Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil) Kaitsealade, hoiualade, randa, kalda, liikide, kivististe, mineraalide ja looduste üksikobjektide kaitsemine. Ülesande tutvustus 7. märtsi Harjumaa lehes ilmus kuulutus Lohja järvel korraldatava jääralli kohta. Inspektor võttis korraldajaga ühendust ja teatas, et ralli on kaitstavate loodusobjektide seadusega vastuolus. Hoolimata sellest, järgmisel päeval osavõtjad teevad jääl proovisõitu. Keskkonnainspektor selgitas on seisukohti uuesti, kuid üritus jätkus.
Emumäe ehitus Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala.
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks
põlemas. Hiljem juurde võetud jumalad: Isis Egiptuse maa jumal. Tema kummardamine nõudis üksikasjalikke ja eksootilisi rituaale. Pan Kreeka mägede jumal, pooleldi kits, pooleldi inimene. Kandis alati kaasas torupilli Mithras Pärsia tulejumal. Teda kujutati alati surmamas püha pulli niimoodi Maale elu andmas. Tal oli rooma armees palju järgijaid, isegi nii palju, et teda peeti sõdurite jumalaks. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal inimesel ja loodusobjektil oli roomlaste arvates hing. Nende kõrval austasid roomlased ka inimesekujulisi (ehk antropomorfseid) jumalaid. Üks selliseid oli uste, piiride, lõpu ja alguse ning sõjajumal Janus, keda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le
............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.............................................................................................8-9 Kehtiv looduskaitse seadus......................................................................................................9 §17 kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus...............................................................9-10 § 18 loodushoiutoetus.............................................................................................................10 Loodushoiu toetuse taotlemise määrus........................................................................11-12 PRIA toetuse taotlemise tingimus ja määrus...........................................................12-14 Kaitse-eeskiri...................................
keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud. 14 Kehtiv looduskaitseseadus Puisniitude ja teiste loodusobjektide kaitset reguleerib Eestis kehtiv looduskaitse seadus. Hetkel kehtiv looduska itse seadus on jõustunud 10.05.2004. aastal. Seaduse rakendusasutusteks on Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on vä lja toodud paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel. §17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus (1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisalade l on vaja lik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisa ladeks nimetatakse pikaajalise i nimtegevuse mõjul kujunenud
põhjapõtru, usuti, et nende joonistamine aitab neid paremini tabada. Kui arenema hakkas põlluharimine, siis muutus kunsti temaatikaks pealmiselt jõud, mis mõjutasid põllusaagi rohkust (ilmastik, jõed, linnud, koduloomad...jne), üldiselt hakkas kunstis sel ajal domineerima geomeetrilised ornamendid, mustrid, kaunistused) 6) Usk tekkis kuna muinasaja inimesel oli elus palju mõistmatuid asju ja nende asjade seletamiseks arvati, et igal loodusobjektil on oma hing, keda pidi austama, et saada paremat saaki. 3. Tsivilisatsioonid 1) Tsivilisatsioon- hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskonda (Vanal ajal tsivilisatsiooni mõiste = riigi mõistega), mõiste tekkis 18. Saj Prantsusmaal · Tsivilisatsiooni tunnused: a) viljelusmajandus b) varanduslik kihistumine c) riiklik korraldus d) kiri e) vaimne tegevus
lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8- sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (maakategooria muutmiseks). Kujundusraie - tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selleabil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust.
Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi. Samas kogeti ümbritsevas maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu- kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske
Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi. Samas kogeti ümbritsevas maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu- kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske
Looduskaitseseadus § 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (1) Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. (3) Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert). (4) Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil puuduvad käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, keeldub kaitse alla võtmise algataja edasisest menetlusest, edastades ettepaneku tegijale eksperdi arvamuse koos kaitse alla võtmise algatamisest keeldumise otsusega. (5) Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil on käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas käesoleva seaduse §-s 9 sätestatuga. 2
hõlbustas nende käitumise ja tavade tundmine, samuti ka oskus nende hääli järgi aimata. Ka loomade-lindude häälte matkimine on käsitletav muusikana. Samas koges ürginimene ümbritsevas maailmas palju seesugust, mida ei osatud seletada: uni, unenäod, surm ja haigused, äike, tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil, tuulel, vihmal jne loodusobjektil ja -nähtusel on oma hing, et kogu loodus, kõik ümbritsev, on hingestatud. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal (või haiguse korral) võis see kehast lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Usku olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega
Ettepanekule järgneb Keskkonnaministeeriumi algatatud menetlus, edu korral avalik väljapanek, avalik arutelu ja lõpuks Vabariigi Valitsuse vastavasisuline määrus. Kaitse-eeskiri: (1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga. (2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus. Kaitstava loodusobjekti valitseja: Riigiasutus või keskkonnateenistus. Liikumine kaitstaval loodusobjektil: (1) Teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses
Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus.
