50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maia Liiva
Õppematerjali autor
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste li
Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elu
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid