'' Kui loogika vastu ei patusta, ei jõua üldse millenigi.'' (Albert Einstein) Loogikaks võime nimetada võimet ära arvata asju ,mida ei teata. Ta annab meile tunduvalt lihtsama tee jõuda vajatud punktini. Öeldakse ,et kui asjal ei ole loogikat sees, siis on seda asja võimatu mõista. See väide ei ole vale ,kuid loogikat mitte kasutades ,avaneb meile uusi võimalusi vastuste leidmiseks, ning ilma proovimata ei saa sa kunagi teada ,kas asi võib toimida või mitte. Mulle hüppab kohe religioon pähe. Kui ükski inimene ei mõtleks ebauskudest ja
käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas
kindlameelne. Sellist eluviisi pidasidki vääriliseks filosoofid, kelle õpetus sai nimeks stoitsism. Nimetus ise on juhuslik ega peegelda õpetuse sisu. Nimelt kogunesid Zenoni mõttekaaslased Ateenas asuvas sammaskojas, mida nimetati Stoa'ks. Zenon esitas oma arutlusi sammaskojas edasi-tagasi kõndides. Varemalt olid Stoas kogunenud poeedid ning neid kutsuti tollal samuti stoikuteks, kuid nüüd omistati see nimi Zenoni mõttekaaslastele. Zenon jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Kõik kolm filosoofia osa loogika, füüsika ja eetika moodustasid ühtse terviku. Loogika tugevdab tervikut, hoiab seda koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika õpetab, kuidas elada ja õnnelikuks saada. Stoitsism tekkis ajastul, mil filosoofia peamiseks ülesandeks ei olnud enam looduse või tunnetuse uurimine. Esiplaanile olid tõusnud hoopis eetika probleemid, inimliku õnne küsimused ning kõik muu oli allutatud nende probleemide lahendamisele.
loogikaalastest uurimustest tuntaksegi nime all Aristotelese loogika. Aristotelese loogikat ning selle edasiarendusi tuntakse ka nime all traditsiooniline loogika. Kuni XIX sajandi keskpaigani oligi see pea ainus loogika, mida üldiselt tunti. XIX sajandi teisel poolel hakkas arenema kaasaegne loogika, mis tunneb rohkem loogikareegleid kui Aristotelese loogika. Kaasaegset loogikat tuntakse ka nime all matemaatiline loogika. Kaasaegse loogika jaotatakse klassikaliseks loogikaks ja arvukateks mitteklassikalisteks loogikateks. Klassikaline osa koosneb lausearvutusest ja predikaatarvutusest ning peab kinni Aristotelese loogika kolmest põhiseadusest. Mitteklassikalised loogikad aga kas rikuvad mõnda neist kolmest põhiseadusest või siis tegelevad küsimustega, mida varem polnud põhjalikult uuritud. Seejuures on nii mõnegi mitteklassikalise loogika juuri leitud juba antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest. Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks:
protseduurseteks. Deklaratiivsete keelte puhul (nt Prolog, semantika kirjelduse vahendid) kirjeldatakse olukord ja vajadusel küsitakse lahendust (lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks? Tooge näiteid teadmuse esitamise ja arutluse meetodite kohta, mis on ja mis ei ole loogikad. Kas loogika selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad
jääb mistahes formaalne keel alati piiratuks. Kuivõrd loogika uurib mõtlemise fundamentaalseid ja abstraktseid omadusi, siis on formaalse keele piiratus loogika seisukohast kasulik. Formaalses keeles moodustatud tuletus ehk tõestus on selgepiiriline matemaatika vahendite abil uuritav objekt, ning enamikku formaalset loogikat nimetatakse uurimismeetodi järgi sageli matemaatiliseks loogikaks. 1.5 Tõeste lausete tuletamisalgoritm Formaalsete keelte kasutamisel loogikas pole motivatsiooniks mitte ainult nende keelte lihtsus ja tuletuste selge ning ühemõtteline struktuur. Formaalseid keeli kasutatakse ju laialdaselt ka loogikast väljaspool, näiteks arvutite programmeerimisel: kõik programmeerimiskeeled on formaalsed keeled. Loogikas kasutatakse selliseid formaalseid keeli, mille jaoks on vo imalik konstrueerida algoritmi (s.o. selged,
- Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. - NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika - Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud
Hegel lõi filosoofilise süsteemi, mis hõlmas kõike absoluutsest vaimust kuni ideaalse Preisi kuningriigini. Vaimne alge - absoluutne idee - on maailma alus ja olemus. Hegeli filosoofia lähtealusteks on dialektilised põhiideed: 1) mõtlemine ja olemine on identsed, 2) isearenemine on vastuoluline, 3) arenemine on kolmejärguline (tees, antitees, süntees). Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale: · a) loogika - "idee iseendas ja enda jaoks" - see on puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks, · b) loodusfilosoofia - "idee teisitiolemine" - selle võõrandumine materiaalses maailmas,
Universaalne kõigi keelte puhul.