nn. miinuspuud). Uuendusraied – tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu). Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel: 1) kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärkidel looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja alusel; 2) väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud (käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud) raievanuse. Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (maakategooria muutmiseks)
üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Fun: kaitse ja kasutamise tingimused. Nt Koordi raba, Mäealuse mka. Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid: loodusreservaat- sisuliselt keeluala; sihtkaitsevöönd- teatud tegevused teatud juhul lubatud (alaspetsiifiline); piiranguvöönd- majandustegevus teatud tingimustel. Piirangute loogika: loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud; tegevused on kas keelatud või lubatud teatud tingimustel; kõikvõimalikud piirangud on kirjas seaduses; piirangud sõltuvad konkreetsest alast aja sealsetest tingimustest; kaitse-eeskirjas on kirjas konkreetsel alal kehtivad piirangud. Kaitse-eeskiri (KEK)- konkreetse kaitstava objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb LKS'ile. KEK: tsoneering, seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine
Väärtus: teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline. Objekt: elus või eluta loodusobjekt: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. 6. Looduskaitse KOV tasandil: EM: piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Kaitseala tsoneering ehk vööndid: Loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud. Tegevused on kas keelatud või lubatud teatud tingimustel. Kõikvõimalikud piirangud on kirjas seaduses. Piirangud sõltuvad konkreetsest alast aja sealsetest tingimustest – kaitse-eeskiri. 19 Loodusreservaat – sisuliselt keeluala. Sihtkaitsevöönd (skv) – teatud tegevused teatud juhul lubatud (alaspetsiifiline)
Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused:
korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 4) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 5) Hoiualad LKS ja KKK 6) Püsielupaigad LKS ja KE 7) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 8) Natura-alad LKS ja KKK 113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks
korda? 0) Kaitsereziim - Kaitsekord 1) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 2) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 3) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 4) Hoiualad LKS ja KKK 5) Püsielupaigad LKS ja KE 6) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 7) Natura-alad LKS ja KKK 112. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks ,
3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 4) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 5) Hoiualad LKS ja KKK 6) Püsielupaigad LKS ja KE 7) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 8) Natura-alad LKS ja KKK 113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud
o sihtkaitsevöönd – kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. o piiranguvöönd – kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi piirangute loogika: o loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud o tegevused on kas keelatud või lubatud teatud tingimustel o piirangud on kirjas seaduses o piirangud sõltuvad konkreetsest alast ja sealsetest tingimustest kaitse-eeskiri: o õigusakt (määrus), mis tugineb looduskaitseseadusele o kaitseala, püsielupaik, kaitstav looduseüksikobjekt o piiritletakse vööndid ning määratakse seadusega sätestatud piirangute
eeskirjaga määratud kaitsealavööndid (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd, programmiala üldvöönd). Kaitstava loodusobjekti omanik, valdaja ja valitseja saavad kaitsekohustuse teatise, kus on väljavõte kaitse-eeskirjast, mis käsitleb antud maaomaniku või maavaldaja suhtes rakendatavaid kitsendusi ja kohustusi. Mitmeid majandustegevusi lubab ainult kaitseala valitseja. Kui tegevus väljaspool kaitstava loodusobjekti piire põhjustab või võib põhjustada kaitstaval loodusobjektil keskkonnaseisundi halvenemist, selgitatakse täiendavate kitsenduste rakendamise vajadust keskkonnamõjude hindamisega. Looduse kaitse ülesannet väljaspool kaitsealasid täidavad ka vääriselupaigad. 4. Maastiku, mulla või vee kaitsmine Kaitsemets paikneb: · kaitseala sihtkaitsevööndis , kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis, · vääriselupaikades, · randadel ja kallastel,
volitus. (3) Püsielupaiga valitseja on selle asukoha keskkonnateenistus. (4) Käesoleva seaduse paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus. (5) Kui kaitseala valitsejaks on määratud valitsusasutuse hallatav riigiasutus, on sellel riigiasutusel käesolevast seadusest tulenev täidesaatva riigivõimu volitus. 71. Liikumine kaitstaval loodusobjektil (1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
annaabi.ee 
