Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seebi ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Seebi ajalugu
Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.
Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Veel peale II Maailmasõda kasutati taludses omakeedetud seepi.
Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad . Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid see pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Vanasti peeti puhast searasva seebikeetmiseks liiga hinnaliseks, odavamate seepide tegemiseks ei kasutatud seda üldse. Eestis tarvitati tavaliselt sea- ja loomarasva koos.
Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist: rasvade seebistamine, seebi väljasoolamine ja seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Rasvu seebistati, keetes neid seebikivilahuses või kanges tuhalehelises, kuni keedus muutus piimjaks ning seejärel aegamööda aina paksemaks, hakates lõpuks mõla külge kinni jääma. Mida puhtam ja värskem oli rasv , seda raskem oli seda seebistada. Väljasoolamise eesmärk oli eraldada valmisseep seebipärast. Valminud seebisegu tasasel tulel keetes lisati väikeste koguste kaupa soola. Segu muutub sealjuures esialgu vedelamaks, siis aga hakkab seep tasapisi pinnale tõusma. Väljasoolatud seep võidi keeta puhtaks ehk klaariks. Seejuures seebistusid viimased vabad rasvaosakesed ning ka üleliigne vesi auras seebisegust ära. Saadud seebimass oli tihe ja ühtlane. Seejärel kuumutamine lõpetati ja jäeti seep seisma, et tekkinud soop korralikult eralduks ja põhja vajuks.
Valmiskeedetud seep jäeti patta jahtuma ja hanguma. Päris seep kogunes peale, seebipära ehk soop jäi alla. Soopa kasutati mustemate riiete ja põrandate pesemiseks. Hangunud seebist lõigati noaga tükid, mis pandi ahju peale, truubiäärele või mujale soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Valmisseep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid.
Seebi ajalugu #1 Seebi ajalugu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merka159 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Seep ja sünteetilised pesuvahendid
10
docx

Seep ja sünteetilised pesuvahendid

Seep ja sünteetilised pesuvahendid Sisukord 1 Sissejuhatus..................................................................................... ................3 Seep................................................................................................. ................4 Seebi ajalugu............................................................................................. .......5 Kodune seebi valmistamine.............................................................................5 Seebi valmistamine kui keemiline protsess.....................................................6 Sünteetilised pesuvahendid............................................................................7 Seebi ja sünteetilise pesuvahendi võrdlus......................................................8 Kasutatud materjal.......................................................................................

Keemia
SEEBI TÖÖ
3
docx

SEEBI TÖÖ

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda.

Keemia
Seep
6
doc

Seep

ainult vesi. Vanas Egiptuses kasutati vee kõrval ka liiva ja savi. Antiikses Kreekas olid küll väga uhked saunad, kuid sealgi oli pesuvahendiks ainult vesi. Vanad roomlased võtsid riiete pesemiseks kasutusele vana tuntud aine uut moodi - roiskunud uriini, millel oli oluliselt parem pesemisvõime kui puhtal veel. Maailmas on kõige levinuimaks pesemisvahendiks seep, seega otsustasin ma teha oma referaadi seebist. Esimesed esimesed kirjalikud teated seebi valmistamisest ja pesemistoime kohta pärinevad Plinius-Vanemalt (I saj. maj.). Retsept nägi ette seebi valmistamist mereadru tuhast ja rasvast. Tänapäeval enamasti ei kasutata enam ajaloost tuntuid võtteid, vaid on tehnoloogiate arenedes kasutusele võetud uued ained ja meetodid. Enamasti oleneb seepide valmistamise võtted ja ained nende kasutus otstarbest. Näiteks on olemas majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised-, ja ravimseebid.

Keemia
Leiutiste referaat
11
doc

Leiutiste referaat

aurumasin. Aurumasinat kasutati ka varem viljapeksmisel ja kasutati ka sõiduvahendina. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilise 5 ja raviseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaained, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid(tõrv, vaik, glütseriin jt.)

teaduslikku uurimistöö alused
SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
40
docx

SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE

VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape.................................................................................... 9 2.1.2. Naatriumpalmitaat.......................................

Keemia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun