· aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu. Imetajatega: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, kõndimine kahel jalal, inimene ei kuule ja ei haista nii hästi, rudimendid Loomariigiga: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, inimestel mõned meeled alaaranenud - nt kuulmine ja haistmine, rudimendid
aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi käidud, ei ole kõrgemat teed mööda tulijal enam muud teha kui püüda olukorrast parim võtta. Kui kõrgem tee hõlmab tahtevõimet ja analüüsi, siis madalamat teed kaudu liigub info kiiresti, kuid kohale jõudnud pilt ei pruugi olla kõige täpsem. Nii sünnivad näiteks välkotsused, mida hiljem kahetseme, just eelkõige selle madalama infokanali info põhjal tehtud järelduste põhjal. Inimese eripäraks võrreldes loomariigiga on ülimalt arenenud kõrgema tee võimekus, madalam tee on see, mis on suures osas loomariigist päritud. Madalam tee töötab automaatselt, väljaspool meie teadvust ja suurel kiirusel. Madalamat teed käiakse kiirelt ja räpakalt, kõrgemat aeglaselt, kuid tähelepanelikult. Goleman lisas veel, et seda sama, madalamat teed, liiguvad ka ,,nakkused" ehk nakkavad emotsioonid, mitte ainult viha või hirm, aga ka naeratus ja rõõm. Vaid väga kibestunud
hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere
Suudab muuta käitumist vastavalt oludele kiiremini kui ükski teine loom (ajumaht). 6)Elamine perekonniti kooselu/abielu (laste kasvatamine, majanduslikud/kultuurilised aspektid) toimub keelekasutusele. 7)Tehnoloohilised oskused sõltub ellujäämine tehn. oskustest ja tööriistadest. 8)Ruumikasutus eluviis lagedal maal, metsast väljas. (nt toiduotsing, minnakse ühest kohast kodust päeva lõpus, minnakse sinna tagasi) 3.Neoteenia inimese füüsiline taandareng võrreldes loomariigiga (vastsündinud simpans on füüsiliselt arenenud nagu inimese 3 aastane laps). 4.Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon (kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju ; piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega). Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel.
Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame.
Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest
turismist. Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan, saartel on ka sagedased maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga. Saarestiku loomariik on väga vaene- seal on vaid küülikuid, rotte ning hirvi. Lindude liike on alla 15, kuid mereriik on uhke- seal elavate kalade ja imetajate liigirohkus on võrreldes loomariigiga väga rikas. 3 Olulist Assooridest Saarestik Assoori saarestik on autonoomne piirkond, mis kuulub Portugalile aastast 1976. Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte. Suurim linn on Ponta Delgada 55000 elanikuga. Assoori saarestik on jagatud 3 rühma: · Idarühm: Sao Miguel ja Santa Maria · Keskrühm: Terceira, Graciosa, Sao Jorge, Pico ja Faial
Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike
filsoofia põhjal ideaalriiki juhib absouluutse võimuga valitseja, kes hoiab ära taolised kriisid. Inimene on materialistlik olend, kes oma loomuselt ei ole seltsiv ega ühiskondlik. Enesesäilitamise huvides allutavad inimesed end ühiskondliku kokkuleppega end absoluutsele suveräänile, kes ei lase neil üksteist hävitada. Inimese põhiolemus on iseenda kehtestamine, võimu suurendamine ning see võib viima kodusõdadeni. Inimese olemus, mille järgi inimriik sarnaneb loomariigiga-igaühe eesmärk on oma võimu suurendamine. Selle eesmärgiks on iseenese alalhoidmine. Põhjuseks fakt-inimese on teisele inimesele hunt. Kogu tema teooria on mõjutanud hilisemaid ühiskonnafilosoofe ja ideoloogiaid ning temast on saanud tuntumaid Inglise filosoofe. Taolise võimuga riiki ei saaks suure tõenäosusega enamasti demokraatlikus maailmas eksisteerida, kuna meie rahu ja stabiilset arengut kontrollivad mitmed organisatsioonid.
Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame
otstarbele. Irooniat leiab peaaegu kõigis interjööri pisiasjades: söögitoa seinte muster tuleb esile neid katva mustuse tõttu, baromeeter kaminal ennustab vihma alles pärast seda, kui vihm on lõppenud. Asjade iroonia juhib tähelepanu elu moondunud mõttele, väärtuste odavnemisele, ideaalide kadumisele, elu pahupoolele. Idee, et inimene sõltub keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus
Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem. Persona mask, see millisena inimene näib. Suunatud soovitud mulje loomiseks, mida tugevam on persona, seda rohkem isiksus taandub. Vari inimene ei lase
mis ümbritsevad pansioni perenaist ja elanikke, on vastuolus iseendaga, st ei vasta oma otstarbele. Irooniat leiab peaaegu kõigis interjööri pisiasjades: söögitoa seinte muster tuleb esile neid katva mustuse tõttu, baromeeter kaminal ennustab vihma alles pärast seda, kui vihm on lõppenud. Asjade iroonia juhib tähelepanu elu moondunud mõttele, väärtuste odavnemisele, ideaalide kadumisele, elu pahupoolele. Idee, et inimene sõltub keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus absoluutseks ja universaalseks. Algas "rahasajand".
