjutas ta Jaanile mõned rohud. Jaan lahkus ja suundus koju. Meenutamisülesandes pidid katsealused meenutama iga 18 loo kohta nii palju kui vähegi suutsid. Meenutustes oli palju sellist, mis tegelikult ei kuulunud lugudessse vaid hoopis nende aluseks olevaisse stsenaariumidesse. Äratundmisülesandes esitati katseisikuile lauseid ja paluti hinnata, kui veendunud nad olid selles, et olid neid lauseid lugudes näinud. Katsealused tundsid (ekslikult) lugudesse mittekuulunud lauseid paremini ära siis, kui need kuulusid stsenaariumide koosseisu. Niisiis võib sellest uurimusest järeldada, et stsenaariumid näivad juhtivat ka meeldejätmist ja äratundmist. Vestluste stsenaariume kasutades saavad osapooled öeldavat kokku hoida. Kui kasutame suhtelmispartneritega ühist stsenaariumit, täidab iga meie partner stsenaariumit tundes need tühikud, mida meie vestlusse jätame. See teeb vestlused igale osalisele arusaadavamaks ja huvitavamaks.
annaabi.ee 
