Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loovtöö ´´Fotograafia imeline maailm´´". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pildis, rong, linnutee, fotograafia, näitus, tegin, päikeseloojangu, kits, ööd, märka, öös, rebane, hakkasin, kaamera, sookure, sookured, sõitsime, nägin, kompositsioon, rapla, loovtöö, tegelen, metsatee, kaev, vaatas, üleval, ühisgümnaasium, lõppsõna, klassist, maagiline, 100m, otsustasin, valgusvihu, kaevu, minust, avanes, vaatetavaliselt hetkepilt, vaid kompositsioon inimesest, kes on paigalasendis. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda suhtelisemaks on muutunud ka mõiste "portreepilt"- tänapäeval nimetatakse nii ka neid pilte, mis on kunstiliselt lavastatud, millel on ainult üks kehaosa peal (ei pruugi olla isegi mitte nägu), modelli nägu on fookusest väljas või pildil on inimene aktiivses liikumises. Valisin oma uurimistöö teemaks portreefotograafia, sest minu üheks suurimaks huviks ja hobiks on fotograafia ning minu meelisobjektiks, mida pildistada, on inimene. Pildid esemetest ja loodusobjektidest võivad olla küll ilusad, kuid mitte miski ei ole nii huvitav, mitmekülgne ja muutuv kui üks inimene. Mulle on alati pakkunud huvi erinevate inimeste vaatlemine, jälgimine ja analüüsimine, kuid portreefotograafia võimaldab kõiki neid emotsioone jäädvustada. Minu töö eesmärgiks on uurida, õppida ja rakendada portreefotograafia erinevaid
"See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama."
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös
Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost
Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire"
Arstikabinett Esimesena märkasin ma enda kõrval ühte müügiautomaati. Seal sees olid kuulid püstolile ja Eeva eliksiir. Raha ei tahtnud kulutada ja neid polnud eriti vaja nii, et jäi ostmata. Üks asi käis mulle seal pinda. Heli. Ma ei saanud aru kust see tuleb, kuid siis leidsin ülesse. Üks droid oli kahe ukse vahel ja need ei sulgunud. Üks asi mida ma varasemalt oskasin oli häkkimine. Ma häkkisin droidi ja see hakkas tööle. Tegin isegi hästi, sest see ei rünnanud mind vaid Veste. Sellega sain uue sõbra endale. Lähedal oli juhtpaneel. Sellega sain uksed lahti, kuid alarm läks tööle. Tuli välja, et võtit läheb vaja. Ikkagi sain ma edasi. Seal oli veel üks juhtpaneel. Aktiveerisin selle, kuid nüüd oli palju jubedam. Veste tuli ja tuli. Kuulid said otsa ja pidin hakkama kangiga lööma, kuid siis leidsin kõrvalt kuulipilduja. Sellega läks asi kohe palju lihtsamaks
läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa jogurtit ja teine lõpetab kisamise. Jah, mina olen siin kõige suurem kisakõri. Seda kindlasti. Kuulaku ta iseennast, kui tal närvid läbi on, et kes siin kõige rohkem karjub. Igatahes ma sõin hommikuhelbeid ja tegin ennast korda ning hakkasin kohvrit korda panema. Mõtlesin, et kutsuks Maarja-Leenu enda juurde, et ta aitaks mul pakida asju korda. Maarja-Leen on minu kõige paem sõber. Mul on ka palju teisi parimaid sõpru kuid Maarja-Leen on see kõige erilisem. Niisis küsisin isalt kas Lerru võib meie poole tulla. Lerru on ta hüüdnimi. Maarja-Leenu muidugi. Minu hüüdnimi on Mimmu. Mulle ei meeldi nimi Mirjam. See on minu meelest nii igav. See oli ju isa välja mõeldud. See teeb kõik selgeks
valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud:
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
pea mu peale. Mingiaeg sai ema aru- minuga on midagi valesti, ja parandas minu olustikku, käis koolis ja oli mulle toeks. 2.2 Ohu tegureid: Koera surm– mu tädil suri koer nimega Palli. See koer väga armastas palliga mängida ja oli mulle väga tähtis, ma külastasin toda koera üsna tihti. Kurjad inimesed, kes soovivad mulle halba Peksa saamine- sain ka mingi asjaga tugevasti peksa ema käest, kui tegin kogemata midagi kodus valesti. Ka halvade hinnete puhul oli füüsiline vägivald minu suhtes ilmselge. Purjusolek- Isa oli tollal pea iga päeva õhtu purjus, ja oli raske vaadata koduvägivalda, mida isa tegi minu emaga. Koolivägivald N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 3 MURDEIGA 12-17. a Iseseisvam õppimine täna tädi abile osutus väga vajalikuks mulle.
Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, kuid koidu lähenedes otsustas uus peen Kõrboja perenaine rakette laskma hakata. Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima. Kaldale tagasi jõudes tegin ettepaneku minna kivimäele vaatama, kes ja kuidas seal paugutab. Tahtsin kõigile näidata, et ega ma mingi tühikargaja ei oleole. Kutsusin Miku appi ning hakkasime pauku valmis panema. Järsku käis plahvatus, mida me oodatagi ei osanud. Kaugele ma joosta ei jõudnud, pidin kaotama oma kaks sörme ja kahest veel pool, muidugi pidin oma terve silma poolest nägemisest ka loobuma. Mikuga seetõttu ei juhtunud midagi. Anna oli minu pärast väga mures
Uus algus Minu elus on juhtunud nii mõndagi, mis on mind muutnud nii paremuse kui ka halvema poole. Kõik algas mai alguses, kui otsustasin natuke kaalust alla võtta. Ma polnud kunagi ülekaaluline, kuid vaadates internetis modellide pilte, tahtsin hirmsasti nendega kasvõi kuidagigi sarnane olla. Sõbrad, vanemad, tuttavad- kõik nad ütlesid mulle, et minu kehal pole midagi viga ja et ma pean ennast aksepteerima sellisina nagu ma olen. Loomulikult ma ei kuulanud neid ja alustasin dieediga ning tugeva treeninuga . Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk ha
elada. ..Kui me olime ennast välja elanud hakkasime me hoopis naerma ja seejärel me naersime. Me naersime umbes samakaua kui nutsime. Kui kõik oli möödas ja me olime maha rahunenud vaatasime me veel ühe filmi mis oli meie teunnetepuhangu ajal alanud. Aga seekord tuimalt. Melil puududsid igasugused tahtmised naerda, nutta, ehmuda või mingit muud mitte nimetatud emotsiooni tunda. Kui olime teise filmi vaatamise lõpetanud läksime kõik magama. Ma ei mäleta isegi kas me üksteisele head ööd soovisime kuna kõik toimus nii tuilmalt olles udused ja paksus tunnete pilves. Pärast seda ma mäletan ennast leidmas iga neljapäev teleka ees koos oma perega vaatamas filme mida ma olen juba näinud või vaatan ilma suurema huvita aga ma ikkagi vaatamas. ,, Vend vaatab taas telerile ja tüdruk hakkab rääkima. T: ,, Ma mäletan samuti väga hästi seda päeva või õigemini õhtut. Kuna mis toimus päeva ajal on mulle paras müsteerium
on kollase ja punase segu,kui viies pilt on sinine siis neljas pilt on kollase ja sinise värvi segu ja nii edasi.Järgmiseks tööks valisin pildi mis tuli joonistada juba A3 lehele.Selleks valisin mäed ja puuvilja kausi,kus oli juba kohti,mis olid juba detailsemad.Viimasteks töödeks valisin kaks looma tiigri ja karu.Nendes töödes tulid juba väga detailselt asju teha,mis osutus väga raskeks PVA-ga tegemisel. 2.LÜHIKIRJELDUS PILTIDEST Kõik need pildid on seotud loodusega.Mitte üheski pildis ma ei ole toonud sisse midagi sellist,mis ei oleks seotud loodusega.Pilte loodusest on väga mõnus teha,kuna saab kasutada väga paljusid erinevaid värve nii õigel kui ka segatud kujul. 2.1.Lilled Lilli on maailmas väga palju,kuid ikka oli seda 12 raske välja mõelda.Lilled on ühed värvirikkamad liigid looduses.Seepärast kasutasingi erinevaid värve ja nende segusid.Ennem nende tegemist olin ma väga kindel et see osutub väga raskeks.Kuid kui
