kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga • Ei nõustu sellega, et psüühika teatud vorme on võimalik taandada mingile ühele elementaarsele algele. Freudi puhul oli selleks algeks seksuaalsus. 9.03
omasugused, mis näitab arenenud mõistuse säilimist. Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla sümboliseerivad suletud ringe, mille elanikud on juba leppinud, et ei pääse neist välja. Siin tulebki mängu libahundi olemuse kaunidus, sest tema võib joosta, kuhu tahab ja ei pea kellegi ega millegi pärast muretsema. Seetõttu ei ole libahundi maailmas ka
ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste lahkhelide tõttu olid riigid omavahel sõjajalal ning sellesse olid kistud ka noored ning alles elu tundma õppivad poisikesed. Ei mõistetud, milles on süüdi nemad, et peavad riikide omavahelise vaenu tõttu palju lähedasi sõpru kaotama ning varem või hiljem ka ise sõjas surema. Tajutakse sõja mõttetust ning tuntakse, et ollakse ühiskonnast välja rebitud jäänud on vaid loomalikud instinktid ning peaeesmärgiks võitluses ellujäämine. 4. Teose sisu kavapunktidena: · Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi,
4) Koer truudus, armastus. 5) Punased kardinad ja voodikatted kirg. 6) Rohelist värvi kleit viljakus. · Koos vennaga maalisid Genti katedraali altari, mis koosneb 24. pilditahvlist piibliteemadel. Hieronymus Bosch · Nn pessimistlik fantast. Varase kunstiajaloo kõige fantaasiarikkaim kunstnik. · Teostab kunstis oma süngeid ja sarkastilisi nägemusi inimkonnast. Inimesed on tema maalidel armetud ja loomalikud olendid, kes on määratud hukkumisele. · Teoste maailm on äärmiselt iseäralik, meenutab õudusunenägusi. · Tema teoseid hinnati kõrgelt juba tema eluajal. Hispaania kuningas Philippe II oli tema maalide kollektsionäär. · 20. saj. On ta olnud eeskujuks surrealistidele. Triptühhon ,,Lõbude aed" · I osa kujutab inimesi paradiisis. · II inimeste hukatusliku lõbutsemist maises elus.
2008. Kas lastele võiks lubada antidepressante? http://woman.delfi.ee/tervis/tervis/article.php?id=17572329. 12.04.2008). · Kas inimene on inimesele hunt? Jah on küll. Mõtlesin selle küsimuse peale, ja jõudsin järeldusele, kui ikka asi tõsine ja sinu ellu jäämine sõltub paljudest faktoritest. Siis just nii kipub see asi minema. Näritakse kõrisid läbi. Tallatakse nõrgemad jalgade alla, et ise pääseda. Ju löövad välja meis, need loomalikud instinktid (Kas...2008. Kas inimene on inimesele hunt?http://kodutud.com/viewthread.php? tid=4395&page=2#pid401392. 12.04.2008). · Inimene on inimesele hunt. Silmast silma suheldes lipitseb ta alandlikult, tõmbab saba jalge vahele, patsutab õlale ja lausub isegi mõne kiidusõna (Inimene...2008. Inimene ja hunt. http://www.virumaateataja.ee/251004/esileht/arvamus/15020510.php?&Y=2004&M=9. 12.04.2008).