1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil)
2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu
3) keelelise suhtlemise loomingulisus
4) keele ökonoomia printsiip
5) väitlause struktuuri ühtsus
6) loogilise sisu ja keelvorme juhtivate loogikaseaduste ühtsus
John Locke 16321704
Essee inimmõistusest. 1690
Semeiotike v õpetus märkidest. Kuna kõige tavalisemad märgid on sõnad, siis
nimetatakse ka loogikaks. Ülesanne -- vaadelda märkide, mida mõistus kasutab
asjadest arusaamiseks ja oma teadmiste edasiandmiseks teistele, olemust. Kuna
mõistuse poolt vaadeldavad asjad ei asetse mõistuses (peale tema enda), siis peab talle
• Minimaalne elujõuline toode- Versioon tootest, mis võimaldab rakendada Ehita-Mõõda-Õpi tsüklit nõudes arendamiseks minimaalset võimaliku aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet. 45. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus. Tema ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või võimalustekeskseks (effectual) loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega kausaalne või eesmärgikeskne (causal). Sarasvathy väidab, et ärikoolides rakendatakse õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et määratud on ära lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige mõistlikum, odavam, kiirem võimalus antud eesmärgi saavutamiseks . Eesmärgikeskne loogika hõlmab endas õiget järjestust alates ideest, millele järgneb
võimaldab rakendada ehita-mõõda-õpi tsüklit nõudes arendamiseks minimaalselt võimalikku aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet. 24. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitluse põhialused. Tema ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või võimalustekeskseks (effectual) loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega kausaalne või eesmärgikeskne (causal). Sarasvathy väidab, et ärikoolides rakendatakse õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et määratud on ära lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige mõistlikum, odavam, kiirem võimalus antud eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgikeskne loogika hõlmab endas õiget järjestust alates ideest, millele järgneb
teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis heakskiidu mõistagi inimene, kes sooritas teo omakasupüüdmatult. 11. PILET STOIKUD JA NENDE ELUKÄSITLUS F. BACONI EMPIRISM JA IIDOLITE ÕPETUS Varasema stoitsismi esindajad (nt Zenon Kitionist, Poseidonios) jagasid oma süsteemi loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Stoikud on dederministid: nad on veendunud, et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Nende eetika võtmesõnaks on looduspärane elulaad. Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, on looduspärane elu mõistusepärane ja selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Halb on mittemõistusepärane elu. Inimeste hinnangul head nähtused (elu, tervis, varandus, au) ja halvad nähtused (haigused, surm, vaesus, orjus) ei ole tegelikkuses ei head ega halvad, vaid adiafoorid
