Kümnete viisi on koopaseintele kujutatud suuri jahiloomi,ka selliseid keda inimene kodustama hakkas:veiseid,hobuseid,põhjapõtru jt.Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada välja surnud loomadest nagu mammut,koopakaru jt.Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi.Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi.Võluvad maitsekad värvitoonid:must,punane,valge ja kollane.Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad,mida segati vee,loomarasva või taimemahlaga. Kiviaja kunstikoolide õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Imelikul kombel on just lapsed täiesti juhuslikult leidnud kõige huvitavamad koopamaalid.Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux koobastes Prantsusmaal.Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Koopajooniste ja -maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ning kivist kujusid
Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid see pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Vanasti peeti puhast searasva seebikeetmiseks liiga hinnaliseks, odavamate seepide tegemiseks ei kasutatud seda üldse. Eestis tarvitati tavaliselt sea- ja loomarasva koos. Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist: rasvade seebistamine, seebi väljasoolamine ja seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Rasvu seebistati, keetes neid seebikivilahuses või kanges tuhalehelises, kuni keedus muutus piimjaks ning seejärel aegamööda aina paksemaks, hakates lõpuks mõla külge kinni jääma. Mida puhtam ja värskem oli rasv, seda raskem oli seda seebistada. Väljasoolamise eesmärk oli eraldada valmisseep seebipärast
Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul.
Tundub nagu kogu tolleaegsete inimeste aeg oleks kulunud võitluseks nälja, külma ja kiskjate vastu, kuid ometi loodi selliseid suurejoonelisi maalinguid. Koopaseintel on tihti kujutatud jahiloomi, keda inimene kodustama hakkas. Tänu koopamaalidele võime saada ettekujutust välja surnud loomadest, nagu mammut ja koopakaru. Võluvad maitsekad värvitoonid olid must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid on Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux´ koobastes Prantsusmaal. Lascaux´ maalid avastati alles 1940.aastal. Inimesi hämmastab maalide ilu ja rohkus. Algul oli inimesi, kes kahtlesid, et ürgaja inimese kunstivõimes-maalide imehea seisund viis mõttes isegi võltsingule. Koopamaalide kõrval valmistati ka luust ja kivist kujusid. Nende valmistamine nõudis tohutut kannatlikkust. Kujude loomisel oli oma osa usundite kaalutlustel.
veiseid, hobuseid ja põhjapõtru. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja ka siseehitust hästi tundsid. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Värvidena on kasutatud musta, valget, punast ja kollast. Musta saadi süsist, valget kriidist ning punast ja kollast looduslikest värvimuldadest, mida segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Puuduvad sinine ja roheline toon. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks Arunta suguharus Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Seda on tähendatud ka osades Aafrika hõimudes. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias.
põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes
kõva kvartsliiv, mis ei sisalda enam kui 3% savi, savimulda või orgaanilist ainet. Lisandid Mördi lisanditena tuleb käsitleda eelkõige hüdraulilisi ja orgaanilisi lisandeid. Eesmärk on mõlemal juhul sama: parandada mördi omadusi. Hüdraulilisi lisandeid käsitleti pikemalt eespool. Läbi aegade on mördile lisatud mitmesuguseid (sageli müstifitseeritud) orgaanilisi lisandeid nagu mune, piima, lõssi, puhast kaseiini, verd, molluskeid, mett, suhkrut, õlut, äädikat, õli, vaha, loomarasva, bituumenit, uriini, loomakarvu jm. Karvade lisamisel võib arvata teatava armeeriva efekti tekkimist. Lahustunud valguliste ainete lisamine tõstab aga veekindlust ja toimib arvatavasti ka plastifikaatorina. Mõnedel juhtudel tekib orgaanilise aine lisamisel (nt. õlu ja uriin) käärimise tulemusena ka tühimikke. Niimoodi valmistati varajast gaasbetooni. Teada on mitmeid tänaseni hästi säilinud ehitisi, mille püsivuse aluseks on