vastavalt ennast piirama. Kui igaüks üritaks olla täielikult vaba, piirataks sellega lõppkokkuvõttes kõigi õigusi ja vabadust. Kant toob siin kasvava metsa näite: normaalselt kasvavad puud sirutuvad taeva poole valgust ja päikest otsides üksteisega arvestades ja samas konkureerides liiguvad paremuse poole kõik samas kui laiutada üritavad puud jäävad kängu. 7. Kui inimene on täielikult vaba, ei ole temal mõtet arvestada tegude tagajärgedega ning esile kipuvad tungima loomalikud instinktid. Kuna samuti mõtleksid kõik teised, tekiks üsna pea kaos/anarhia, milles ühiskonna areng oleks mõeldamatu. Kuna vabatahtlikult oma käitumist ohjeldada on raske kui mitte võimatu, siis ongi inimestele vaja valitsejat, kes allutab rahva üldisele tahtele. Konflikt seisneb aga selles, et too valitseja on inimene ja loomulikult vajab ka tema autoriteeti, kes piiraks tema tegevust. Et see probleem siiani püsib (ja arvatavasti ka tulevikus),
akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Teadmised kõige laiemalt kanduvad edasi kultuurid ja selle kõige vahendusel omandab inimene teadmised ja vormib oma psüühika (Bachmann, Maruste 2001 : 39). Siit saame järeldada, et inimpsüühika saab tekkida ja areneda vaid sotsiaalses keskkonnas. Näitena saame tuua mitmesuguseid nn. Mowgli juhtumeid. Kui loom kasvatatakse ülesse kunstlikes tingimustes, säilivad siiski tema loomalikud omadused. Nii saame tutvustada lastele loomi loomaaias. Kuid kui inimene kasvab ilma sotsiaalse keskkonnata, ei pruugi tema juures täheldada peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Inimese käitumist mõjutavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustatud psüühika osa. Osa mitteteadvustatud 6
Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese. Tänu ajukoorte kontrollile summutatakse meie see maha loomalikud instinktid. Intelligentne inimene suudab alati ürgsete ajuosade ohjeldamatust maha suruda ja käituda inimväärselt igas olukorras. Aju sisemuses paikneb emotsionaalne e limbiline aju(S. Freudi järgi alateadvus), mis võib stressoritele reageerida ülevoolavalt ja värvikalt.Stressi toime ja tagajärg sõltub suuresti emotsionaalse aju seisundist ja tema aktiivsusest. Emotsionaalne aju raegeerib millisekundite
” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria
Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille problemaatika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes arvas, et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a) madalad ehk loomalikud meeled(võimed), b) tundmismeeled ja c) arusaamismeeled, millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. Gall F.J
ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi
kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga
Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism, elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit. Gailiti tegelastel on väga omapärased nimed. Teine loomeperiood oli 1924 1944 ehk Euroopa rännakute lõpust Eestist lahkumiseni. Sel ajal avaldas ta kaks novellikogu - ,,Vastu hommikut" 1926 ja ,,Ristisõitjad" 1927. Teine periood oli esimesest erinev
suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja teadvustamine on inimeseks olemise võtmeküsimus. 3. Ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Kui loom, kasvades üles kunstlikes tingimustes, isoleeritult loomakooslusest, säilitab üldiselt oma loomalikud omadused, siis inimene ei omanda ilma sotsiaalse keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: · TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid
suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja teadvustamine on inimeseks olemise võtmeküsimus. 3. Ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Kui loom, kasvades üles kunstlikes tingimustes, isoleeritult loomakooslusest, säilitab üldiselt oma loomalikud omadused, siis inimene ei omanda ilma sotsiaalse keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. 6 Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid
C. G. Jung: "Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus." See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel
C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel
tähelepanule e. Isa 72.C.G.Jung. Kollektiivne alateadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses kollektiivne alateadvus (KA) Isiksuse alus omane kõigile indiviididile kultuuris, Isiksuse arhailine, kaasasündinud aluspõhi, on universaalne arhetüübid (KA elemendid, ürgsed mütoloogilised kujutused, käitumismustrid jne.) olulisemad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Kirjanik loob neile juurdepääsu, taaselustab psühhika osad, mis toetavad indiviidi arengut ja parandavad inimkonna vaimset ja emotsionaalset heaolu 73.Jacques Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarine ja sümboolne faas. Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt
Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast. Dionysos lubas paradiisi nüüd, kohe ja praegu. Dionysos kustutas inimese ja moraali vahelise piiri, vallandas inimeses loomalikud instinktid alkoholi kaasabil. Vein pluss rituaalsed tantsud ekstaasi saavutamiseks. Väga kärarikkad pidustused/orgiad, saavutati ekstaatiline meelteseisund. Dionysose saatjateks olid alati naised bakhandid, kes ekstaasi minnes saavutasid üliinimliku jõu ja olid võimelised inimesi tükkideks rebima. Sisuliselt masside mäss aristokraatliku kultuuri diktatuuri vastu. Dionysose pidustused leidsid aset paar korda aastas, muul aja Apolloni kord/seadused.
