ng DNA analüüsimine Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) on ensümaatiline protsess, mille käigus n-ö kopeeritakse tsükliliselt, proovi jahutades ja kuumutades, kindlaid DNA piirkondi Iga tsükliga kahekordistub algne DNA matriitsjärjestus Enam kui kahe DNA piirkonna samaaegset kopeerimist tuntakse multipleks-PCR-i nime all. DNA analüüs isikutuvastamiseks kasutatakse enamasti lühikesi kordusjärjestusi ehk STR lookusi, mille alleelid erinevad üksteisest pikkuse osas, seega ei ole vaja määrata DNA nukleotiidide järjestust, vaid kopeeritud DNA lõikude pikkusi Selleks kasutatakse elektroforeesi DNA analüüs Kuna aga multipleks-PCR-i kaudu paljundatud DNA fragmendid on siiski küllalt lähedase pikkusega, kasutatakse nende täiendavaks eristamiseks fluorestseeruvaid värve, mis on ühendatud reaktsiooni läbiviimiseks kasutatavate praimeritega
2) kinnitus, et uuritud meesisikul on olemas just sellised DNA variandid, mille uuritud laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Lähtudes isalt saadud DNA variantide esinemissagedusest arvutatakse välja tulemuse tõestusjõud. Isikute tuvastamine Võrreldakse mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga. DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad. Ühel DNA lookusel on piiratud arvul tavalised alleelid, kuid kombinatsioon, mis nendest moodustub, võib olla üsna unikaalne. Eksperdid tähistavad DNA lookuste alleelide kombinatsiooni terminiga DNA profiil. Isikute tuvastamine Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla käivad juhtumid, kus on vaja kindlaks teha inimmaterjali (skelett, kehaosad vms)
ja säilivusega; kahjurikindlad kultuurid. 2.põlvkond-turuküpsed; rõhk patentidel ja seadsuslikul kaitsel; oluline terminaatorgeeni leiutamine; viirusresistentsed taimed; nematoodikindlad; külmakindlad; ravimtööstuse otstarbeks. 3.põlvkond- multifunktsionaalsus; efektiivsemalt talitlevad taimed; sisaldavad ravimkomponente või vaktsiine. 19. Kuidas erineb imetajate kloonimine sugulisel teel paljunemisest? 20. Milleks kasutatkse DNA-sõrmejälgede meetodit? Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurim...
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epi...
Geenitehnoloogia rakendusi Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb enamasti mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (Rinnavähk, huntingtoni tõbi jne). Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et kindel olla geenide ülekandes. DNA-sõrmejälgede diagnostika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust : Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada. See proov pannakse geeli. Geel pannakse elektrolüüsivanni. Lookus mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element. PCR metootika võimaldab mõne raku olemasolu korral paljundada kindlat DNA-lõiku mõne tunni jooksul miljonis koopias, mis annab võrdlevaks uurimiseks piisavalt materjali.
o Täiesti uus suund, nt Huntingtoni tõve raviks - Muid geenitehnoloogia rakendusi: 1. Molekullargeneetiline diagnostika - Põhineb mutantsete geenide äratundmisel - DNA-kiibid võrdluses DNA-lõikudega, saab tuvastada haiguse ja määrata ravi - Rinnavähk,sirprakuline aneemia,kurtus, Huntingtoni tõbi,tsüstiline fibroos - Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika: - Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust - Lookusi saab DNAst välja lõigata ja paljundada väga kiiresti põlumeraasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades - Fragmendid erineva pikkusega, kuid lahuses segamini - Proov pannakse geeli-geel elektrolüüsi vanni - DNA lõigud jooksevad + pooluse poole seda kiiremini, mida lühemad nad on - PCR metoodika: 1. Ependorfis segatakse kokku: - Nukelotiidid - DNA-polümeraas - Oma DNA lahus - Praimerid-lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema ,,otsaga"
· Pärandatakse järglastele · Viiakse sama isendi geenid · Rakku viiakse võõraid geene Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse. 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb mutantsete geenide äratundmisel. Pärilike haiguste kindlaks tegemine. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust. Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada kiiresti polümeerasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades.
teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, idegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Inimese DNA-järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e. lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel märgatavate erinevustega. Eri pikkusega DNA-fragmendid eraldatakse elektroforeesiga. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Suurima läbimurde DNA-sõrmejälgede metoodika arengusse tõi 1983.a. leiutatud polümeraasse ahelreaktsiooni meetodi kasutuselevõtt. See meetod võimaldab mõne raku
DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UVvalgusel hakkab helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on
siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab Helenduv kärss ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on
määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Helenduv kärss Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on
2. loomad lambad, kitsed, veised toodavad piimas/veres inimese ravivalke. 3. taimed vastupidavus kahjuritele ja haigustele. 12. Milles seisneb geneetilise sõrmejälje idee ning isaduse ja isiku tuvastamine. Kuidas see metoodika töötab? Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Isandus- laps on saanud osad mikrosatelliitlookused emad, osad isalt. Tuvastamisel peab välja tulema sama lookus nii isal kui lapsel. Genoomis on palju lookusi, mille fragmentidel on erinev pikkus. Nendest saadakse eri pikkusega DNA- fragmendid. Kui pilt eraldada geel elektroforeesiga, saadakse nähtav pilt. 13. Millised anatoomilised, füsioloogilised ja arengulised eripärad eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? a) Anatoomilised *Püstine, kahejalgne liikumisviis - Luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks *Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses *Suhteliselt suur aju - hästi arenenud ajukoor
STR short tandem repeats: eelistatuimad geneetilised markerid, kuna on hõlpsalt ja kiiresti analüüsitavad, genoomis küllalt sagedased, erinevates populatsioonides sagedased, kodominantsed, väikese suurusega, võimalik multipleks analüüs, PCR võimaldab kasutada väga väikeseid proovikoguseid, degradeerunud DNA analüüsitav. Polümorfsuse probleemist üle saamiseks on vaja analüüsida paljusid erinevaid lookusi, et viia kahtlusaluste ringi võimalikult väikeseks. SNP lookuste puhul on eriti palju erinevaid lookusi vaja analüüsida, sest nad on nii väikesed, et juhusliku kokkulangevuse tõenäosus on suurem. SNP alusel saab rassi määrata nende populatsioonidevahelised erinevused on suuremad kui STRide puhul. Puudus: teises populatsioonis ei saa jälle sama SNPi kasutada, sest sagedus on väga erinev. STRid on eelistatuimad geneetilised markerid:
51. Kromatograafia Käib laboratoorsete füüsikaliste-keemiliste meetodite kohta, kust lastakse läbi mitteliikuva või väheliikuva faasi vedelat või gaasilist vedelikku või segu ja siis tänu sellele jagunevad lõpuks ained erinevalt...tekivad erineva kiirusega komponentide grupid...mis siis hiljem tehakse kindlaks vastavate füüsikaliste meetodite või keemiliste reaktsioonide kaudu 51. Elektroforees. Genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuste järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel erinev. Need eri pikkusega fragmendid eraldatakse elektroforeesiga ja tulemuseks on pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Selle meetodi abil saab indiviide eristatada ja isadust kindlaks teha. 52. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Põhineb denatureerunud DNA ja RNA
Inimesel on 22 autosoomi, mida tähistatakse numbritega 1–22. Kui panna autosoomid tinglikult pikkuse järjekorda, siis on kromosoom (autosoom) number 1 kõige pikem ja kromosoom number 22 kõige lühem. Autosoomne dominantne geen avaldub alati ja autosoomne retsessiivne geen avaldub dominantse geeni puudumisel. Homoloogilised kromosoomid- on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosneb ühest DNA ahelast Sugukromosoomid- kromosoomid, milles asuvad organismi INIMESE sugu määravad geenid; naiste sugukromosoomid tähistatakse XX, meestel XY; vaid üksainus geen inimese Y-kromosoomis VILJASTUMINE käivitab 6-7 nädalases embrüos meheks arenemise. Barri kehake- Sugukromatiinkehakesed kujutavad endast kondenseerunud (inaktiveeritud) X-kromosoome – imetajate somaatilistes rakkudes on
