Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Louis XIV - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õukond, hispaania, versailles, therese, mazarin, kuningalbsolutism, hugenotid, colbert, salapolitsei, mazarini, 1715, kuningale, majanduspoliitika, 1638, trooni, ütlus, viimine, tähtsaimadrmastas, õukonnas, nantes, edikt, tühistas, mindi, merkantilistlikbiellumine, vastaste, ootel, hertsog, gaston, pidevad, regent, nooremalt, kardinal, julesLOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal
Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel AUSTRIA ANNA · Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni viieaastane Louis XIV. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritoluga kardinal Jules Mazarin. 1661 aasta märtsis suri kardinal Mazarin. Surivoodil soovitas ta Louis'le, et ta võtaks juhtimise enda kätte ja peaks ametis ainult selliseid ministreid, kes " Nende sõna kuulavad." Veel soovitas ta luua ühe sisemise valitsuse - conseil etroit -, kuhu kuuluksid ainult krooni peamised ministrid ja kes
Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada ilma kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainuüksi kuninga privileeg. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh ja ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega:
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a
lause: "Riik see olen mina." Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Louis XIV Päikesekuningas Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on LouisXIV aga kaunite kunstide toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti. Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg kasvas, mis tõi kaasa mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud.
teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis
Louis XIV sündis 5.septembril 1638. Üsna noorelt jättis ema ta ilma hoolitsusest. Tema eest hoolitsesid teenijad. Kodusõjad tõid Louis XVI-le vaesuse, õnnetuse, kurbuse, külma ja nälga. See muutis tema iseloomu ja ta ei suutnud enam kunagi andestada Prantsusmaale, ega tavainimestele. (1) Louis XIV, Prantsusmaa Päikesekuningas, oli pikima valitsemisajaga Euroopa ajaloos (1643- 1715). Ta viis oma valitsusajal absoluutse monarhia oma kõrgeimale tasemele, rajas kuldse sädeleva kohtu Versailles, ja võitles enamik teiste Euroopa riikidega neljas sõjas. Varasel valitsemisajal (1643-1661), kui Louis oli noor, valitses peaminister Cardinal Mazarin. Valitsusaja keskpaiku (1661-1685) valitses Louis ise ja väga innovaatiliselt, kuid viimased aastad tema valitsusajast (1685-1715) kujunesid problemaatiliseks. (1) 2.2 Louis XVI kui Päikesekuningas Noorele Louis XVI-le meeldis tantsida ja mängida erinevates õukonna etendustes. Ükskord, pidi
Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline. Sisuliselt kuulus piiramatu võim riigis Mazarinile. Louis XIV ajal elas absolutism üle kriisi. Aeg-ajalt tõstis aadelkond mässu. Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648. aastal toimus seal rahvaülestõus. Mässu kutsuti fronde ehk võimu vastu tegutsemine, kuid Mazarin surus need maha. Kui 1661. a. Mazarin suri, hakkas riiki valitsema Louis XIV, kes oli siis 23. aastane. Tulenevalt eelnevalt läbi elatud sündmustest vihkas ta Pariisi ja ei soovinud elada ka sealsetes kuningalossides. Louis XIV pidas ennast jumala poolt troonile panduks ja arvas seetõttu, et ta võib teha, mida tahab. Seda käitumist iseloomustab tema lause "Riik see olen mina". Teda võrreldi sooja ja hea päikesega, kes paistab oma alamate peale ja sellest ka päikesekuningas
geograafiat ja kosmagraadiat. Kõige paremini rääkis ta itaalia keelt. Poiss oli aga silmapaistev ratsutamises ja vehklemises. Kuninga eest ei hoolitsetud just väga hästi. ,,Saint-Simon jutustab, et ühel päeval kukkunud noor kuningas Palais Royalis basseini ja pidanud siplema hulk aega, enne kui ta sealt välja tõmmati. Michelet meenutab Louis XIV-t kui ,,räpast ja kammimata juustega" noorukit." (Richardt, 2000) Riigi rahaasjadega tegeles kuninganna armuke ja kardinal Mazarin. Ta oli rahva seas vihatud, sest Mazarin, püüdes riigile raha koguda, oli kehtestanud kõrged maksud ning oli vastutav rahva kehva olukorra eest. Mazarini surmaga 1661. a algas prantsuse absolutismi kõrgaeg. Valitsemise kõrgaeg Neid kahtekümment aastat võidukat valitsemist tähistasid tulutoovad vallutused, rahalise olukorra suhteline parenemine, mitmete vajalike institutsioonide, tugeva laevastiku, õitsva
loodud ka sisemisi periodiseeringuid. Wilhelm Roscher (pildil) (18171894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole, valitseja põhjendas oma võimutäiust puhta Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas ka kirik, aadelkond ja muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio). Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ning 18. algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV (teisel pildil), juhtlausega: ,,Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet
Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta
kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga säilitasid hugenotid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati. Välispoliitikas, mis oli suunatud eelkõige katoliiklike Habsburgide vastu, toetas Prantsusmaa ka edaspidi protestantlikke võime ning astus Kolmekümneaastasesse sõtta (16181648) nende poolel. Riigi usulise ühtsuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha.
valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid.
Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga.
riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643- 1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII- st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas
Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut. Astus välja hugenottide õiguste vastu. Mandri-
intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala
intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala
ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal. Riigiasjade üle otsustas kuningas ikka ainuisikuliselt, oma korraldused aga saatis ta ümbrikutega ministritele täitmiseks. Kuningavõim oli mõlemal ajastul omamoodi. Absolutismi ajastul loeti kuningas Louis XIV valitsusaega absolutismi kõrgajaks Euroopas. Arvatavasti ikka sellepärast, et ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval ministrina Jules Mazarin, kes surus maha kuningavõimu vastaste mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Kuid peale Mazarini surma võttis kuningas valitsemise enda kätte ja nii hakkas siis Louis XIV piirama hugenottide usuvabadust, mille käigus tühistati Nantes'i edikti. See tõi kaasa rahvusvahelise skandaali kuid tänu sellele saavutati usuline ühtsus. Seejärel lahkus aga Prantsusmaalt pool miljonit hugenotti protestantlikesse maadesse
Prantsusmaa kandis edasi moodi ja kokakunsti. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, kuninganna aga leppis olukorraga. Versaille' loss Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt.
nõusolekuta. 1614. saadeti generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgmised 175 aastat. Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast
maailmapärandite nimekirjas 30 aastat. Ehitus · Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. · Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama. · Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. · Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid
Maria Theresia valitsemise ajal parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine kooli kohustus ja kohtupraktikas kaotati piinamine. Kuigi ta keelustas oma riigis Jesuiitide tegevuse võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks. Keisrinna oli väga range igasuguse kombelõtvuse suhtes, taunides, lõbustusi ning isegi teatrit (Piirimäe 2014:73). Noorena oli Maria Theresia elavaloomuline tütarlaps. Peale saksa keele oskas ta ladina, hispaania, prantsuse ja itaalia keelt ning armastas väga muusikat. Ta hoidis väga oma perekonda ning keisriks saades tõstis mehe kaasvalitsejaks. Maria Theresia oli 16 lapse ema, ta hoolis väga oma lastest. Kuigi Maria Theresia ei olnud oma eluajal väga populaarne, hakati teda hiljem kõrgelt hindama. Austrias muutus ta tegusa ja emaliku valitsejanna sümboliks (Piirimäe2014:73). 12
Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult Kuningavõim omandan enneolematu ulatuse Kõik pidi keerlema valitseja ümber Ta võttis endale lisanimeks Päikesekuningas Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga heal arvamusel
Tugevtati ratsaväge Toimus kirjakeele ühtlustamine- Ladina keel Antiikkuluuri väärtustamine. Karolingide pärand. Karl suure võimu päris poeg Ludwig I Vaga, kes juba 817.a. jagas impeeriumi oma poegade vahel. Ida-Frangi riik- Saksa-Rooma riik Lääne- Frangi riik- Prantsuse kuningriik Kesk- ja Lõuna-Frangi riik- Itaalia Louis XII ja Louis XIV Louis XII 1616.a. Sai võimule 9-aastaselt, regendina valitses siis tema ema (Maria de'Medici) 1615.a. Abiellus Hispaania printsessi Anna-ga Oli kõnedefektiga, mille põhjuseks oli liiga suur keel. Louis XIII abikaasa Anna. Enne abiellumist polnud Louis oma abikaasat kordagi näinud, kokkuleppeabielu Abielust sündis 6 last, 4 esimest surid, viimase kaks poega jäid ellu. Louis XIII pereelu Anna ja Louis XII olid erinevad: Louis oli introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas teda. Louis XII oli absolutistlik valitseja Kuningal oli õigus:
Tõsist hirmu sisendasid arreteerimised või maalt väljasaatmise käsud, millel kuninga allkiri juba oli. Sellisele sedelile oli nime jaoks jäetud lünk, mille võis täita iga õukondlane, kes selle dokumendi oli hankinud. Päikesekuningas 1643.a. sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, kes oli alles nelja-aastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna. Tegelikult valitses riiki kuninga ema armuke Itaalia päritolu kardinal Mazarin /mazarä:n/. Kui Mazarin 1661.a. suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Kõik keerles kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka
kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb? Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi. 1610. aastal mõrvari käe läbi langenud Henri IV suurimateks saavutusteks jäid ususõdade lõpetamine katoliiklaste ning hugenottide vahel ja kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal. Järgnevalt troonile tõusnud Louis XIII ja Louis XIV perioodil tegid nende eest nn "valitsemistöö" ära kardinalid Armand Jean du Plessis de Richelieu ning Jules Mazarini. Pärast viimase surma asus Louis XIV riigi- asjadega ka reaalselt tegelema: nimetas ametisse tähtsamaid riigiametnikke, andis välja seadusi, karistas ja heitis armu. Sarnaselt Louis XIV ei tundnud suuremat huvi riigiasjade vastu ka tema pojapojapoeg Louis XV, kui järgmine troonile nimetatud kuningas. Kroonikandjat iseloomustasid ohjeldamatud peod ning armukesed, kes etendasid riigi elus sootuks tähtsamat osa kui kuningas ise
Haiguse tõttu oli ta silmatorkavalt kõhn, nina ülisuur, alahuul rippu, suu poolavatud. Arstid kasutasid ravimiseks aadrilaskmist (raviviis, mis seisneb vere väljalaskmises veresoonest), peaaegu iga nädal tehtavat klistiiri ja massiliselt mitmesuguseid pulbreid. Õpetajad kasutasid sunnimeetodina peksmist, mille tõttu tundeline noormees võõrdus haridusest. Louis sai oma teadmiste algmed kiiresti kätte, ta oskas natuke ladina keelt, matemaatikat, ajalugu, hispaania ja itaalia keelt. Eriti kaugemale ta ei jõudnud. Hiljem ta ei lugenud midagi peale palveraamatu. Teda kasvatati kohutavalt halvasti. Selle asemel, et tema loomupärast ägedust ja tõrksust taltsutada, tegid karistused need kangemaks. Ta hakkas vastu oma isale, kes ta ühel päeval vihaseks saades jõkke viskab. Ta hammustab oma ema, oma kasvatajat ja üritab oma paazi hellebardiga lüüa ja karjub: ,,Ma lasen teil kõri läbi lõigata !" Või siis: ,, Ma tapan teid kõiki ära
Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Louis XIV kutsuti Päikesekuningaks. Valitsejad hakkasid huvituma kunstist ja kirjandusest. Tema ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Prantsuse keel asendati ametlikuks peetud Ladina keelega.Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Euroopa köögikunsti paljud oskused on pärit Päikesekuninga kojast. Merkantilism - Kuninga silmapaistvaim nõuandja oli rahandus minister Colbert. Ta oli alati riietunud musta ja ei naeratanud kunagi
Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul. Täielikult tekkis Prantsusmaal absolutism Louis XIII ajal. Louis XIII ise valitsemisest ei hoolinud, seda tegi I minister. Louis alustas oma tegelikku valitsemist aastal 1661. Louis XIV hakkas erinevalt Louis XIIIst ise valitsema. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. ,,Riiksee olen mina'' Kuningas võis sõltumata kellestki teisest igal ajal seadusi kehtestada, muuta ja tühistada. Arvukas salapolitsei jälgis rahvast ja karistas kuninga tahte vastu eksijaid. Kuningas võis lasta ükskõik kelle vahistada ainult oma tahte põhjal. Ta uskus, et on saanud oma võimu otse jumalalt. Versailles' Louis XIV lasi ehitada Versailles' lossi. Versailles' elas kuninga õukond (üle 20000 õukondlase) Õukondlastele jagati suuri tiitleid, millega kaasnes ka suur palk. Kuningat saatis igal pool suur tseremoonilisus.
kuid nende poliitilised eriõigused tühistati · Riigi usulise ühtsuse säilitamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha · Välispoliitikas sõditakse katoliiklike Habsburgide vastu · 1643-1715 valitseb Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV, mida loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas · Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina itaallane Jules Mazarin, kes sarnaselt Richelieule surus maha kuningavõimu vastased mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse · Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema · Louis XIV ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk" hugenottide usuvabadust hakatakse piirama · Kuningas toetab katoliiklust, hugenotte hakatakse suruma, et viimased loobuks oma usust ja pöörduks katoliiklusesse: hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud,
annaabi.ee 
