Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. · Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad. Riietuse voldid ei sõltu keha vormidest ja muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud. Tarbekunst: · Tekstiilikunst säilinud on piltvaip Bayeux' vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt.
hulgast 15. Mis on ornament ? Ornament on arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis, mis koosneb kas geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline 16. Geomeetriline ornament ? Geomeetriline ornament koosneb lihtsatest lainetest või kõverjoontest, spiraalidest, sikksakkidest, põimuvatest paelast 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed, varred, õied, viinapuuväädid, teokarbid, loomakujutised: lõvid, greif, Vana-Egiptus - akantusleht, palmett 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise ettekujutuse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast, mõistest või sündmusest 20. Mis on allegooria ?
10.sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega (nt. Peetrust võtmega). Sageli kaunistas romaani kirikuid ornamentika. Ornamentika-see on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeerilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine.
Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti
kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. MAALIKUNST Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki:1.Seinamaal ja mosaiik 2. Ikoon 3. Miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning
docstxt/.txt
Kristus Autuni katedraali portaali tümpanonil. o Prantsusmaa, 12. sajand Skulptuurides oli kõige populaarsem Viimse kohtupäeva stseen. Reljeefidel ei kujutatud igapäevast elu Paraciisist väljaajamine o Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt. o Saksamaa, 11. sajandi algus Ornamentika kaunistas sageli kirikuid, oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad erinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt. Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal o Kirikute seintele ja o Kasutati ornamentikat võlvidele maaliti o Ei kujutatud ruumi ega piiblistseene liikumist o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel Kullassepakunst o Reliikviate valmistamine
Peetrus võtmega Püha Barbara torniga Püha Jüri tapab mõõgaga lohet silm, käsi Jumala kohalolu jne. Figuurid olid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus. Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt. Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud. Romaani maalikunst. Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga
rombidest, skemaatilistest figuuridest jm. koosneva dekooriga. Mustafiguuriline vaasimaal figuurid maliti musta värviga helepunasele savipinnale, heledamad pinnad saavutati kraapimisega. Punasefiguuilised vaasid - foon värviti mustaks, figuurid jäid heledaks ning detailid maaliti peene pintsliga peale Bütsants -Bütsantsi kapiteelid kaks üksteise peal asetsevate, ülalt laienevate tahkudega kapiteelid, mida katavad reljeefsed taimemustrid ning loomakujutised. -Minarett mosee eesõues asuv või sellega külgnev ringrõdudega kõrge torn, millest muezzin kuulutab palvuse algust. Oli algselt massiivne, välise keerdtrepi, hiljem sisetrepiga, ümar, neli-, või hulknurkne või spiraalne torn. -Mosaiik pinnakaunistus, mille ornamentaalne või figuratiivne kompositsioon moodustub väikestest pinnale kinnitatud klaasist, kivist, marmorist jt. materjalidest kokkupandud tükikestest.
kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst. Norras oli kiriku omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast. Romaani stiilis kirikud on sageli kaunistatud ka ornamendiga. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis imekombel mõjuvad vägagi meeldivalt. Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega. Romaani stiili skulptuur. Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline
Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed säilinud naiskujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita üldse nägu ( näit ,,Willendorfi Veenus"). Vanimad loomakujutised olid küllaltki primitiivsed (Aurignac-Solutre ajastul, u. 40000- 20000 aastat e.m.a) koosnedes peaaegu ainult kontuurist. Järgneval, nn. Madeleine`i ajastul (20000-12000 aastat e.m.a) oli ürgaegse loomamaali õitseng. Sellest ajast pärinevad kuulsad Altmira koopamaalid Hispaanias, Lascaux` leiukoht Prantsusmaal ja paljud teised. Neil piltidel on meisterlikult tabatudiga looma poos ja liikumisviis, need teosed olid ka värvilised põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane
Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudegasambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes.