ning hõlmab mitmeid tundlikke geene. Rohkem kui 400 geeni on testitud seoses hilise algusega sporaadilise Alzheimeri tõvega, kuid enamus tulemuseta. Seoses Alzheimeri tõvega uuritakse järgnevaid geene: SORL1 , A2M, GST01 ja GST02, GAB2 (vastastik mõju ApoE e4 alleeliga), CALHM1 (seotud kaltsiumi homeostaasiga ja omab ainult ühte nukleotiidi polümorfismi, mida seostatakse Alzheimeriga), TOMM40, ``Clusterin``, CR1 ja PICALM. Peale geenide uuritakse ka kromosoomide lookusi. Sporaadiline Alzheimeri tõbi Samas on suurem osa Alzheimeri tõve juhte olnud juhuslikud, mis tähendab, et nad ei ole geneetiliselt määratletud, kuigi mõned geenid võivad osutuda riskifaktoriteks. Kõige tuntum geneetiline riskifaktor on päritav apolipoproteiin E 4 alleel. Apolipoproteiin E (ApoE) on 299-aminohapest koosnev valk, mida kodeerib ApoE geen. ApoE peamine roll on normaalse triglütseriidide rikka lipoproteiinide komponentide katabolismi tagamine, kuid tal on ka teisi
Selleks kasutame HW tasakaalu eeldust ja arvutame meile eelnevalt teada olevate alleelisageduste alusel DNA profiili genotüüpide sagedused. Tuletades meelde Mendeli sõltumatu lahknemise seadust saame DNA profiili ennustatava sageduse meie populatsioonis leitud genotüüpide sageduste korrutisena. Kui see on imepisike – näiteks, et võiks esineda 1/50 miljardist, siis võime olla üsna kindlad, et kahtlusalune viibis sündmuskohal. Vaja on kasutada paljude alleelidega lookusi ja palju lookusi. Lisaks on vaja teada ka populatsiooni üldist alleelset jaotust. DNA profileerimise probleemideks on, kas on olemas piisav info alleelisagedustest populatsioonis (parameeter – hinnang), segunenud populatsioonid. Lisaks on probleem, kui kahtlusalune on geneetiline segu erinevatest populatsioonidest. ME. Nädal 2 1. Arutle, mis on peamine juhusliku geneetilise triivi põhjus (põhjused)
rakud) on aga diploidsed, s.t. neis on 46 kromosoomi. Genoomi mõistet kasutatakse ka rakuorganellide geneetilise puhul, näiteks mitokondrite ja plastiidide genoom Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogiliste kromosoomide lookustes võivad olla samad või erinevad alleelid. Suguliselt sigivate organismide diploidne kromosoomistik koosneb homoloogiliste kromosoomide (homoloogide) paaridest, millest igaühes on üks kromosoom saadud isalt, teine emalt, ning meioosis need kromosoomid paarduvad ja lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 14.Sugukromosoomid ja soo määramine.Soo määramise tüübid,XX-XY,XX-
Haploidsus on ühekordne kromosoomistik nt sugurakkudes, eostes. Haploidsust tähistatakse tavaliselt sümboliga "n". Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 7. Mis on homoloogsed kromosoomid. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama. 8. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emastel imetajatel pakitakse valkude abil juhuslikult üks kahest X-kromosoomist tihedalt kokku, muutes selle niimoodi inaktiivseks. Seda nimetatakse Barri kehakeseks. Kromosoomi pakkimine Barri kehakeseks on juhuslik ning toimub lootelise arengu algstaadiumis. Kõigis keharakkudes ei ole pakitud sama X-kromosoom. Barri kehake on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma
Positiivset valikut iseloomustavad kõrged Fst väärtused. Kui Fst väärtus on suurem kui 0,35 viitab see sellele et on toimunud ühes populatsioonidest positiivne valik. 76. Mida võib ühe geeni FST väärtuse põhjal öelda populatsiooni valiku all olemise, isoleerituse või segunemise kohta? Miks? Ühes populatsioonis on eelistatud üks alleel, teises populatsioonis teine alleel. Alguses on populatsioonid sarnased, kuid ajajooksul muutuvad erinevateks. Lookusi, mis on positiivse valiku all ühes populatsioonis ja teises mitte, iseloomustavad kõrged Fst väärtused. Fst väärtus 1 näitab populatsioonide täielikku isolatsiooni. 77. Selgitage koodonipõhiste neutraalsustestide põhimõtet. Koodonipõhised testid kasutavad fakti, et valku kodeerivas DNA järjestuses võivad mutatsioonid olla sünonüümsed ja mittesünonüümsed. Eeldatakse, et sünonüümsed mutatsioonid pole valiku all.
