Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Raha Kulu Tulu Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Kaubad ja teenused Sotsiaalmaks, käibemaks Tulumaks jt. maksud jne. Raha Kulu
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest. · Norra on kujunenud heaoluriigiks, mis on üks jõukamaid riike. · Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. LOODUSVARAD · Leidub: naftat, maagaasi, vase-,nikli-,raua-,tsingi-, · titaani- ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt. · Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia(umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.) Tänan tähelepanu eest!
MAJANDUSRESSURSID Regina Väina Mis on majandusressurss ja kuidas võivad ressursid jagada. Majanduse toimimiseks ja majandustegevuseks on vaja mitmesuguseid ressursse ehk vahendeid. Majandusressursid tootmistegurid on vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde
Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima, kus on sademeid vähem, suvel on soojem, talved aga märgatavalt külmem. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. 4. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase, nikli, raua, tsingi, titaani, tina ja molübdeenimaaki ning kromiiti, püriiti ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid Norra pole aga piisavalt. Tähtis loodusressurss on hüdroenergia. Vähe leidub põllumajanduslikku maad.' Kalavarud on aga suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/?q=node/10471 https://et.wikipedia.org/wiki/Norra http://et.wikipedia.org/wiki/Oslo http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Norra_kaart.png http://en.wikipedia.org/wiki/Norway#Urbanization http://www.slideshare.net/toonis/norrakuningriik http://y.delfi.ee/norm/114687/5702214_Q8g6CS.jpeg http:// upload.wikimedia
tarbimine. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus jõuaks taastuda.
Suur tarbimine on tänapäeva ühiskonna selge märksõna. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus jõuaks taastuda.
Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Tähtis ülesanne: Tee ettepanekuid, kuidas saaks muldi kaitsta kõikide eeltoodud degradeerumisfaktorite eest.
Majandus Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks. Jaguneb mikro- ja makromajandus. Põhineb tootmisteguritel: Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad, kliima Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus.
teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada. Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooned, masinad, seadmed, materjalid jne.) ja on loodud varasema majandustegevuse käigus. Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi. Tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi,
Kõige rohkem on tuulikuid Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Indias ja USA-s. Taanis saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast, mis on väga märkimisväärne protsent. Maailma kõige suurem tuulikupark asub Californias, kus asub ligi 14 000 tuulegeneraatorit. Kuid see suur hulk generaatoreid toodab vaid 1,2% California elektrienergiast. (Kasutatud www.miksike.ee artiklit ,,Alternatiivsed energiaallikad") Kuigi tuuleenergia on taastuv loodusressurss, siis mõjutab ka selle kasutamine keskonda negatiivselt. Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja takistavad lindude lendu. Lisaks kaasneb tuuleparkidega ka visuaalne reostus paljude arvates rikuvad suured ja kobakad tuulegeneraatorid maastikupilti. Ka Eestis on mitmeid tuuleparke, näiteks Virtsus, Pakris ja Viru-Nigulas. Taastumatutest energiaallikatest saadavad energiakogused ületavad mitmekordselt taastuvate energiaallikate omasid
vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema
Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida- Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm 3 5. Loodusvarad Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 6.Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure
............................................................. 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 12 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Fosforiit on Eesti maapõue loodusressurss, mida käesoleval ajal maavarana ei kasutata, kuivõrd tema kasutamine ei ole majanduslikult tasuv (www.ut.ee). Fosforiit on apatiidi erim, mis sisaldab lisanditena CaCo3, SiO2 jm. Esineb settekivimites konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda
Pareto efektiivsus? - Eelduseks on ressursside piiratus - Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne - Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima
Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Maavarade poolest on Norra rikas, seal leidub naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal
4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega? tõmbetugevus, jäikus ja väga hea tugevuse-tiheduse suhe on eritugevus. Puidu väike erikaal suhteliselt suure tugevuse juures näitab suurt eritugevust. Puit on tugev tõmbele piki kiudu. Eritugevusnäitaja ületab terase näitajat. 5. Kuidas selgitada väidet: „Puit on taastuv loodusressurss”. 6. Loetlege puidu 5 omadust, mida Teie ise peate eriti positiivseks. Põhjendage oma väidet. Kergelt töödeldav Ei juhi elektrit Soojusisolatsiooni omadused Varieeruvus – palju eri liike Vastupidavus 7. Loetlege puidu 5 omadust, mida Te ise peate nii negatiivseks kui positiivseks. Põhjendage oma väidet. Süttivus Tundlikkus vee toimele
Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu · Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim kasutamata jäänud võimalus
lähedal on mõni nende koloonia. Tuuleenergeetika arendajate hinnangul on näiteks Pakri ja Toila tuuleparkides nahkhiirte keskkonnamõju hindamine alles ees. Kuna nahkhiirte levik maastikul on ebaühtlane, siis on võimalus paigutada tuulikud sinna, kus on vähem ohtlik. Nahkhiired kasutavad kitsaid lennukoridore, mis on mõõdetavad kümnetes meetrites. Kahjuks pole tuuleparkide arendajad sellega päri, öeldes, et tuul on loodusressurss, mistõttu tuuliku saab panna ainult sinna, kus on tuul. Arvataks, et kui linnud on suutnud õppida vältima tuulikuid ja tiivikute tagant läbi lendama, siis on võimalik et ka nahkhiired kohanevad selle asjaga (Silm 2005). Ka meie kliima soodustab nahkhiiri, sest Eesti kliimaoludes võib nahkhiire talveuni kesta septembrist aprillini, aktiivne on ta aga soojadel suveöödel. Tuul seevastu on tugevam just oktoobrist märtsini ning nõrgim suvekuudel, mil sageli just öösiti on
2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. 9 Galdhøpiggen Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi- titaani-, tina- ja molüb deenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima
omapära" 2000 Nizza (Nice) leping ettevalmistusleping uueks laienemiseks, uus kohtade jaotamine europarlamendis, sõnastas paindlikuma koostöö liikmesriikide vahel. 2007 Lissaboni leping võeti vastu Euroopa Liidu presidendikoht. 105. Euroopa Liidu Parlament Euroopa Liidu komisjon Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu kohus Majandus Majanduse põhitegurid Majanduskeskkond Majanduskäitumise kujundamine eelarve koostamine Tootmisressursid *Ettevõtlikkus *kapital *inimressurss *loodusressurss *ressursid on alati piiratud ressursside nappus sunnib valima *Ressursside nappus erinevate tasanditel Ressursside nappus võib olla ka liikuma panevaks jõuks. Majanduse põhiküsimused · mida ja kui palju toota · kuidas toota · kellele toota Majandussüsteemid · Kõige vanem majandussüsteem on naturaalmajandus eksisteerib piirkonniti · Käsumajandus, ka plaanimajandus kõik majanduse põhiküsimused otsustab riik,
Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks.
Majanduskasvu tegurid Kogupakkumise tegurid - Loodusressursid - Tööjõud - Kapitalikaubad - Tehnoloogia Nõudluse tegurid - Ostuvõime Tootlikkus Inimressursid ja majanduskasv %SKP muutus= 3% -2* tööpuuduse määr N: 3%-2* (7%-5%)=1% Loodusressursid ja majanduskasv Tehnoloogia areng võimaldab neid efektiivsemalt kasutada Transpordi areng võimaldab neid mujalt sisse tuua Asendajad Väliskaubanduse arenguga kaasneb spetsialiseerumine Loodusressurss ei pidurda majandust. Turud on läinud mobiilsemaks. Tuluerisuste põhjused Hõivestruktuuri muutused Tulustruktuuri muutused ehk siis kust see raha tuleb ? ei võimalda efektiivselt ümber jaotada. See on rohkem maksusüsteemi teema. Varadest tuleb tulu, ei saa eriti maksustada. Suurem akumuleerunud varade mõju Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ?
) teel. Riigid omakorda jagunevad ülisuutrteks, suurteks, keskmisteks ja väikesteks kas siis territooriumi ülsatuse või rahvaarvu järgi. Poliitiline geograafia uurib ka riikide sarnasusi ja erisusi. Poliitilise geograafia juurde kuuluvad ka riikidevahelised ühendused ja liidud nagu ÜRO, Euroopa Liit, NATO, SRÜ, Euroaasia Liit jne. Majandusgeograafia. Maailmapanga 2004 .aassta hinnangul moodustab 64% rahvuslikust rikkusest rahvas, 20% loodusresurss ja 16% riigi SKP. Loodusressurss ei piirdu ainult maavaradega, vaid ta sisaldab hed kliimat, puhast magevett, puhast õhku ja pinnast ning seal kavavat taimestikku, metsa ja ulukeid ning oskust selle kasutamiseks ning selle väärtustamiseks ja ümbertootmiseks. Kaasaegses majandusmaailmas ei ole enam oluline, kus üks või teine loodusvara asub, vaid see kes seda käsutab ning ümberpaigutab. Majandusgeograafia uurib, kus loodusressurssi kaevandatakse, hangitakse ja ümberpaigutatakse ning töödeldakse
1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim.
