stividor laeva agendi või kapteni koostatud laeva töötlemiseks kulunud faktilise aja aruande ( Statement of facts) ning kui see oli tehtud võis laeva otsad ära anda ning laev võis kai äärest ära silduda. Siis tuli taas appi loots, kes aitas laeval ohutult sadamast tagasi avamerele saada ning laev sai alustada uut teekonda oma järgmisesse sadamasse. 7. Tööprotsessid erinevate kaupade puhul: Selleks, et teada kuidas lastitakse-lossitakse kaupu ehk milliste seadmetega, kui palju tunnis, kui mitme seadmega ja millises järjekorras lastitakse-lossitakse kaupu, kasutab kunda sadam tehnoloogilisi töökaarte (LISA 3), mis nad on välja töötanud. Järgnevates punktides kirjeldan ma erinevate lastide tööprotsesse, mis on korraldatud tehnoloogiliste töökaartide järgi. 1) Ümarpuit. Ümarpuidu lastimisel tuleb läbi teha mitmed operatsioonid. Kõik algab sellega, et tuleb valmis seada kai lastimistöödeks
2008 2009 2010 2011 · Sadamates laaditakse-lossitakse sellist lasti spetsiaalse seadmestikuga (seadmetel suur tootlikkus) varustatud kaidel. · Füüsikalis-keemiliste omaduste, veo- ja hoiustamistingi- muste järgi jaguneb kuhje- ja puistlast kahte põhigruppi: last, mille omadused niiskuse mõjul ei muutu ja mida võib vedada lahtistes transpordivahendites ning ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille
Sloveenias on rongiliiklus. Tähtsamad linnad on raudteedega ühendatud. Raudteevõrk on vana, liiklus tihti aeglane j anii polegi sellel transpordi liigil enam kuigi palju soosijaid. Sloveenia tähtsaim rahvusvaheöline lennujaam asetseb Brinikis, väiksem , turistidele mõeldud, tegutseb Portorozis. Liinid ulatuvad Euroopa tähtsamate pealinnadeni. Sloveenias on seni olnud menuklas ka purilennundus. Sloveenia suurim kaubasadam on Koper. Siin randuvad laevad tervest maailmast.Kaup lossitakse ja saadetakse edasi ka praamidel või mööda raudteed. Koperi sadamat kasutavad ka Austria , Ungari, Tsehhi vabariik ja Slovakkia- need on nimelt merepiirita ja sadameteta riigid. Energia Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta. Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul.
Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni. Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga. Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008
Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%. Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011 Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani.
olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine. Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad. FEEDER Feeder laevaks nimetatakse konteinerlaeva mahutavusega kuni 3000 TEU. Meie terminali kaudu fiideriga aasta jooksul merelt – maale ja vastupidi liigub kokku 356 250 TEU. Nädala jooksul 9 fiiderile laaditakse ja lossitakse 356 250 / 52 = 6851 TEU. Võtame fiideri ESM CREMONA mille mahutavus on 1 012 TEU. ESM CREMONA Lipp LOA Laius GT DWT TEU Süvis Antigua 150 m 22 m 9600 t 12576 t 1 012 TEU 5,9 m Barbuda Tabel 5. Fiiderlaeva andmed 356 250 / 364 = 979 TEU 1 012 / 979 = 1,03 öp. Lastimis-lossimisoperatsioonid fiideriga on umbes 1 päeva.
