Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius
ega kirjandusest, sest savitahvlitele kirjutati vaid majapidamisaruandeid. Tsivilisatsiooni kujundasid linnad, mis kerkisid lossi juurde. Kreekas tekkisid linnad lossist eemale, Kreetal aga lossi ümber. Lossides olid laoruumid, töökojad. Loss oli majapidamiskeskuseks. Kreekas olid lossid kindlustatud, sest toimus sõjategevus, lossis hoiti sõjarelvi. Loss oli lausa omaette riigikeskus. Sealseks kuulsaimaks lossiks oli Mükeene, mis on ehitatud massiivsetest kiviplokkidest nn klükoopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Kreetal olid lossid kindlustamata, sest sõjategevust polnud, see tähendab lossiväravad olid avatud ja usutseremooniaidki korraldati ehk lossi keskhoovis. Kreetal religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736
Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini säilinud mõisakomplekse, kuhu kuulub 29 hoonet. Inglise stiilis härrastemaja, mida kutsutakse ka Olustvere lossiks, valmis 1903.aastal. 1920 kolis sellesse Eesti Aleksandri Puutöökeskkool, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo, vana mööbli ja linnutopiste ekspositsioon. Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23.juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee.
Knut Hamsuni "Victoria" räägib suurest armastusest ja siin raamatus on mitmeid kohti, kus kirjeldatakse armastust väga pikalt ja erinevalt (574) Kesksed tegelased Victoria ja Johannes, kes aina üritab enda armastust tema vastu tõestada. Johannes ja Victoria on tundnud üksteist lapsest saati, aga nad on pärit erinevatest perekondadest. Victoria on rikas ja ilus lossipreili. Johannes on möldri poeg ja ta tunneb loodust väga hästi. Mõisahoonet kutsuvad kõik teoses Lossiks. Johannen armastas Victoriat juba noorena piiritult. Victoria on temast huvitatud, aga ei saanud täpselt öelda, kui sügav on tema kiindumus. Tema perekonna jõukus hakkab langema ja Victorial tuleb teha soodne valik, kellele mehele minna. Aga Johannesele see ei saa head tähendada. Lõpuks Johannes läheb linna kooli ja on kaua aega ära. Aga tema armastus Victoria vastu ei hääbu mitte kunagi. Johannes hakkab kirjutama algul luuletusi ja peagi ka raamatuid, mis toovad talle edu ja tuntust
Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. 1370. aastatel ehitati linnusele lõunapoolne eeshoov , mille nurkades oli kaks torni: Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl(Tõrju vaenlast). 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17.sajandil kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib Toompea lossiks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. Pikk Hermann Pikk Hermann on kõrgeim Tallinna kaitsetorn(45,6m). Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370. Pika Hermani läbimõõduks on 9,5 meetrit. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Torni alumises osas olid laod, keskel köetavad eluruumid või laske- ja laoruumid ning üleval lahtine vaateplatvorm. Torn on oma nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi
savinõukillud, mis pärinevad muinasaja lõpust. Kaevamistulemused kinnitasid veelgi oletust, et just siin võis asuda Liivimaa kroonikas Tarwanpe nime kandnud Virumaa keskne linnus, mida 1226. a. külastas ka Rooma paavsti poolt Liivimaale lähetatud saadik Modena Guillelmus. Nähtavasti ehitasid taanlased pärast Virumaa alistamist üsna pea muinaslinnuse kohale kivilinnuse, mida vene kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks. Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid eestlaste muinaslinnusega need siiski otseselt ei seostu. Taanlaste kivilinnus ümbritseti esialgselt puitpalissaadiga, mis hiljem asendati kivimüüriga. 14.