ümbritsevad pansioni perenaist ja elanikke, on vastuolus iseendaga, st ei vasta oma otstarbele. Irooniat leiab peaaegu kõigis interjööri pisiasjades: söögitoa seinte muster tuleb esile neid katva mustuse tõttu, baromeeter kaminal ennustab vihma alles pärast seda, kui vihm on lõppenud. Asjade iroonia juhib tähelepanu elu moondunud mõttele, väärtuste odavnemisele, ideaalide kadumisele, elu pahupoolele. Idee, et inimene sõltub keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja – raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus absoluutseks ja universaalseks. Algas “rahasajand”.
Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid
· Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võimes). Kas ikka on nii, et ainult inimesele on omane mõtlemisvõime, keel..?
3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarud olid veel vaesemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid
3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid. (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask
*) Jung arvas, et kui inimene suudaks välja arendada kõik neli alatüüpi, siis tema arust see olekski isiksuse arengu kõrgeim aste. -) Sarnasus õpetus õpetus alateadvusest ja arheatüüpidest. Jung jaotas alateadvuse isiklikuks- ja kollektiivseks alateadvuseks ning oluliselt rohkem huvitaski teda see kollektiivne alateadvus, millel on erinevad tasandid või kihid. Grupialateadvuse kihid nagu perekond, rahvustegrupid ja järjest sügavamale liikudes muutub suuremaks ühisosa loomariigiga ning kõige sügavamal on järjest suurem lahustuvus, sest me koosneme kõik samadest osadest, ainest, molekulidest, aatomitest ning seega Jung ütleb, et päris põhjas kaotab psüühika maailm oma piirid ära ja kõik saab kui üheks. Kollektiivses alateadvuses asuvad siis Jungi arust arheatüübid. *) Jungi arust arheatüübid tingivad teatud reaktsioone ja tunnetusviise, olles ühteaaegu nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad
Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid
suurem võim, seda parem.John Locke- rajas õpetuse võimude lahususest (täidesaatva ja seadusandliku). Kaitses inimeste loomulikkeõigusi, toetas usu- ja sõnavabadust. Seega kandis Locke esmakordselt doktriini sotsiaalsele alale.Samuel Pufendorff- Püüdis luua kõikehõlmavat, praktilisele elule vastavat loomuõigust.Christian von Wolff- jõudis süstematiseerimises veel kaugemale ja tegi loomuõiguse teesidest geomeetrilisesüsteemi.Ratsionaalsele loomuõigusele on iseloomilikud võrdlused loomariigiga, mille tähelepanekud kanti üleinimsuhetele, see oli sarnaselt ajaloolise võrdlusega meetod loomuõiguse tuvastamiseks.Ratsionaalne loomuõigus andis:kodanlastele võimaluse oma positsiooni parandadaabsolutistlikule riigile legitimeeritud aluseüldiselt kõikidele kehvematele parema sotsiaalse, õigusliku seisundi ( loomuõigus oli kõikidele üks). Intelligentsile, kel oli olemas vahend- inimmõistus- juurdepääsu võimustruktuuridele.Loomuõigusliku doktriini ja
Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga. Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest. Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid. Chichen-Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka. Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad. Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga. Evergladesi Rahvuspark 36. Ülevaade Lõina Ameerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest 19 LõunaAmeerikasse kuuluvad ÜRO liigituse järgi (12 riiki) : Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Peruu, Tsiili, Uruguay, Venezuela, Prantsuse Guajaana, Kolumbia, Ecuador, Paraguay, Suriname. Inca varemed of Machu Picchu (Peruu). LAmeerika kontinent koosneb mitmetest saartest, paljud neist kuuluvad selle kontinende riikidele.
See võib aga viidata sellele, et inimese loomus on seotud just tema päritoluga. Inimene on väga emot- sionaalne olend. Seda näitavad inimese bio- ja psühholoogiateadused. Inimene on ,,pooleldi loom". Ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahe- pealne aste. Ta ju pärineb osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest ( seda geneetiliste manipulatsioo- nide tulemusena ). Me oleme geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et ,,meie oleme nende lapsed". Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid. Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
Inimene on väga emot- sionaalne olend. Seda näitavad inimese bio- ja psühholoogiateadused. Inimene on ,,pooleldi loom". Ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahe- pealne aste. Ta ju pärineb osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest ( seda geneetiliste manipulatsioo- nide tulemusena ). Me oleme geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal 21 oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et ,,meie oleme nende lapsed". Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid. Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
See võib aga viidata sellele, et inimese loomus on seotud just tema päritoluga. Inimene on väga emot- sionaalne olend. Seda näitavad inimese bio- ja psühholoogiateadused. Inimene on „pooleldi loom“. Ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahe- pealne aste. Ta ju pärineb osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest ( seda geneetiliste manipulatsioo- nide tulemusena ). Me oleme geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“. Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid. Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht. Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
annaabi.ee 