Läheb 1944 Rootsi. Kohaneb kiiresti, looming viljakas ja hea kvaliteediga. Looming I periood 1909-1924 Novell, uusromantism Inimene käsitletav vaid bioloogilise olendina (ihad, tungid). Näitab palju inimese allakäiku. Teravalt rõhutab naise pahelisust. Tihti sees jumala pilamine ja ironiseerimine, sees ka Saatan. Tsivilisatsiooni hävingu teema (nt. Novell "Fostartõbi" - inimesi kummitab haigus, mis levib sugulisel teel). Tegevuspaigad erilised, inimestel loomalikud instinktid. Tähtsamad kogud: · "Saatana karussell" · "Rändavad rüütlid" novell "August Gailiti surm" lugejatele sokeeriv ka 2 romaani: 1918 "Muinasmaa" boheemlaste seltskonna suveseiklused "Siuru" aegsed muljed- rõõmus 1924 "Purpurne surm" eesti esimene ulmeromaan. Tsivilisatsiooni hävingu teema. Tegevus ühel saarel. Puhkeb haigus, mis hävitab ainult mehi. Seda rohkem naised mehi jahivad. Spengler "Õhtumaade allakäik" mõjutanud
Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks,mille problemaatika ulatub tänapäeva,on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüügiliste omaduste seostest.Selle loojaks on Franz Joseph Gall(1758-1828).Ta arvas,et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades.Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas siise uue suuna kurjategijate uurimisel-kriminaalantropoloogia(teadus inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859)
See reegel kehtiks valdava enamuse seas, sest alati on ka selliseid inimesi, kes tunnevad end paremini just pinge all. Üldjuhul on nii, et need, kes peavad ,,täie võimsuse saavutamiseks" teatud pinget taluma, töötavad enamasti kunsti vallas. (Hiljem räägin pikemalt eneseteostamisest eneseeitamise kaudu). Muidugi ei tähenda see, et kõik kunstiinimesed sellesse kategooriasse kuuluvad, hoopis vastupidi paljud kunstnikud ei suuda midagi luua enne, kui nende loomalikud vajadused on rahuldatud. Enamjuhtudel pole see kunstnik ega individualist, vaid hoopis tavaline, töötav keskklassi mees või naine, kel puudub sobiv väljund oma ihade maandamiseks. On üsna irooniline, et usaldusväärne ja austatud isik, kes maksab korralikult makse, saab kõige vähem vastu. Just tema on see, kes peab olema teadlik oma ,,moraalsetest kohustustest" ja keda mõistetakse hukka oma loomulikele ihadele järeleandmise eest. Satanism peab seda jämedaks ebaõigluseks
Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus, ahnitsemine, ,,kambavaim" ja patriotism. Kuid seejuures peab arvestama seda, et inimeste humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad. Loomalike ja barbaarsete tendentside avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline ning moraalne kasvatus. Kuid milles siis need loomalikud tendentsid avalduvad, seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Inimestel esineb väga sageli loomalikke kalduvusi. Need aga ei avaldu ainult üksik inimesel, vaid ka inimeste kooslustel, mis ühiskonnas eksisteerida võib. Teada on seda, et loomariigis kehtib loomade seas üks väga iseäralik seaduspärasus, mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Mida see tähendab? Selle all mõistetakse sellist eluslooduses valitsevat seaduspärasust, mille korral
Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus, ahnitsemine, ,,kambavaim" ja patriotism. Kuid seejuures peab arvestama seda, et inimeste humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad. Loomalike ja barbaarsete tendentside avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline ning moraalne kasvatus. Kuid milles siis need loomalikud tendentsid avalduvad, seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Inimestel esineb väga sageli loomalikke kalduvusi. Need aga ei avaldu ainult üksik inimesel, vaid ka inimeste kooslustel, mis ühiskonnas eksisteerida võib. Teada on seda, et loomariigis kehtib loomade seas üks väga iseäralik seaduspärasus, mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Mida see tähendab? Selle all mõistetakse sellist eluslooduses valitsevat seaduspärasust, mille korral
Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus, ahnitsemine, „kambavaim“ ja patriotism. Kuid seejuures peab arvestama seda, et inimeste humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad. Loomalike ja barbaarsete tendentside avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline ning moraalne kasvatus. Kuid milles siis need loomalikud tendentsid avalduvad, seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Inimestel esineb väga sageli loomalikke kalduvusi. Need aga ei avaldu ainult üksik inimesel, vaid ka inimeste kooslustel, mis ühiskonnas eksisteerida võib. Teada on seda, et loomariigis kehtib loomade seas üks väga iseäralik seaduspärasus, mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Mida see tähendab? Selle all mõistetakse sellist eluslooduses valitsevat seaduspärasust, mille korral
annaabi.ee 