· Teiseks aga tollaaegset usundit · Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kuntstimälestisi Koopamaalidest · Koopamaalide tegemise on iidene · Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi · Ka sellised, keda inimene kujutas Koopamaalide värvid · Võluvad maitsekad värvitoonid: must punane valge ja kollane · Värvide kirikuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati loomarasva või taimemahladega · Selliste tööde loomiseks tuli ka tol aja õppida Leiukohad · Imelikul kombel on just lapsed täiesti täiest juhuslikult leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid · Vanasti ei tohtinud inimnägusi näidata · Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu Pronksiaeg ning selle aja leiud · Kiviajale järgnes pronksaeg · Ajastu sai nime tollaselt toodetud ja kasutatud metalli pronksi järgi
Tuleb ka jutuks kunsti mõjutav inimeste areng. Koopamaalid Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna nende kogu elu sõltus eelkõige jahipidamisest, ürgaja kunstnikud tundsid loomi suurepäraselt, õrna ja paindliku joonega anti edasi loomade liigutusi ja poose, kasutati ka maitsekaid värvitoone: must, punane, valge ja kollane. Värve saadi looduslikest värvimuldadest, mis segati vee, loomarasva või taimeõliga. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed, mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Arvatakse, et tolleaegsed inimesed ei osanud ennast ega teisi jälgida, kuna kogu nende aeg kulus võitluseks nälja, külma ning kinkjate vastu, rasketes tingimustes. Willendorfi Veenus . Vanem Kiviaeg, 30000- 18000 e.m.a. Koopamaali arengu saab jaotada kolme etappi:
lahustamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Tema tuntud väljend " igaüks on kunstnik" on kooskõlas "Fluxuse" ideoloogiaga, mis nõudis massilist, ananüümset loovust progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega. Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind"
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopa- maalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud looma- kujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvita- vamad koopamaalid
veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid
e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti suurtele jahiloomadele (mammut, piison, metshobune, põder). Saaki varitsedes ja jälgides õppis inimene tundma nende loomade kehaehitust ja liikumist, mida jäädvustati realistlikult koopamaalidel. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias
haigused, on paljud neist üle läinud põllupidamisele. Välimuselt ja kommetelt sarnanevad karod suuresti sugulushõimu hameritega, kes on samuti osavad kehakaunistajad. Seejuures on igal elemendil oma kindel tähendus, näiteks mehe kõrvarõngaste arv näitab tema naiste arvu. 30 000 pealine hõimkond tegeleb põllupidamise ja karjakasvatatusega. Eelkõige tõusevad hamerid esile eksklusiivse soengustiili abil. Naised segavad loomarasva ookerkollasega ja hõõruvad juustesse, et saada omalaadseid värvitoone. Eriti uhked on meeste soengud, kui nad on äsja tapnud vaenlase või ohtliku looma. Siis on neil luba seada juuksed soengusse savi abil ning kaunistada uhkete jaanalinnusulgedega. Selline juuksemehhanism püsib kolm kuni kuus kuud, vahepeal kohendades kuni aasta. Esmaspäeviti käivad hamerid Dimeka turuplatsil, kus kohtutakse ka teiste lähihõimude
Viimased kujutavad endast savisele seinale käega veetud jooni. Enamasti on need punase värviga ja neid peetakse Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Hiljem on lisatud musti maale , seejärel mitmevärvilisi ja seejärel jälle musti figuure. Värvilised pildid on maalitud pruunide, kollakate ja punaste ookervärvidega, musta mangaanoksiidi ja söega. Värvid on hästi säilinud, kuna põhinevad mineraalsetel pigmentidel, mida on segatud vere, loomarasva, uriini, kalaliimi, munavalge või taimemahlaga. Paljudel värvidel on nii palju erinevaid toone, et maalid mõjuvad väga elutruult. Maalimisel on oskuslikult ära kasutatud kalju reljeefi, tehnilistest oskustest annab tunnistust ka see, et 7 loomade proportsioonid on õiged. Loomad on kujutatud ilma maastiku ja maapinnata. Kõiki loomafiguure on paarisarv. Kokku on umbes 174 looma kujutist ja vaid mõned inimfiguurid. 2.5
· liha üle ühe päeva või siis vähemalt igal kolmandal päeval see on oluline raua allikas. Raud on asendamatu punavereliblede jaoks, rauapuudusel jääb laps verevaeseks; · muna tuleks pakkuda üks kuni kaks korda nädalas; · kala samuti kaks kuni kolm korda nädalas. Kuskilt mujalt ei saa piisavalt joodi; · tagasihoidlik tuleks olla soolaga; kasulikumad on ka soolamata aedviljad; · vedelatel taimeõlidel olgu eelis loomarasva ees; · võid ei tohi asendada margariiniga; · toidukordade vahele sobivad toored aedviljad nagu porgand, tomat, paprika, kurk; · maiustused jäägu püha- või pidupäevadeks; · kokakoola ega ka limonaad ei ole igapäevajook; · mõnikord pikemale jalutuskäigule minnes kinnitage keha hamburgeriga, kui ta seda nii väga tahab. Ärge tehke sellest pidupäeva! · parim asi on oma tehtud asi õpetage last lauda katma ja süüa tegema;