saadakse emasloomalt eluaja jooksul 1...3 emasjärglast. · Vaid üksikud rekordemasloomad on pikaealised, kes annavad rohkem tütreid. 62. liinide ühendamine ja inbredliinid · . Ainult linnukasvatuses on paljunemisaste arvestatav. · Sugulasliini kujundamisel valitakse ühe kuke ja ühe kana järglaskonnast üks paar täisõvesid, kelle järglaskonnast valitakse samaviisi üks paar täisõvesid jne. · Juba 5. põlvkonna järel on enamik lookusi homosügootses seisundis. · Järgnevalt leitakse teiste sugulasliinide hulgast sobiv, kellega kombineerides tagatakse veelgi suurem produktiivsus. Nii kujundatakse ema- ja isaliinid, kelle krossid on suure ja väga püsiva (garanteeritud) produktiivsusega 63. ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk · Reeglina kuuluvad vanemad erinevatesse tõugudesse. · Kõige levinenum on ristamine seakasvatuses, kus
22. Selgitage selective sweep’i nähtust. Mis on osaline sweep? Kas selective sweep suurendab või vähendab heterosügootsust valiku all oleva lookuse läheduses? Mis tüüpi valikuga on tegu? Selective sweep on nähtus, kus kasulik alleel fikseerub. Osalise sweep’iga on tegu, kui kasuliku alleeli sagedus on oluliselt tõusnud, kuid see pole veel fikseerunud. Kui mingi kasuliku alleeli sagedus fikseerub viib ta endaga kaasa ka hulga neutraalseid lookusi, mille heterosügootsus väheneb. Tegu on küütvalikuga. 23. Kas associative overdominance suurendab või vähendab heterosügootsust valiku all oleva lookuse läheduses? Miks? Mis tüüpi valikuga on tegu? Associative overdominance suurendab heterüsügootsust ehk tegu on tasakaalustava valikuga, mis säilitab heterosügootsust aheldunud neutraalses lookuses. 24. Kas sugudevaheline suhe on evolutsiooniliselt stabiilne või mitte? Miks?
tuleneb kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumisest homosügootides. Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. 8.12. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs (diabeet, intelligents jne.) Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci). QTL lookusi kaardistatakse, kasutades genoomis leitud geneetilisi markereid. Molekulaarsete meetodite rakendamine nagu DNA sekveneerimine, restriktsioonisaitide polümorfism ja valkude elektroforees võimaldavad tuua välja erinevusi indiviidide vahel. Epilepsia puhul tuntakse erinevaid vorme. Teatud tüüpi epilepsiat põhjustav geen on
peab olema autoloogne. Mis juhtub kui nahka istutada teise kohta. Võõra nahatüki puhul – kui erinevad MHC molekulid, siis revaskularsiatsiooni käigus jõuavad kohale imm rakud ja saab selgeks et on võõras materjal. Hävitatakse. Esimesel korral selline reakstiion. Uuesti proovides on tekkinud imm mälu ja helperid ja antikehad on olemas ja protsess - koe nekrotseerumine hakkab varem. Koesobivuskompleks (MHC) H-2 hiirel, HLA inimesel – palju polumorfseid ja mittepolümorfseid lookusi. Segatud lümfotsüütide reaktsioon? Immuunosupressorid - Tsüklosporiin A-inhibeerib IL-2 retseptori, kõik T lümfotsüütide aktivatsioon oli seotud IL2-ga retseptor blokeerida – siis immuunvastus kinni panna, FK506, rapamütsiin- blokeerib diferents. G1 faasi Mõningatel kohtadel on immunoloogiline priviligeritus aju, silm, emakas/monomorfne HLA –G, kui üldse pole siis NK hävitaksid. Loote immuunsus