a Sellest ajast peale on see palju muutusi läbi teinud ja praegu on see riigi massimeedia, kultuuri ja kunstiväärtuste keskpunkt. Bukarestis asuvat Nicolae Ceauþescu poolt ehitada lastud Parlamendipaleed peetakse Pentagoni järel maailma suuruselt teiseks hooneks (üldpinda 350 000 m²). Peale Ilusa looduse ja Doonau jõe on Rumeenias veel palju vaatamisväärsusi, nagu näiteks paljud paleed ja lossid, millest üks tuntuim on kindlasti Brani loss, mida tihti nimetatakse ka Draakula lossiks. Rumeenias on ka oma vampiiride ja Draakula teemapark, kuhu korraldatakse turismireise. Omapärased on ka maalitud seintega kloostrid, Maramure puukirikud ja kindlustatud germaani kirikud Transilvaanias. Rumeenia on tuntud ka oma viinamarjakasvanduste ja veinikultuuri poolest. Rumeenia on rikas loodusvarade poolest (kivi- ja kaalisool, rauamaak, mangaan, boksiit, hõbe, kuld). Keemiatööstuse olulisem tooraine on nafta ja maagaas, mis on ka põhilised energiaallikad
Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1) Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, vaateterrassid, sammalsaalid ning isegi vannitoad. Sellised vannid on säilinud tänapäevani ning isegi see veejuhtmestik on siiani säilinud. Vannitubade seinu katsid delfiinide ja lendkalade pildid. (2) Lossi plaan on väga keeruline ning koosneb väga keerukatest käikudest ja koridoridest, mis teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe. Loss on ka mitmekorruseline
Tribüünidele sai peale tõmmata katteid e põikesepurjed. Vatikan Citta del vatico Kiriku riigi järglane, alates 1377 paavstide pidev residents. Alates 1929 iseseisev linnriik. Maailma väikseim 0,44 ruutkilomeetrit. 2500 inimest. Riigi keel ladina keel. Riigipea riigi paavst. Peetri kirik- Apostel Peetruse hauakirik 4. saj. Ehitatud ümber 17. saj. Peetruse väljak- 280*240 purskkaevude ja sammaste kolonnaadid. Vatikani loss vanim osa 1280 rajatud kindlus, mis 25. saj. Muudeti lossiks. Rooma skulptuur 1) Portree skulptuur- (realistlik stiil)oma esivanemaid kujutati realistlikult. Arvati, e portree kindlustab esivanema hinge. keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Ei varjatud ebatäiuslikkust. Idealiseerivamat laadi eelistas esimene keiser Augustus . see sobis rõhutama tema jumalikku olemust. 2) Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid
tema võitlema asub. Sancho nägi, et tegemist on kõigest kaks lambakarjust oma karjadega, siinpool ei aidanud ka don Quijotele selgitamine, kellega tegemist on. Mida aeg edasi, seda enam hakkas mulle tunduma, et Sancho polegi võib-olla väga arukas kannupoiss. Tema unelm saada saar, mille üle valitseda, oli niivõrd suur, et ta hakkas don Quijote jutustatud jutte uskuma. Näiteks olid don Quijote ja Sancho sattunud ühte kõrtsi (mida don Quijote pidas muidugi lossiks nagu kõik eelnevad ning järgnevad kõrtsid) ning don Quijote pidas kõrtsis asuvat kohta nõiutuks. Sancho muidugi ei uskunud algselt seda juttu, aga kui teda hakati loopima suure vaibaga õhku sellepärast, et rüütel ja kannupoiss ei taha maksta (nagu rüütliromaanides kohane, ei pea rüütlid maksma millegi eest sentigi), siis hakkas Sancho ka uskuma, et koht on nõiutud. Siiski säilitas Sancho oma kavalust ka teatud
arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. - Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks. - Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud. - Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku. - Lossid olid olulised majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad. - Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid väljaspool losse pole leitud.
tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud korrus, oli ehitatud tasasematest kividest; kolmas, pere privaatkorrus aga hoopis peenetest ja lihvitud paneelidest. 15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures. Kõrgrenessanss - Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll
Hoone katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses. Praegu on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii mõisasüdame sisse kui ka lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi. Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kehra linna elanikud nimetavad seda mõisa ning keldrit, mis seal asub „Kummituste lossiks“, kuna keldris oli kunagi morg (surnukamber vms). Käivad müüdid, et mõisaomanikud vahetuvad iga kümne aasta pärast ning paljud endised mõisaomanikud teavad, et seal toimub poltergeist. 5 KEHRA PABERI – JA TSELLULOOSITEHAS Otsuse rajada Kehrasse moodne sulfaattselluloositehas võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu 1936. aastal. Eesmärk oli kasutada otstarbekalt ära Eesti metsaressursse
Kasutatud: kõverjooned, ümarkaared, ovaalsed aknad ja nissid, karniisid, sambad ja poolsambad, skulptuurid nissides, voluudid, viiludega aknad, etteulatuvad hooneosad, kuppel Stockholmi kuningaloss - on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitmed muuseumid. Praeguse lossi kohale ehitati juba 13. sajandil ehitada kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. 16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks. Kõik neli fassaadi on erineva kujundusega ning sümboliseerivaid erinevaid asju: lõunafassaad esindab rahvast, läänefassaad esindab kuningat, idafassaad esindab kuningannat ja põhjafassaad esindab monarhiat. Läänest itta on loss 115 m pikk ning põhjast lõunasse 120 m. 3. Robert Adami arhitektuurieeskujud ning 3 näidet tema loomingust.
tegelikult on. Kaasa tunneb ta eriti just romaani teises osas, kui aadlikud tema üle naeravad ja tema neid pahaaimamatult usub. Peale Don Quijote võib romaanis hulluks nimetada ka kannupoissi Sancho Panzat, kes on lasknud end nakatada oma peremehe hullustest ja usub kõike, mida talle öeldakse. Don Quijote puhul oli muigamapanev see, et ta tõesti nägi asju oma hulluse ajal teistmoodi kui nad olid. Romaani jooksul sattus ta mitmeid kordi kõrtsi, mida ta pidas lossiks. Ka kõrtsis elavaid inimesi pidas ta kõrgseltskonda kuuluvateks. Isegi ühe seikluse puhul, kui tema voodisse sattus "kuningatütar" (ehk siis tavaline talutüdruk), kujutas Don Quijote ette, et tema juuksed on siidised nagu kuningatütrele kohane.. mitte salkus nagu nad tegelikult olid. Don Quijote üle naerdi tema hulluse pärast ikka päris mitmetes situatsioonides. Kindlasti oli kõige julmem ja pikem mõnitamine romaani teises osas aadliperekonna poolt. Kuid ka enne
tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud korrus, oli ehitatud tasasematest kividest; kolmas, pere privaatkorrus aga hoopis peenetest ja lihvitud paneelidest. 15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures. 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16
Milles seisneb 20. sajandi arhitektuuripärandi omapära võrreldes eelnevate sajanditega? Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on säilinud vaid mõned üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. Stryk’i poolt taastatud mõisahoone kujunes üheks baltimaade suurejoonelisemaks juugendstiili näiteks.
Täiesti uue teena on rajatud Kanama-Keila maantee ehk Tallinna ringtee läänepoolne osa. Sauele (linna) on selle tee pealt rajatud mitu uut sissesõiduteed. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saue linna territooriumile. Kokkuvõte Mida uut sain ma seda referaati koostades teada? Kindlasti sain ma teada rohkem mõisade ajaloost. Samuti sain teada seda, et ainult mõisa peahoonet nimetatakse lossiks. Põhimõtteliselt teadsin seda ennegi, aga see suutis mind referaadi koostamise ajal mitu korda segadusse ajada. Samas sain teada, et Sangaste lossi eeskujuks olid Inglismaal nähtud lossid ja et Sangaste lossi igal toal on erinevad aknad jms. Referaati koostades puutusin ma kokku ka infoga, mida ma juba teadsin. Näiteks et Alatskivi loss on ehitatud Sotimaal asuva Balmorali lossi põhjal ja et Sangaste lossis torni esimese
,, tundis rõõmu teatrietendustest, armastas pilte ja muud taolist, kuulas hea meelega, kui talle ette loeti." Seejärel hakkas ta ise lugema, rõõmuga ja palju, ema hinnangu järgi ülearu palju, tema maitse jaoks liiga eksitavat ja liiga meelelahutuslikku. Sinine oli Ludwigi lemmikvärv. Schwansteini lossi, kuhu Ludwig oli äsja kolinud ja kus teda ümbritsesid kõikvõimalikus kunstipärases vormis luiged, oli algselt nimetatud Hoheschwangau lossiks. Richard Wagner oli pannud helisema Ludwigi romantilised keeled. Ludwig oli romantik, kes otsis oma ideaalriiki kaugemalt kui rahvusriigist, laskis ennast teel juhtida Wagneril. Olgu kuidas on, Wagneri muusika avaldas talle ,,tõeliselt deemonlikku mõju". ,,MINA, KUNINGAS" Ludwigi näos ei olnud märgata jälgegi osavõtlikkusest, kui ta seisis surivoodi ees, kus
noorem vend teinud. Sõjast koju tulles ei olnud vanem vend ehitatud lossiga päri: vendade vahel tulnud tüli ja ägeduses lõi vanem vend noorema maha. Vennatapmine mõjus aga vanema venna peale nii suuresti, et ta lossi maha lasknud lõhkuda ja selle asemele kiriku ehitas. Uue lossi ehitas ta aga Jõhvi kirikust umbes 2 versta maad põhjapoole, laiale mäeseljandikule. Lossi nimi on kuni tänapäevani Edise lossiks jäänud. (kohalikus rahvakeeles kutsutakse ta Ädise). Rahva jutt lisab veel nagu vendasi lepitades juurde, et vanem vend käskinud ennast pärast surma kiriku ette maha matta, kust ta hauast terve kogudus üle käigu! Sellega lootnud vennatapja oma veresüüd rahva ees lunastada. Rist kivi peal, mõni samm suurest kirikuuksest eemal, näitab seda kohta, kuhu patukahetseja vennatapja maetud. - Nõnda rahvasuu."
(kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne. Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi. Tegi hiiglasliku maavägede ülemjuhatuse Peastaabi kaarhoone, kus ta kasutab kolosaalorderit, aga algab esimeselt korruselt.. Värava kohal ratsanike skulptuurid. Vene Muuseumi hoone asub südalinnast eemal pargis, ning seda kutsutakse ka Mihhaili lossiks. Andrejan Zahharov - admiraliteedihoone, vene sõjalaevastiku peakorter, mis on Peterburi kõige pikema fasaadiga hoone, üle 700 m. Pikk ja kitsas hoone, kaks tiiba (ehk see on hobuserauakujuline). Peterburi Kaasani katedraal, valmimise lugu: keiser soovis Püha Peetri katedraali väiksemat koopiat ning selle autor tõi Bernini kolonnaadi küljele, mitte peasissepääsu ette. Kolonnaadi ehitus jäi pooleli.
a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid inglise rüütlilosse
annaabi.ee 