Hasse Borgiga. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Tundus. et talle ei meeldi see teema. "Kas see on tõsi, Hasse ? Välismaa klubid hubituvad minust?" "Võta vabalt, poiss." "Aga kes nad on?" "See ei ole midagi" ta ütles. "Ning me ei müü sind." Ma mõtlesin, et olgu peale, mul ei ole kuhugile kiire ja selleasemel ma üritasin parema lepingu kaubelda. "Kui sa teed 5 head mängu järjest, annan ma sulle uue tehingu.". Ning siis ma tegin seda, ma mängisin hästi viies, kuues ja seitsmes mängus ning siis me istusime maha ja arutasime lepingu tingimusi. Ma tõstsin oma palka kuskil kümme tuhat ja pärast veel kümme ning ma arvasin, et see on okei. Mul ei olnud sellest tegelikult aimu ning ma läksin oma isa juurde ja näitasin talle uhkelt oma lepingut. See ei avaldanud talle muljet. Ta oli täielikult muutunud. Ta oli suurim asjast huvitatud toetaja nüüd ja selle asemel, et kaevuda sõdadesse või
Egert Kamenik, vabakutseline fotograaf, Gatis Rozenfelds, agentuuri F64 fotograaf, Jarek Jõepera , vabakutseline fotograaf. (Ibid.) Konkursi projektijuht on Äripäeva fotograaf Raul Mee. (Ibid.) Joonis 5. Aasta Pressifoto 2011 konkursi reklaamfoto Allikas: Eesti Pressifotograafide Liidu koduleht. 20.01.2012 1.4 Näituse Eesti Pressifoto 2011 arvustus Külastasin aprillikuu esimestel päevadel 2011. aasta parimate pressifotode näitust. Näitus asub Viru keskuses ning on avatud terve aprillikuu vältel. Pressifotode näituse eksponaatideks on 2011. aasta parimad pressifotod. Ei puudu nud sealt ka "Aasta Pressifoto 2011" preemia pälvinud fotoreportaaz "Suusakuninga tõehetk", mille autoriks on Delfi fotograaf Andres Putting. Eesti Pressifoto 2011 näituse puhul on tegemist grupinäitusega, mille on korraldanud fotofirma NIKON ning Eesti Pressifotograafide Liit. Näituse koostajateks on tunnustatud fotograaf Kristjan
,,Oled vaba mees ja otsustad oma tegude üle ise." Igaüks vastutab oma tegude eest ise. See on väga õige. Kuues raamat ,,Valekuninga päev" ,,Kuid kõige täpsemaid teateid, mis on ja mis hakkab juhtuma, võib öösiti välja lugeda taeva tulikirjadest." Selles lauses toob Sinuhe jälle välja öö. Ka minu arvates on öösel kõik palju ilusam ja salapärasem, kui päeval. Öösel on vaikne ning mõtlemisruumi on rohkem. Need ööd, kui taevas on tähti täis, on kõige ilusamad. Eriti suviti, kui aega on palju rohkem, kui on soe, saab öösel rõdul või terrassil pikutada ja tähti vaadata, unistada. ,,Niikuinii toimub inimesega ühteaegu nii head kui ka halba..., kui inimene kord rõõmustab, kord muretseb sellepärast, mis on tulemas." See lause on väga tõene. Mitte ühegi inimese elu ei ole perfektne või ilma vigadeta. Igaühega juhtuvad nii head kui ka halba
Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale.
IV klassi ordeni. Fred Jüssile kuulub Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia Kuldmikrofon aastast 2002. Sel kevadel ilmus looduse- ja rännumees Fred Jüssil koostöös ajakirjaga Eesti Naine uus raamat «Maailma mõte». Autor on sinna kokku kogunud viie aasta jooksul kirjutatud looduslood ja fotod rännakutest mööda Eestimaad. Nelja aastaaja imet tabada püüdva raamatu ilmumist kommenteerides sõnas Jüssi, et aeg peaks sellise raamatu sünniks õige olema me ei märka enam ehedust enda ümber, ei saa sellest vahetult osa ning puutumatut loodust meie ümber jääb paraku järjest vähemaks. «Mida on sellise raamatu sünniks vaja? Kogemust, mõtet ja elamust. Häda on selles, et meieni jõuavad aina enam vaid maailma kajad ja peegeldused, mitte ehedus.» Fred Jüssi arvab ise, et tema roll on olla omamoodi aken. «Kogetu jagamiseks pean oma akna eest hoolt kandma, selle puhta ja kirkana hoidma,» märkis loodusemees ühes intervjuus.
ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33
" Kui mõisa jõudsime, olime me läbimärjad. Järgmisel ööl oli minu tuppa tulnud mu hull naine ja süüdanud mu voodi põlema. Õnneks kuulis seda Jane ja kustutas leegi ära pesukausis oleva veega. Mõne päeva pärast sai Jane kirja, et ta tädi Ms. Reed on suremas ja et ta peab kohale minema. Ta oli ära kuu aega. Ma igatsesin teda, kuna ma olin temasse armunud. Ta hiilis tasakesi minu juurde, kui ma raamatut aias lugesin. Me rääkisime pikalt ja nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine, kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema ,,ei" need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest ,,ei, tal on juba naine". See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine
Kahe nädala jooksul praktikal olles tegelelesin enamasti kõigerohkem tükeldamisega (näiteks tükeldasin keedetud kartuleid väiksemateks et nendest ahjukartuleid valmistada, erinevatesse salatitesse erinevaid toiduaineid jm) ning tänu sellele on ka tükeldamis kiirus mul oluliselt paranenud, liha ja kala praadimisega, lõhe puhastamisega (pinsettidega tõmbasin lõhest luud välja, lõikasin ära uimed ja eemaldasin naha), iga päev tegin mingi koogi (kirsi, mustika, maasika või mõne muu) ja valmistasin viineri- või singipirukaid ning puhastasin seafileed. Minu arvates sain kõigi töödega hakkama mis mulle usaldati, sest keegi ei kurtnud kunagi millegi üle ja ise jäin ka enda töötulemustega rahule. Ühel päeval anti kui lõunalt tulin ja kööki läksin hakkasid kokad naerma ja näitasid mulle suurt kilekotti mis oli kilusi täis, mina pidin kõik need kilud ära puhastama, naerma hakkasid kokad
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
endale midagi. Astusin Denim Dreami kauplusesse sisse ning nägin, kuidas klienditeenindaja rääkis oma tuttavatega juttu. See ei häirinud mind ning asusin meesteosakonnast riideid vaatama. Ma kuulsin, et klienditeenindaja räägib vene keeles ning mõistsin, et ta on venelane. Ma ei tahtnud minna talt küsima, et kas väiksemaid numbreid ühele t-särgile on, sest välja oli pandud ainult suurused XL ja XXL. Olin täiesti kindel, et klienditeenindaja ei märka, et ma olen poes ja otsin kärsitult riiete seast erinevaid asju. Ma eksisin. Peale seda, kui olin kätte võtnud ja lahti teinud ühe t-särgi ning seejärel tagasi pannud riiulile - tuli klienditeenindaja minu juurde ning küsis, et kas ta saab mind kuidagi aidata. Küsisin müüa käest, et kas neil on müügil ka näiteks S suuruses t-särke. Müüa vastas, et tegemist on viimase kaubaga ning teisi
Kivi ees seisis valge paat. Samuti märkimist vääriks pilt, kus kunstnik on suutnud jäädvustada pildi, kus kivi peal oleks kui inimese kuju. Endale meeldisid kõige rohkem kivid vees, vetikate ja muu meretaimestikuga kaetuna. Need olid ka näituse kõige esimesed pildid. Neist fotodest ei olnud esialgu üldse lihtne välja lugeda, mida kujutatakse, kuid terasemalt jälgides olid vetikate all näha kivimeid. Mulle meeldis see näitus, sest olen ka ise taaskord leidnud oma tee maalimise juurde. Selle näituse külastamine andis mulle päris palju inspiratsiooni, mida oma tulevastel joonistustel kujutada. Ainukene asi, mis mind häiris oli see, et kunstnik ei olnud ühelegi pildile lisanud nime või teksti, kuidas antud pilt sündis, mis aastal või ajahetkel see oli jäädvustatud. Olin meeldivalt üllatunud ka selle üle, et tasuta näitustel pakutakse samuti väga häid asju.
kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes. Kiirus toiduvalmistamisel Algselt kui kööki läksin siis mõtlesin ,et kõik asjad on minu nõrgad küljed, kuid harjudes see enam nii ei olnud. Alguses (paar päeva) arvati et ma olen arg ja äpu, kes ei saa hakkama aga mul oli vaid harjumisaega vaja, sest enda arust olin vaid ettevaatlik. Minu kõige nõrgem lüli oli tükeldamine ja arvan et see on siiani nii, sest tegin neid asju mida ma kiirelt tegin. Mina loen oma praktika väga õnnestunuks, sest kui ma sinna kööki läksin oli minu praktiline osa ümmargune null, kuid nüüd võin igas köögis juba midagi. Täitsin oma eesmärgi ja olin erinevates köökides alustades külmast rootsi lauast ja lõpetades A La Carte köögiga. Kui neid kööke ette lugeda siis olin veel kuumas rootsi lauas, fast- food köögis, messi köögis (kokk kes
ümbritsevasse. Jigaro Kano pidas oluliseks, et olla igas ettevõtmises algatuslik, jälgida ümbritsevaid situatsioone, käituda otsustavalt, tunda piire ja olla mõõdukas. Esimene loovtöö judost oli teoreetiline. Uus judo tundi puudutav on praktiline loovtöö. Minu eesmärgiks oli läbi viia Tony Judokoolis üks judo tund. See 28. aprillil 2015. aastal õnnestus. Tony Judokool pakub judo treenimisvõimalusi erinevas vanuses inimestele, lastest (Jukude rümad) täiskasvanuteni (Sepikud). Ma tegin judo tunni väikestele lastele. See oli väga tore, sest nad kuulasid sõna. Ma valisin selle rühma sellepärast, sest ma tahtsin kogemusi väikeste lastega töötamisel. Väiksed lapsed on väga tublid. Selles tunnis tegelesime soojenduse ja maasmaadlusega. Kahjuks ei või nii noored lapsed veel püsti maadelda, aga sumo on lubatud. Kuigi judo ja sumo on erinevad maadlused on vaja väikestele lastele õpetada esmalt liikumist ja alles siis maadlust. Väikestele on liikumise
Teist ja kolmandat ringi tehes hakkasin rohkem seisma ja vaatama. Proovisin aru saada missugune see teos on. Mida ta väljendab. Kui tulin koju ja vaatasin juba veel kord näituselt tehtud pildid üle, otsustasin, et valin kirjeldamiseks just selle pildi. Maal on tehtud justkui mitmest osast. Pildid on üksteisest eraldatud, aga ma arvan, et jutt, mida nad edasi kannavad on üks.Väga kaua mõtiskledes teose mulle meeldis see aina rohkem. Igas väikeses pildis on kujutatud mingi sündmus. Olgu see ajalooline või lihtsalt mingi mäss. Seal oli ka väikesi pilte tavaelust. Kõik see nägi välja nii erk ja ilus.Kogu pilt oli massiivne ja kohe paistis silma, kuigi ma ei peatunud selle ees kauaks, ma väga tahaks, et teeksin nii, sest foto peal seda vaadates on palju raskem, kui saalis olles. Samuti mulle väga imponeeris näitusel paika pandud installatsioon. Sinna sisse astudes ei näinud midagi peale seinal kujutatud erinevaid videoid
25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Terve päev koolis möödus nuttes. Ma ei suutnud seda uskuda... ma ei suutnud uskuda, et seda tydrukut, kes oli alati minu jaoks nagu õde... et teda enam pole. Ma nägin teda veel ainult yhe korra ja see oli ka tema matustel... ja isegi siis polnud ta elus... isegi siis ei rääkind ta muga... Nyyd on tema surmast möödas veidi yle kahe kuu. Ja veidi yle kahe kuu olen ma istund siin, yhes vanas haisvas keldris. Ma tahtsin kõigest väest kodust ära joosta, kuna ykskõik, mida ma tegin või kus ma olin... kõik meenutas mulle Keithy't. Pluss kõigele lisaks vägistas see tõbras mind. Ma olen kindel, et vihkan teda elu lõpuni. Ma põgenesin probleemide eest ma jooksin kodust ära. See pidi lõppema, kuidagi. Sellepärast ongi see ime, et ma sain kuskilt ploki paberit ja kaks harilikku pliiatsit. Tegin pattu, sest varastasin need tegelikult. Vabandust. Ma usun, et Te tahate veidi minust endast ka teada. Ma olen viimased yksteist kuud olnd kuueteist aastane
triumviraadi lõpu ning maalikunsti priviligeeritud asendi järkjärgulise muutumise. Uut tüüpi kunstnik heitis uudishimuliku pilgu ajalooarhiividele, tärkavale reklaamikeskkonnale, moele, psühhoanalüüsile ja subkultuuridele. Autoripositsioonide valik teravdus ja kontseptualiseerus. Näitus "Kogutud kriisid. Eesti kunst 1990. aastatel" keskendub kaasaegse eesti kunsti jaoks võtmelisele aastakümnele. Toime tulemaks seda kümnendit katvate teoste rohkusega, toimub näitus kahes vahetuses ning septembris võib Kumus näha uusi teemasid ja koosseise. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma ja kunstnike kogudest. Mitmed 1990ndate kontekstis murrangulised tööd on korduval reprodutseerimisel, ühelt näituselt teisele rännates ja mitmetes käsitlustes figureerides saanud aja jooksul hittideks, samas kui teised on neid ümbritsenud pingelise diskussioonivälja hajumisel marginaliseerunud
Lumesadu, kingisadu, pildisadu... Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis oli tabatud äärmis
annaabi.ee 