Veokit, mis veab lennutranspordi saadetisi lennujaamade vahel kaubalennukite asemel Mida tähendab murdepunkti mõiste lennutranspordis? Punkt kaaluskaalal, kus toimub üleminek ühelt veotariifi klassilt teisele Kombineeritud vedude liiki “auto rongil“ ja „treiler rongil“ nimetatakse Euroopas huckepack Konventsionaalne alus (laev) on mõeldud erineva segakauba transportimiseks Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt konteinertõstukeid kasutades sadamakraanasid kasutades
kaubad sellesse sihtsadamasse saabuma. Seepärast on kaubamanifest tõhusaks abiks, kui mõni konossement jääb mingil tehnilisel põhjusel sihtsadama võimudele esialgu esitamata. Manifestil pole praktilist õiguslikku tähendust ja see ei asenda konossemente ega mereveokirju. 7. Mida kujutab endast väljastamiskorraldus ("Cargo delivery order"), kes selle väljastab ja mille alusel? Dokumendi väljastab konossementide alusel kaubasaaja või ekspediitor. Selle alusel lossitakse last laevalt vastavalt kliendi kirjalikule instruktsioonile või jätkutranspordi olemasolule kaile lattu või otse teise transpordivahendile. Rekvisiidid: laeva nimi, lähtesadam, saabumise koht ja aeg, kauba detailsed andmed, kauba saaja ja kauba väljaveo moodus. 8. Dokumentide "Üldakt" (General statement) ja "Kahjustuste teatis" (Statement- notice) vormistamise kord ÜLDAKT (GENERAL STATEMENT, välissadamates - OUTTURN-REPORT)
Aastaringselt ilma jäämurdjateta navigeeritav Muuga sadam ja konteinerterminal asuvad vabatsoonis, kus konteinerite käitlemist hõlbustavad nii terminalis kui ka selle ümbruses asuvad kinnised laopinnad kogupindalaga ca 230 000 m2. Samuti on vabatsoonis tööstuspark, mis võimaldab arendada jaotuskeskusi kuni 60 hektarile maale. Sadam on hästi integreeritud raudtee- ja maanteevõrgustikuga, mis tagab konteinerite tõrgeteta transpordi. Paldiski lõunasadamas laaditakse ja lossitakse konteinereid mobiilse kraanaga, millel tõstejõudu kuni 100 t. Selle abil on võimalik teostada senisest operatiivsemalt ja paindlikumalt laevade teenindamine. Paldiski Lõunasadama kaudu liigub ka märkimisväärne hulk konteinereid, mida veetakse l laadituna rulltreileritele ja kassettidele. 1.2 Maailma laevandus Liinilaevandus Liinilaevandus on kaupade merevedude teine peamine korraldusviis. Sarnaselt
Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Kaup alustel laaditakse konteineritesse. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säilituvusega tekkivaid probleeme. Veetakse ka külmetuskonteinereid, need vähendavad vajadust külmutusleavade järele. Suured konteinerlaevad lossitakse paari tunniga. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Tankerite lastilahutamise osa on jaotatud piki- ja põikivaheseintega paljudeks tankideks. Tanke pn vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstivuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki
numbritest ohuolukorrast informeerimiseks - asjakohaste võimude teavitamise korrast keskkonna reostamise korral. Enne vahi vastuvõtmist peab vahtiastuv tüürimees kontrollima, kas: - kinnitusotsade arv ja seisukord tagavad laeva ohutu seismise kai ääres - näidatavad signaalid või signaaltuled vastavad nõuetele - täidetakse tuleohutuse ja ohutuse eeskirju - mingid välised tingimused ei ohusta laeva ja laev ise ei ohusta teisi laevu Kui lastitakse või lossitakse ohtliku kaupa, peab vahti vastuvõttev tüürimees teadma meetmeid, mis tuleb tarvitusele võtta lasti laiali puistumise või tulekahju korral. Tekivahi kohustused Tekivahis olev tüürimees peab sobivate ajavahemike tagant sooritama ringkäike laevas, pöörates tähelepanu: - maabumistrepi, kinnitusotste ja ankruketi seisundile eriti sadamates, kus esineb suur veetaseme kõikumine. Kui vaja, tuleb tarvitusele võtta abinõud nende kasutamiskõlblikkuse tagamiseks
kala suhe Eesti kilu - räime püügivõimalusse. See näitab, palju kala lossivad Eesti sadamates teiste riikide kalalaevad ning seab selle koguse võrdlusesse Eestile eraldatud püügivõimalustega. Siinjuures on oluline vaadata Eesti sadamates lossitud Eesti kalalaevade kilu ja räime lossimiskogust võrdluses Eesti kilu ja räime püügiga, kuivõrd see näitab, kas Eesti kalalaevad kasutavad lossimiseks stabiilselt Eesti sadamaid, või lossitakse Eesti laevade püütud kala ka teiste riikide sadamates. Samamoodi tuleb arvesse võtta ka maismaatranspordiga Eestisse sisseveetava kilu ja räime koguseid, mistõttu on oluline indikaator ka Eesti firmade poolt teiste riikide firmadelt ostetud kala koguse suhe Eesti siseriiklikku kala esmakokkuostu. Tabelites 3, 4 ja 5 on väljatoodud kolm näitajat ning trendid kolme viimase aasta kohta3. Tabel 3. Aastatel 2010-2012 teiste riikide laevade lossimiste protsent Eesti traalpüügi
Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub, on vahimadrusel kohe käepärane seda võtta. On põhimine nõue , et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks trepi juurest lahkuda. Tema kohustuseks on jälgida laeva kinnitusotsteseisukorda. Eriti tähelepanelik tuleb olla tormise ilmaga ja sadamas, kus on suur tõus-mõõn. Kinnitusotsi tuleb pidevalt sisse võtta kui laeva laaditakse ja järgi anda , kui laeva lossitakse. • RSK-65 PILET 16 • Trümmide ettevalmistamine laadungi vastuvõtuks. Töö korraldus laeva laadimisel ja lossimisel. Laadungi separeerimine ja kinnitamine. Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras
a. ekspordil oli ostja kanda. Incoterms 2000 muutis olukorda ja nüüd on FASi tarneklausli puhul ekspordi tolliklaarimine müüja kohustus. FASi saab kasutada ainult laevaveol. FOB franko laeva pardal See on vanim tarneklausel, mis on pärit purjelaevade ajastust. Seda klauslit kasutatakse tänaseni päris palju, enamasti aga põhjendamatult või valesti. FOB õige kasutusala on piiratud klassikalise laevaveoga, kus kaupa lastitakse/lossitakse üle reelingu. Teatavasti läheb FOB (samuti CFRi ja CIFi) puhul kaubaga seotud risk müüjalt ostjale üle hetkel, kui last ületab reelingu lastimissadamas. Kui reelingu lastimissadamas. Kui reelingul ei ole tähtsust riski ülemineku fikseerimisel, tuleks FOB asemel kasutada FCAd. Näide FCA Muuga vs FOB Muuga Asendades lepingus FOB Muuga FCA Muugaga saab müüja allpool kirjeldatud eelised. Täpset punkti nimetatud koha (Muuga sadam)
-piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. -tavalisest kõrgem topeltpõhi võimaldab hoida püstuvuse normaalse; -võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist Konteinerlaevad. Kaup alustel laaditakse konteineritesse. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist, Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säiluvusega tekkivaid probleeme. Isegi suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Veetakse ka külmutuskonteinereid. Väheneb vajadus külmutuslaevade järele. Lastiruumid sobivate mõõtmetega, varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks.
0,9399 0,000607 0,8000...0,8099 0,000765 0,9300...0,9499 0,000594 0,8100...0,8199 0,000752 0,9400...0,9599 0,000581 0,8200...0,8299 0,000738 0.9500...0,9599 0,000567 13 Lahendame eelmise ülesande tiheduse parandite tabeli abil: t = 0 0,7779 + (15 5,8 t) 0,000805 0 0,785306, m =3650 × 0,7853 = 2866,345 t. Sihtsadamasse saabunud tankeri last lossitakse kaldaterminali mahutitesse või ujuvmahutitesse. Tagamaks tühjakslossitud tankerile vastuvõetavaid meresõiduomadusi ja püstuvust, tuleb reeglina tankidesse võtta teatud hulk merevett, mida nimetatakse ballastiks. Lastitankide täitmist mereveega aga nimetatakse ballastimiseks. Ballasti kogus sõltub eeldatavatest ilmastikutingimustest, reisi pikkusest ja tankeri pikkuse ja süvise suhtest. Üldiselt moodustab ballast 20 50 % kandevõimest.
t. 200 ja 700 tonnmeetri vahel 10000-tonnise veeväljasurvega laeva jaoks. Katsemomendi väärtus peab olema teada või määratav suhtelise täpsusega ±2% 95-protsendise tõenäosusega. Katsemomendi tekitamiseks kuluv aeg peab olema vähem kui 3 minutit, et püsida ihaldatud 10-minutise katse kogukestuse piires. 11. Nende nõuete juures on saadaval kolm sobivat valikut: · Üks või kaks tuntud massiga lastiühikut nihutatakse põiki laeva või laaditakse/lossitakse ühele pardale/pardalt. Eelistatavalt kasutatakse standartseid konteinereid. Massi määramiseks lastakse konteiner üle kaalusilla. Konteinerite laadimissildade kaalukontrolli täpsus ei ole üldjuhul küllaldane. Põiknihke õla määramiseks tuleb kasutada mõõdulinti. · Tuntud tihedusega vedeliku võib külgtankide vahel ümber pumbata. Ballasttankid kuigi eelistatud valik suurtel laevadel (DISM>25000 t) ei ole harilikult selleks eesmärgiks
Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid, raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad peamasinad ning 2 tekil asuvad masinaruum, abimasinad ja poe ladu. 3ja4 tekk on autotekk, kus asuvad sõiduautod, raskeveokid ja treilerid. 8 ja 9 tekil asuvad reisijate kajutid, sviidid rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris
See mõjutab alat positiivselt. Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad, suureneb tarne täpsus, väheneb tööjõukulu ja saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga jne. 165. Kuidas toimub Ro-RO ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine ? RO-RO süsteemi eeliseks on ka väiksemad sadamainvesteeringud, kuna laadimiseks on vaja ainult horisontaalse laadimistee olemasolu. LO-LO nimetus tuleb ingliskeelsest sõnast Life in-life off. Last laaditakse laeva ja lossitakse sadamakraanade abil- tavaliselt kuivlastilaevadel on tekliluugiga varustatud lastiruumid kuhu veetav kaup paigutatakse. 166. Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite vahetusi? Kuna rööpmevahed eri riikides on erinevad, on vaja piirjaamades vahetada alusevankrid. 167. Mis on TEU? Kahekümmnejalase konteineri suurune veoühik. 168. Mis on EAN koodisüsteem? Tarbijapakend-tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend
kehtivad ühtsed rahvusvahelised reeglid lennufirmast sõltumata 25. Kombinatsiooni auto rongil nimetatakse trucktrain huckepack hatchback traincar 26. Konventsionaalne (traditsiooniline) alus (laev) on mõeldud erineva segakauba transportimiseks konteinerite transportimiseks elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks ratastel veerevate veoühikute transportimiseks 27. Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt sadamakraanasid kasutades 34 konteinertõstukeid kasutades ahtri- või vöörirampi kasutades elevaatorit kasutades 28. Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d? võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3
konteineritesse paigutada. Konteinerid on korduvkasutusega taara, mille mõõtmed on standardsed: TEU mõõtmetega 2,4 2,4 6,0 m twenty foot equivalent unit; FEU mõõtmetega 2,4 2,4 12,0 m forty foot equivalent unit. Seega on kauba vedamisel tohutu hulga väikeste kaubaühikute asemel tegemist võrdlemisi väikese konteinerite arvuga. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Oluliselt paraneb kauba säilivus vedudel. Konteinerite efektiivseks transportimiseks on eriline laevatüüp konteinerilaev Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust.
konteineritesse paigutada. Konteinerid on korduvkasutusega taara, mille mõõtmed on standardsed: TEU mõõtmetega 2,4 2,4 6,0 m twenty foot equivalent unit; FEU mõõtmetega 2,4 2,4 12,0 m forty foot equivalent unit. Seega on kauba vedamisel tohutu hulga väikeste kaubaühikute asemel tegemist võrdlemisi väikese konteinerite arvuga. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Oluliselt paraneb kauba säilivus vedudel. Konteinerite efektiivseks transportimiseks on eriline laevatüüp konteinerilaev Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust.
konteineritesse paigutada. Konteinerid on korduvkasutusega taara, mille mõõtmed on standardsed: TEU mõõtmetega 2,4 2,4 6,0 m twenty foot equivalent unit; FEU mõõtmetega 2,4 2,4 12,0 m forty foot equivalent unit. Seega on kauba vedamisel tohutu hulga väikeste kaubaühikute asemel tegemist võrdlemisi väikese konteinerite arvuga. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Oluliselt paraneb kauba säilivus vedudel. Konteinerite efektiivseks transportimiseks on eriline laevatüüp konteinerilaev Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust.
kehtivad ühtsed rahvusvahelised reeglid lennufirmast sõltumata 25. Kombinatsiooni auto rongil nimetatakse trucktrain huckepack hatchback traincar 26. Konventsionaalne (traditsiooniline) alus (laev) on mõeldud erineva segakauba transportimiseks konteinerite transportimiseks elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks ratastel veerevate veoühikute transportimiseks 27. Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt sadamakraanasid kasutades konteinertõstukeid kasutades ahtri- või vöörirampi kasutades elevaatorit kasutades 28. Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d? võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3 võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid 29
kehtivad ühtsed rahvusvahelised reeglid lennufirmast sõltumata 25. Kombinatsiooni auto rongil nimetatakse trucktrain huckepack hatchback traincar 26. Konventsionaalne (traditsiooniline) alus (laev) on mõeldud erineva segakauba transportimiseks konteinerite transportimiseks elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks ratastel veerevate veoühikute transportimiseks 27. Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt sadamakraanasid kasutades konteinertõstukeid kasutades ahtri- või vöörirampi kasutades elevaatorit kasutades 28. Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d? 98 võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3 võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid
Aluste kandevõime on enamasti vahemikus 10 000 – 30 000 dwt ja need suudavad siseneda arenguriikide madalaveelistesse sadamatesse. Tüüpiliselt on konventsionaalsed ja multifunktsionaalsed laevad lo-lo (lift on, lift off) tüüpi alused, mida laaditakse ja lossitakse kraanadega. Lastide käsitlemine toimub vertikaalsihis, kasutades selleks laeva enda või sadama tõsteseadmeid. Kaubad tuuakse tõsteavade alla horisontaaltasapin- nal töötavate tõstukitega. (Pildid 5.13 ja 5.14) Puistelastilaevad
annaabi.ee 