ühiskonnas. Ei saa rääkida absoluutsetest kultuuri nähtustest. Kunst kestab läbi aja ilma, et aeg liiga teeks –Williams ei poolda seda loogikat. Näide nõukogude vorstist tänapäeva tundestruktuuris. See vorst ei olnud suuremosa asi, aga tänapäeva inimesed ilustavad seda. Kultuur kui elamisviis: Kultuur ühiskonnas on kodanluse või keskklassi teema. Ta toonitab et kunstikeskseks argumendiks on individuaalsus. Alamklasside kultuur võiks olla teistmoodi tõlgendatud, et selle loogikaks oleks kollektiivsus. Alamklassidel on vaja institutsioone, mille kaudu kunstiga suhelda. Meil on olemas väljend, sõnad, tõlgendusoskus. Kultuur on midagi, mis annab kuju. Tema kultuur on justkui suguluses diskursuse mõistega. Kultuur on viis arusaada, mis maailmas me oleme. Kuidas mingitest asjadest rääkida jne. “Culture is ordinary” – see on elust enesest lahutamatu. Pigem toonitab tavalist elu. Teda huvitas kuidas kultuur toimib kontektide kaudu. Strukturalism
freskodega kaunistatud sammaskäik), oma kooli. (121 180) · Süsteemi iseloom: · Ta oli hilise stoitsismi kõige eredam esindaja võttes selle · Zenon sidus küünikute õpetuse Herakleitose omaga. õpetuse juba 12 aastasena vastu. · Stoikud jagasid oma süsteemi · Ta lähtub sellest nii oma isiklikus elus kui riigimehelikus · Loogikaks tegevuses. · Füüsikaks · Julgus ja kõigutamatu kohusetruudus teevad tast suure · Ja eetikaks. Viimasel on kõrgeim koht. valitseja. · Süsteem: · "Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist: seetõttu käituge
· milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid. Põhilised mõtlemisvormid on mõiste (sõna), otsustuse e lause (väide) ning otsustustest koosnev arutlus. I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust.
mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. (Transtsendentaalne (mitte ära segada ähmase mõistega "trantstsendents") ei tähenda siin mitte "sealpool kogemust", "üle igasuguse kogemuse ulatuvat" vaid "igasugusele kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat". Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud
erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks. Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Traditsiooniline loogika on tänapäeval taandunud lausearvutuse ja predikaatarvutuse ees, mis on arvutuslikult võimsamad kui traditsiooniline loogika. Klassikaline loogika on lausearvutus ja predikaatarvutus. Mõneti lihtsustatult võib öelda, et traditsiooniline loogika on mõisteloogika ja klassikaline loogika on predikaatarvutus ehk
küsimuste ning kunstniku elu üle Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) · Saksa idealismi peamine esindaja, Õhtumaade üks olulisimaid mõtlejaid · Peateod ,,Vaimu fenomenoloogia" (1807) vaimu arenguteekonna analüüs meeltega kogetust läbi loomuliku teadvuse kuni spekulatiivse mõtlemiseni. Üritab teos kirjeldada vaimu ka inimvaimu teekonda, arengut läbi aja ja ruumi. · Ei pooldanud romatilist kunsti, kuigi elas sel ajal. · Tema filosoofia jaguneb: loogikaks, loodusfilosoofiaks, vaimufilosoofiaks. Kusjuures esteetika küsimused (kunstiteooria) kuuluvad vaimufilosoofia alla. · Alates temast hakati esteetikat pidama eelkõige kunstifilosoofiast, tema rääkis ellkõige kunstist mitte ilust enam · Meil ei ole Hegeli kirja pandud loenguid, vaid need on tema õpilaste kirjutatud. · Hegel on pigem kunstifilosoof. · Tema positsioon filosoofia ajaloos. Platoni, Aristotelese, Kanti kõrval olulisimaid Õhtumaade filosoofe.