juurtega maa seest üles kistud puu Vezere orus väikese Montignaci linna lähistel. Üks vana naine oli neile jutustanud, et sealt viib maa-alune käik Lascaux' lossi. Kaheksateistkümneaastane Marcel Ravidat laiendas avaust labidaga ja nägi augu otsas laiemat käiku. Ta ronis sisse, kukkus pehmelt maapinnale ja süütas taskulambi. Selle valguses tuli nähtavale maa-alune käik, mis viis grotti, mille seinu kaunistasid loomakujutised. Viis päeva 10 hiljem tuli avastatud koobast uurima tuntud autoriteet koopamaalingute alal abee Henri Breuil, kes mõistis kohe, et tegemist on ühe suurema avastusega koopamaalide alal. ,,Peasaalist" viis kõrvale kaks käiku, mille seintel oli kujutatud 65 maali, mis kujutasid härgi, hobuseid, põhjapõtru, linde ja isegi piisoni tapetud inimesi, samuti palju salapäraseid märke
Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst: arvatakse, et esimesed kujutised kiviaja hilisemast järgust 40000 a. tagasi. 19. saj lõpul avastati Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Kõrgetasemeline kunstioskus tekkis nagu äkki tühjale kohale. Koopamaalingud Altamiras, Lascaux's jm pärit paleoliitikumi lõpuajast 15000 a. tagasi. Varasemast ajast lihtsamad ja algelisemad loomakujutised. Kooma- ja kaljumaalide tehnika mitmekesine. Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele, osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Maalimine polnud ajaviide, kaunistus. Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega. Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale
alati koos mõne vastava esemega (nt. Peetrust alati võtmega). Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Tänapäeva inimest vaimustab: figuuride ilmekus, kirglik tunnete avaldamine, naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. Tajume, et kehavormide moonutamine aitab tõsta teose tundesisu. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad vägagi meeldivalt. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Kuigi figuurid on tasapinnalise ja moonutatud, mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev (lineaarne) ja pinnaline laad. Rohkelt kasutati ornamentikat, nt. pühakupiltide raamistikuna. Jälle kadusid katsed kujutada ruumi
Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. BÜTSANATSI KUNST 400 p.K.r KIRIKUD: · Tavaline oli ristkuppelkirik · Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu) · Sambakapiteelid- ülalt laienevate tahkudega, mida katavad taimemustrid või loomakujutised · San Vitale kirik ( Itaalias- Ravennas) kaheksanurkne · Hagia Sophia kirik kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis SKULPTUUR: · Seda ei olnud bütsantsis peaaegu üldse · Armastati kallihinnalistest materjalidest kaunistada raamatute kaasi ja käsitööesemeid. MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel
Kokku oli hilispaleoliitikumis kasutusel üle 100 erineva tööriista. Tähtsuse omandas kalapüük. Põhjapõtrade küttimine tingis liikuva eluviisi säilinud kultuurkihid on õhemad. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Kunstis tulevad koopareljeefid ja joonised, selliseid maalingutega koopaid on tänaseks avastatud üle 200. Peamiselt on neid teada Lõuna-Prantsusmaalt ja Põhja- Hispaaniast. Tuntuim Altamira Hispaanias. Ka miniatuurkunst loomakujutised luuesemetel. Peale maalingute esineb koopaseintel ka sissekriimustatud joonistusi, nende värvimiseks on kasutatud musta, punast ja punakaspruuni tooni. Vastavad värvid ja toonivarjundid saadi ookri, tahma ja kriidi segamisel. Tegu võis olla jahimaagia või totemismiga, kuid tõlgendusi on mitmeid teisigi. Paleoliitikumi lõpus oli Põhja-Saksamaal ja Hollandis Hamburgi kultuur, mis kuulus sealsete alade vanimatele asukatele. Kultuur sai alguse
Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga
emalõvi, nende vahel seisab tüüpiline kreeta-mükeene sammas. Haudades hulk kullassepakunsti teoseid, mis sisse veetud Kreetast. Kohalike meistrite poolt on tehtud kuldplekist maske ja ümmargusi plaadikesi. Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad). XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur. Euroopa piir – Uuralid Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST:
Mõnikord on kraabitud kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. 7.Mida on teada vanimast skulptuurist? Vanimad skulptuurid on 40 000 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised. 8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad, hakati elama majades ja kujunes tööjaotus. Kunstis peaaegu kaovad realistlikud kujutised. Kaunistamiseks kasutati ornamenti. 9
Oma mõtteid hakkasid ürginimesed väljendama pildikeste abil. Nad kraapisid pildikesi koopa seintele või uuristasid neid kividesse. Arvatavasti oli koopaseintele jäetud joonistustel maagiline tähendus - nii loodeti nõiduda endale jahisaaki või saavutada kontrolli loodusjõudude üle. Kütid joonistasid näiteks seinale mammutikuju ja loopisid selle pihta jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel mammutijahil. Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem. Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas
Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale, seetõttu nim keskaja kirikute reljeefe ,,vaestepiibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. Reljeefidel on näha tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika, milles esinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad aga väga meeldivalt. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Endiselt õitses miniatuurmaal. Valitses joontele tuginev (lineaarne) ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat. Liikumist ei kujutatud, figuurid on tardunud. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse
oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse
oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude 16 seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist
oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 – 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse
annaabi.ee 