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes
Loomakasvatuse koha pealt ei ole ükski haru maailma esimeste hulgas. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Venezuela varustab end ise kohviga, troopiliste puuviljadega, tubakaga, puuvillaga, tomatitega, kartulitega, aedubadega, aga ka puuvillaga. b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Venezuela ostab sisse 70% nisu, maisi, sojaube, sojaoa jahu, villa, loomarasva, taimset õli ja muid tooteid. c) Milliseid tooteid ekspordib? Venezuela ekspordib kindlasti kohvi, eksootilisi puuvilju, riisi, sigarette, kala, kakaod. d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Maailmas on esimeste hulgas kohvi ekspordi poolest. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? 6 Peamised keskkonnaprobleemid on metsa ressursside ja mulla kontrollimatu kasutamine ja kurnamine, veeteede reostus, suurenev õhu reostus
tollal inimese olemasolu Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata.) Värvidest kasutati- must, pruun, punane, kollane, ooker, valge->looduslähedased. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. 2) Pisiplastika - Willendorfi Venus 30 000- 50 000 a. vana. Austrias leitud. Viljakuse sümbol kuna nägu ei ole näha ja viidatud suguorganitele 4 3) Megaliitsed ehitised- .Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). 1.Menhir - Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux`
See rühmitus korraldas happeningide taolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Ta oli seotud lühiajaliselt "Fluxusega". Ta oli õppinud ja õpetanud skulptuurkunsti, kuid ta tegevust võib käsitleda kunsti lahutamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Kasutas viltvaipu, loomarasva ja mett, sest see oli seotud tema isikliku elu ühe teemaga, sest kui ta oli noor, siis oli ta sõjaväelane, kes oli alla tulistatud Krimmi kohal ning neid aineid kasutati, et teda elustada. 6. Kelle teos oli "Laulev skulptuur"? Inglise skulptorite Gilberti ja Georgei. 7. Kes oli selles peatükis korduvalt mainitud John Cage? Ta andis soovitusi, millest kasvas välja happening. 27. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst. 1
põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira
sealt alla kukutab, see silla teema on ka islamis samamoodi (neid raamatuid veel) Vesi ja tuli veeohver koosnes piimast ja kahe taime mahlast, vesi on isikustatud jumalannadele/jumalannadest Kuna vett oli raske hoida, siis igavese tule kultus levinud Tulejumal Atar (India traditsioonis tulejumal Agni) ohver tulele oli samuti kolmekordne puhas kuiv kütus (tulehakatis), viiruk ja veidi loomarasva Mõte ohvritel oli tugevdada ja puhastada vett ja tuld. Ohver pidi olema nii taime- kui looma maailmast. Need ohvrid olid igapäevaste preestrite teenistuste aluseks, tulele toodi nendel teenistustel ka vereohvreid. Loomalt elu võtmise ees tunti aukartust, kunagi ilma pühitsuseta ei tehtud Haoma (India traditsioonis Soma) tähendab pressitud kõrbetaime, oluline ohver, tal oli oma rohesilmne jumalus
Kiilu lähedal muutus laevakere järk-järgult paksemaks. Plankude tihendamiseks kasutati kanepikiude, mis hiljem tõrvaga üle võõbati. Ameerika vahet sõitvate galeoonide veealune osa kaeti kaitseks Kariibi mere laevaoherdite (liik merikarpe) eest õhukese tinaplekiga, mis oli laevaplankudest eraldatud tõrvatud purjeriide kihiga. Vanaaegseid meremaale uurides võib märgata, et galeoonide kere veealune osa oli valge või helehall. Selle värvuse kindlustas viimane kaitsekiht, mis koosnes loomarasva, tõrva ja hobusejõhvide segust. Kõige viimasena pandi paika mastid, taglas ja pika pinni abil töötav rool, mis poltidega ahtertäävi külge kinnitati. Kui kuninga ametnikud olid uue laeva üle võtnud ja ehitaja oma preemia kätte saanud, algas galeooni varustamine. Hispaania sõjalaevade välimus oli üsna spartalik – enamasti piirduti üksnes punaseks ja kollaseks värvitud pealisehituse ning kullatud käilakujuga. Viimane kujutas tavaliselt laeva kaitsepühakut, kelle nime ta kandis
annaabi.ee 
