asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka
Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Kambrium Kambriumi ajastu alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loodame ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Seda kiiret arengut saab seletada järgmiselt. Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatogeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ,,plahvatuse"
8-9 Silur ................................................................................................................ 9-10 Devon.................................................................................................................11 Karbon ...............................................................................................................12 Perm..............................................................................................................12-13 Mesosoikum Keskaegkond.................................................................................14 Triias..............................................................................................................14-15 Juura ..................................................................................................................16 Kriit ....................................................................................................................17 Kainosoikum Uusaegkond.........................
Arenesid esimesed roomajad, kes võisid juba pideval elada maismaal, sest neid kaitses kuivamise eest soomuste kiht. Keskaegkonnas muutusid maismaal valitsevaks roomajad. Selleks ajaks oli kliima muutunud ühtlaselt niiskeks ja soojaks, mis oli sobiv kõigusoojastele roomajatele. Maad asustasid mitmesugused sisaliku laadsed elukad. Seda nimetatakse ka sauruste ajastuks. Kõige suuremad loomad olid dinosaurused.Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, kellel on palju eeliseid võrreldes roomajatega. Neil on püsisoojasus, karvkate, järglased paremini kaitstud.Praegu elab
Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest.
gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus
suuremad. Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel. Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suurustes ja kujudes. Võis juhtuda, et Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik. Vanimad roomajate fossiilid on leitud Ülem-Karbonist. Suurim roomajate ja kahepaiksete erinevus oli paljunemisviis. Roomajad paljunesid munedes. Muna koosnes kahest kotist, millest üks sisaldas embrüot (idulast), teine aga kogus jääkaineid. Tähtis oli ka tugev väliskoor, mis kaitses arenevat embrüod. Muna võimaldas selgroogsetel esimest korda ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal, eemal veekogudest.
Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100240 m paksused liivakivide ja savide kihid. Kambrium Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a
Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Keskaegkond, algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks. Triiase ajastu (mis algal 230 miljonit aastat tagasi ja kestis 35 miljoni aastat): Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad
skeletiga hulkraksete organismide areng. Ta vastab Paleosoikumile, Mesosoikumile ja Kainosoikumile. Fanerosoikum järgnes Proterosoikumile, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid. Elustiku arengu järgi eristatakse Krüptosoikumit, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid ja Fanerosoikumit, mille alguses (Kambriumi ajastul) algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (skeem 1). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen.
Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke
kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud
a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi on
Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles sii, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud- kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud-imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega
elavate selgrootute rühmade esindajad. Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud-kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud- imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega
3)bioloogiline evolutsioon. Esmased organismid olid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid) 13.Kirjelda loomariigi arengut. Vanaaegkonna alguseks olid olemas selgrootute rühmade esindajad, esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud. See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, säilisid väiksemad roomajad. 14.Kirjelda taimeriigi arengut. Ürgaegkonnas tekkisid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid), kellest kujunesid päristuumsed ainuraksed. Aguaegkonnas olid taimedest ainuraksed ja hulkraksed vetikad. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed maismaataimed- ürgraikad. Taimedest oli veel samblad, sõnajalad ja
2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 Uued veeloomad................................................................................................................. 7
· Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid · Bioloogiline isolatsioon on ristumisbarjäär eri liikide vahel. · Milles avaldub bioloogiline isolatsioon.
ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed - okaspuud ja hõlmikpuud. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. 4) Keskaegkond: 250-65 miljonit aastat. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises
levinud. Peenem anatoomiline võrdlemine- ehitus on analoogne mitte homoloogne. 5) Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika. Aretuspraktika näitab muutuste võimalikkust. Teoloogia paneb paika ajaskaala 23. Evolutsioonilised muutused populatsioonis 24. Liikide teke - geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus), väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv), isendite küllaldane paljunemine 25. Ülevaade Maal toimunud evolutsioonist üks aegkond kestab jämedalt öeldes 50-70 milj aastat. 1) Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum hapnikueelne aeg. a) Katastroofi lapsed? Asteroidid b) 100_ C ligikaudu selle temperatuuri juures on suurim(ßàkeemiliste ühendite püsivus) c) Esimene elu: valk-RNA s¸mbioos? (1) RNA maailm. (2) Looduslik valik d) Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a tagasi=ligi 4mlrd a tagasi. Kõige varasemad leiud Gröönimaalt esimesed elu jäljed on 3,8miljrd aastat vanad- kivim (Acasta gneiss)
TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine Sarnased alad ühendatakse ühte klassi Võib olla mitmel pool, mitme osana Näiteks bioomid · Rajoneerimine Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses
Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad).
moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised
taimede poolt toodetud hapnikku. § Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed (~400 miljonit aastat tagasi). Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed. Kahepaiksed arenesid kaladest ja nende vanimad esindajad meenutasid kalu. Mõnedest kahepaiksetest arenesid roomajad (~300 miljonit aastat tagasi). Roomajad (tiibsisalikud, kalasisalikud, hiidsisalikud) olid pikka aega valitsevaks loomarühmaks. Enamik roomajaid suri välja (~65 miljonit aastat tagasi). Mõnedest roomajatest arenesid imetajad (~200 miljonit aastat tagasi) ja linnud (~150 miljonit aastat tagasi). Ø Evolutsiooni teooriad 1. Georges Cuvier(1769-1832)-...................................................................................................... ......................................................................................................................................................... 2. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829)-.........................................................
2)emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3)välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim, pilootkatsed 14. Elu areng mesosoikumis. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud). Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne - ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid
Sugurakkude hulk Palju korraga Korraga vähem Sugurakkude kaitsutus Hukkub palju Ebasoodsate tingimuste eest paremini kaitsutud Viljastumise toimumise tõenäosus Väiksem suurem Näited Kalad, kahepaiksed, enamik Roomajad, linnud, imetajad, selgrootuid maismaa selgrootud Lootejärgne areng võib olla moondega või otsene, moone võib olla täismoone või vaegmoone. Otsese arengu korral on järglane kohe sarnane om vanemale, moonde korral erineb järglane ehitusplaan algul vanema omast, hiljem areneb ta vastava liigi täiskasvanu sarnaseks. Täismoone: muna vastne nukk valmik Nt liblikad, mardikad Vaegmoone: muna vastne valmik Nt rohutirtsud, lutikad.
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
Ürgeoon Prokariootsete Prokariootsete organismide teke organismide teke Agueoon Eukarüootsete Eukarüootsete organismide teke, organismide teke, sisesed hulkraksed sisesed hulkraksed Vanaaegkond Kambrium Merevetikad Mereselgrootud, esimesed Ordoviitsium Esimesed selgroogsed maismaataimed Peajalgsed ja Silur lülijalgsed Sõnajalg taimed ja
Mida väiksem leht seda külmem? · Neid seaduspärasid kasutatakse paleokliima hindamisel kui leitakse fossiilseid floorasid savikihtide vahelt, kus on kunagi elanud taimed ja üsna täpselt saab lehe serva ja suuruse sealt kätte ja saab korrelatiivse seosega järeldada, milline kliima võis tol ajal olla. Ökoloogiliste koosluste levikut uuritakse: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekti · Nt soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline levik · Eluvormiline jaotus · Et koosluste sarnasusi võrrelda kasutatakse sarnasusindekseid nt iaccardi indeks: iga kriipsuke on koosluses elav liik. Kirjutada üles esimese koosluse liigid ja siis teise ala liigid. Tuua välja, et mõned taksonid on samad (sama rea peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