Ülesanded 1. Riigivõimu tunnused (lk 46): maksukogumine, vägivalda kasutada korra tagamisel. 2. Allumine riigivõimule: seaduse rikkumise eest on ette nähtud karistus, võimalik kasutada politsei otsest sekkumist. 3. 9. MAJANDUS Mida (Seotud turuuuringutega), kuidas (maa, kapital, inimressurss -ettevõtlikkus), kellele toota? Majandus on õpetus sellest, kuidas indiviidid ja ühiskond valivad piiratud ressursside kasutamist, et edukalt rahuldada piiratuid vajadusi. 9.1 Ressursid loodusressurss, kapital, inimressurss Inimressurss jaguneb: -tööealine elanikkond 15-74a -aktiivsed (hõivatud, töötud) ja mitteaktiivsed (vanurid, heitunud, kodused, lapsed) Ressursside kasutamisel eristatakse järgmiseid mõisteid: -Efektiivsus (20. Saj keskpaigas) kuidas toota? Tootmisprotsessi ehitada? -Optimaalsus Ettevõtte turuväärtus Finantskapiltal ja Intellektuaalne kapital( Inimkapital-teadmised, oskused, motivatsioon; struktuurikapital juhtimine, innovatsioon). 9
See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lõuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning krom iiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.
Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi
(deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla
jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel.
nende soove ja tujusid, mis kohati kasvavad vajadustest kiiremini. Võimalused oma vajadusi rahuldada suurendavad omakorda nõudlust hüviste järele. Suurenenud on igaühe tahe oma vajadusi ja soove järjest täielikumalt rahuldada. Seetõttu on tootmise maht maailmas suurenenud kiiremini kui inimeste arv. Üldistatud tootmine on inimese majandustegevuse alus. Toodetu jaotamine inimeste vahel ja sellega seonduv on ühiskonna korralduse probleemid. Üldistatud tootmise tulemusel muudetakse loodusressurss konkreetseteks hüvisteks - aineteks, asjadeks ja objektideks (hooned, rajatised). Soovides jälgida mingis ajaühikus (näiteks kuu või aasta jooksul) mingil maal või kogu maakeral loodusest tootmiseks võetud aine edasist liikumist, on võimalik näitlikustada inimese majandustegevuse ja looduse suhet üldistatud tootmis- ja tarbimisprotsessi skeemi abil (vt. joonis 3.1.). Skeemil on näidatud, et hüviste valmistamiseks
Maagaas Eksootiline maanäht. Eestis leidub põhjarannikul, saartel. Kuulsaim purse- Keri saare gaasipurse ( Loksa lähedal ) Nafta Looduslik bituumen. 1900ndate alguses leiti naftalaadset vedelikku Hiiumaal, 60ndatel Kuressaare linnast. Üldiselt Lääne-Eesti saarestikel. Naftabassein Kaliningradi lähistel ( u. 2 km. sügavusel ). Nafta kui maavara nimetamine Eesti kontekstis ei ole eriti tõsimeelne. Fosforiit Tähelepanuväärne loodusressurss. Tänapäeval ei kasutata ega ka kaevandata- maailmaturul ei ole konkurentsivõimeline. Kaevandati/ Leiukohad: Maardu, Tsitre, Toolse, Aseri - Saka, Rakvere. Looduslikud maavarad: Eestis kõrgekvaliteedilsed puuduvad. Paekivi- paas ( lubjakivi, dolomiit. Põhja-Eesti ) Kruus Liiv ( Lõuna-Eesti ) Savi ( Lõuna, eriti Kagu-Eesti-Värska ) Graniit ( rändkividena ) Loengukonspekt Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.8. Geoloogilised ja ehitusgeoloogilised uuringud.
annaabi.ee 