nakkushaigustele, autoimmuunhaigustele ja allergiatele. Iga inimene saab kummaltki vanemalt ühe HLA geenikompleksi => genoomis on 2 HLA kompleksi, ning HLA geenid avalduvad kodominantselt. St igal indiviidil ekspresseeruvad mõlemad, nii emalt kui ka isalt saadud HLA geeni haplotüübid. Üks HLA kompleks sisaldab mitmeid geenilookusi. I klassi geenide lookus sisaldab klassikaliste A, B, C ja mitteklasikaliste E, F, G, H geenide lookusi. II klassis sisalduvad klassikalised DP, DQ, DR ning mitteklassikalised DM, DO. Iga I ja II klassi HLA geeni lookused on populatsioonis esindatud mitmete alleelsete variatsioonidena, kuna igas geenilookuses sisalduvad veel omakorda erinevad geenid. Seega on HLA polümorfne. S.t, et sel on liigisiseselt palju alleele. See on oluline seepärast, et siis saab isend esitleda laia valikut Ag-e ja tõenäolisemalt tagada efektiivset immuunvastust.
enamasti rakendatakse rühma valikut ja ühe liini tütarjärglasi seemendatakse teise liini isasloomadega. Katseandmete põhjal hinnatakse liinide ühendamisel saadud tulemused, mille alusel määratakse kindlaks liinide sobivus. 5.2.6. Sugulasliinide (inbredliinide) ühendamine. Kui sugulasliinid kuuluvad eri tõugudesse, siis on tegemist sugulasliinide ristamisega. Sugulasliinid on saadud sugulusaretuse teel ja eeldatakse, et enamik lookusi on homosügootses seisundis (AA, aa). Kahe sellise liini ühendamisel tagatakse enamike lookuste heterosügootsesse seisundisse viimine (Aa). Suurem tõenäosus heterosügootide saamisel on siis, kui liinid kuuluvad erinevatesse tõugudesse, vähemal määral sama tõugu liinide korral. Samasse tõugu kuuluvate sugulasliinide (inbredliinide) ühendamist nimetatakse ka inbredliinide krossiks või hübridiseerimiseks. Laialdaselt kasutatakse sugulasliinide
moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Mitootiline indeks 24.Homoloogilised ja homöoloogilised ? kromosoomid. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses (erinevused tulenevad mõningate heterokromatiinsete lõikude polümorfismist ja harvadest kromosoommutatsioonidest - deletsioonide, inversioonide, translokatsioonide olemasolust). Homoloogiliste kromosoomide lookustes võivad olla samad või erinevad alleelid. Seega ei ole homoloogilised kromosoomid geneetiliselt identsed. Suguliselt sigivate organismide diploidne kromosoomistik koosneb homoloogiliste kromosoomide (homoloogide) paaridest, millest igaühes on üks
Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci). QTL lookusi kaardistatakse, kasutades genoomis leitud geneetilisi markereid. Molekulaarsete meetodite rakendamine nagu DNA sekveneerimine, restriktsioonisaitide polümorfism ja valkude elektroforees võimaldavad tuua välja erinevusi indiviidide vahel. Epilepsia puhul tuntakse erinevaid vorme. Teatud tüüpi epilepsiat põhjustav geen on lokaliseeritud 10-nda
Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci). QTL lookusi kaardistatakse, kasutades genoomis leitud geneetilisi markereid. Molekulaarsete meetodite rakendamine nagu DNA sekveneerimine, restriktsioonisaitide polümorfism ja valkude elektroforees võimaldavad tuua välja erinevusi indiviidide vahel. Epilepsia puhul tuntakse erinevaid vorme. Teatud tüüpi epilepsiat põhjustav geen on lokaliseeritud 10-nda
annaabi.ee 