kutsus esile paljude matemaatikute ja filoloogide põhjendatud pahameele ning matemaatilise loogika kriitika. Püüdes neid raskusi ületada, lõi tuntud poola matemaatik ja loogik J. Lukasiewicz 1920. aastal formaalse loogilise süsteemi, milles peale kahe tavalise tõeväärtuse "tõene" (1) ja "väär" (0) esineb veel kolmas tõeväärtus "võimalik" (0,5). Niisugust loogilist süsteemi nimetatakse kolmevalentseks loogikaks. Klassikalised tv tabelid: & 0 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 1 1 0 1 Kolmevalentsed tabelid: p 0 ½ 1 ¬p 1 ½ 0 & 0 ½ 1 0 ½ 1 0 ½ 1
välja. -) Haigevoodil lasi ta endale sageli Piiblit ette lugeda. Ludwig Wittgenstein * Ludwig Wittgenstein (1889-1951) Austria-Ungarlane, kes lükkas käima uus-positivismi. -) Ta arenes kaht täiesti erinevat filosoofiat ning neid ei saa omavahel kuidagi seostada. *) Anglosaksi analüütiline filosoofia; *) Keelefilosoofia -) 1919 kirjutas ta teose ,,Tractatus logico-philosophicus", mis on küll lühike, kuid raske raamat, mis liigendb kaheks osaks: loogikaks ja müstikaks. *) Need kaks on omavahel ühendatud läbi selle, et seal on numereeritud laused. *) Pealaused seavad paika raamatu loogilise ülesehituse raamistiku. Kümnendkohtadel paiknevad laused interpreteerivad enamasti seitset tuumlauset, olles mõnikord neist olulisemad. -) Uskus, et maailm koosneb asjadst ja asjaoludest. *) Asjad ise on subsdants ehk ei sõltu asjaoludest. Asjaolus on asjad üksteisega seotud relatsiooni kaudu
· NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele · Võib olla, et kogemus ise on millestki, mida me kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte lisame, kokku pandud. "sealpool kogemusi asuvat". · Mis on enne kogemust? · Aisteetika ja loogika · Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne · Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna kogemust a priori (enne kõike). inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja · Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast mõistuslik. kogemust) saadud. · Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori · Millega eristada sellist puhast tunnetust elemente. empiirilisest
Kr.) võimu haaranud türannid pol. vastaste üle kohut mõistnud. 403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem olid selles kohas kogunenud poeedid, keda samuti oli nimetet stoikudeks. Zenoni töödest on säilinud vaid fragmente, kõigi autorluski pole kindel. Jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Loogika hõlmas tänapäeva mõisteis tunnetusteooriat, keeleteooriat ja loogikat kitsamas täh-s. Mõiste `loogika' võttis kasutusele just Zenon (selle teaduse rajaja Aristoteles kasutas mõistet `analüütika'). Kõik 3 filosoofia osa moodustasid ühtse terviku, mida võrreldi muna, elusorganismi või aiaga. Filosoofia muna elusorganism aed loogika koor luud-liikmed tara
erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks.Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Traditsiooniline loogika on tänapäeval taandunud lausearvutuse ja predikaatarvutuse ees, mis on arvutuslikult võimsamad kui traditsiooniline loogika. Klassikaline loogika on lausearvutus ja predikaatarvutus. Mõneti lihtsustatult võib öelda, et traditsiooniline loogika on mõisteloogika ja klassikaline loogika on predikaatarvutus ehk
pakendile. Kui pakkmine toimub hiljem, kinnitatakse etikett pakendile pakkimisalal. Se viisil toimides on võimalik hoida kokku paberit ja ülearust arvutitööd. Juhul kui laos on olemas tingimused taoliselt tegutsemiseks, tasuks kaaluda töörutiinide muutmist uue meetodi kasuks kasvõi osaliselt. Komplekteeritavad tooted antakse komplekteerimislehel tavaliselt arvuti poolt tööks sobivas järjekorras. Peamiseks loogikaks on seejuures riiuli vahekoride põhine komplekteerimisjärjekord, ehk ühe vahekoridori kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kaubad riiuliaadresside järjestuses ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras kõik selle riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on komplekteeritud. Arvuti poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi osutuda aga paljudel
toimub hiljem, kinnitatakse etikett pakendile pakkimisalal. Se viisil toimides on võimalik hoida kokku paberit ja ülearust arvutitööd. Juhul kui laos on olemas tingimused taoliselt tegutsemiseks, tasuks kaaluda töörutiinide muutmist uue meetodi kasuks kasvõi osaliselt. 18 Komplekteeritavad tooted antakse komplekteerimislehel tavaliselt arvuti poolt tööks sobivas järjekorras. Peamiseks loogikaks on seejuures riiuli vahekoride põhine komplekteerimisjärjekord, ehk ühe vahekoridori kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kaubad riiuliaadresside järjestuses ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras kõik selle riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on komplekteeritud. Arvuti poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi
annaabi.ee 
