Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki tema suurus, et ta toob sisse inimlikud asjad. Ruumi ja looduse kirjeldamise muutus on suured. Trubaduuride loomingus oli see kõik idealiseeritud, renessanssi kirjanduses tuleb tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Mets muutub mingist koledast kohast imeliseks, salapäraseks paigaks. Loodus muutub looduseks, seda idealiseeritakse omal moel, eriti küpsemas renessanssi kirjanduses. Uus maailm, orjad, kannibalid???? WTF????? Seoses ruumi muutumisega muutub ka aeg. Aegruum ja selle eripära. Seoses linnade ja kaupmeestega muutus aeg väga hinnaliseks, leiutati mehaanilised kellad, kaob aja ideaalsus. Aja tunnetus muutub, ajalikkuse mõiste muutub kirjanduses valdavaks. Petrarca lõi endale ideaalse elu.
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest
olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui elukorraldus. Inimene pidi end sulandama looduse positivsetesse energiavooludesse. Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr, pärit filosoof ja õpetlane) õpetuslik tekst: ,,Kõike, millega on meid õnnistanud Taevas, nimetatakse Looduseks, allumine loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline. See osa maast, millele langeb taevaringi
Andra Teede Kokkuvõte Andra Teede on särav noor inimene, kelle suured teod on veel loodetavasti ees. Teda on lihtne uurida, kui üldse nii võib öelda, sest generatsioonide vaheline distants on puudu. Ta räägib kujundites, mis on urbaniseerunud maailmas arusaadavad ja ka slängilt sobivad. Kindlasti pole tema luule lihtne, aga mitte ka raske- kaasa peab mõtlema. Beti Alverlikult kirjeldab ta loodust, kuid tema looduseks on Tartu tänavad ja künkad, mis mõjutatud Tallinnast ning töödest tegemistest muudel rinnetel. Päris elus on ka tegemist inimesega, kes on selline nagu luulekogudest tundub, lihtsalt ilukirjanduslikud liialdused maha lahutada. Alati naeratav ja valmis vallutama uusi sihtmärke elus. Ma olen kindel, et tema suured vallutused on veel ees. Vähemalt ma loodan seda. 12
Substants on eraldiolev, iseseisev, sõltumatu. Tema olemasolu on iseenesest paratamatu.Teadlikkust tegelikkuse paratamatusest, mõistmist, asjade nägemist nende õiges seoses tegelikkusega, paratamatuse tabamist mõistusega - tahe.Ta metafüüsikat nimetatakse ka ainususfilosoofiaks.Ainususfilosoofia - üksikisikud ja asjad ei ole lahutatavad tervikust.Olendid ja asjad on üksnes substantsi ilmingud. Miski ei toimu muul moel kui terviku kaudu. Tervikut nimetab ta Looduseks (ulatuvusest lähtudes) ja Jumalaks (inimese mõtlemisest lähtudes).Nii nagu Descartes'i jaoks, eksisteerivad ka Spinoza mõttemaailmas vaim ja mateeria.Kui Descartes'i jaoks vaim ja mateeria kaks eraldiseisvat substantsi (nad küll mõjutavad üksteist, kuid on lahutatavad), siis Spinoza leiab, et nad on sama asja kaks erinevat mõõdet või sama tegelikkus, mida vaadeldakse kahest erinevast vaatenurgast.PASSIOONID tunded, mille suhtes oleme ise passiivses rollis (nt armumine ja viha, mis
Kogemusotsustused ei saa oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetust tunnetamisest, vaid üksnes empiiriliste otsustuste üldkehtivuse tingimusest; see aga ei sõltu iialgi empiirilistest ja üldse meelelistest tingimustest, vaid alati üksnes puhtast arumõistusest. (§ 19) Asjadest ei räägita kui iseenesest, vaid kui võimaliku kogemuse objektidest. Tegemist on asjaga tähenduses, et seda käsitletakse objekti kui sõltumatult kogemusest. Võimaliku kogemuse objekt osutub looduseks. Peab olema veel teine otsustus, enne kui taju võib muutuda kogemuseks. Puhas aprioorne aru, mille ülesanne on vaid määrata kindlaks üldse see viis, kuidas kaemus võib olla otsustustegevuse teenistuses. Kui liigendatakse kõik sünteetilised otsustused kuivõrd nad on objektiivselt kehtivad, siis leitaks, et nad ei koosne iialgi ainuüksi kaemustest, mis on nagu tavaliselt arvatakse, seotud üheks otsustuseks üksnes võrdluse abil, vaid nad poleks üldse võimalikud, kui peale
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid. - Asjade kohta nagu nad meile näivad (die Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja paratamatud. - Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses kausaalsusseadusele. LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel nagu matemaatikagi. - Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. - Inimene on looduse seaduseandja! - Objektid sõltuvad meie tunnetusest. Transtsendentaalne dialektika - Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik? - Teaduse valdkond ulatub nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. Me oleme piiratud ilmingute maailmaga. - Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda.
oma saaki säilitades eelmisest saagist õnnestunud taimede seemneid. Tänapäeval on asi aga lihtsam. Kui põllumehed ristamisel siirdasid mitmeid ja mitmeid geene, siis praegu on võimalik siirdada ainult üks soovitud geen. Vaatamata kõigile plussidele, toovad GMO-d kaasa ka tõsiseid probleeme. Tänapäeva biotehnoloogia aitab kaasa põllumajanduse arengule, kuid see ei ole midagi muud, kui looduse imiteerimine. Juba homme võib biotehnoloogia abil loodu saada looduseks. Ka GMO pikaajalist mõju pole veel avastatud seega enne kui uued turu jaoks mõeldud geenitehnoloogiad kasutusele võetakse, peavad need olema põhjalikult üle kontrollitud, kui me soovime viia miinimumini neist tuleneva riski järeletulevatele põlvedele ja teistele elusolenditele, kellega me oma planeeti jagame. Kõigest halvast hoolimata on geenitehnoloogiale raske öelda "ei", sest see tõotab inimestele palju muljetavaldavaid hüvesid. Esimesi arglikke samme tegeva
b) “kausaalsuse seaduse kohase ajalise järgnevuse printsiip”: “Kõik muutused toimuvad vastavalt põhjuse ja tagajärje seose seadusele” (B 232). c) “vastastikkuse toime ehk ühteseotuse seaduse kohase üheaegseltolemise printsiip”: “Kõik substantsid, kuivõrd neid tajutakse ruumis üheaegseina, asuvad täielikus vastasmõjus” (B 256). Kolm esimest üldprintsiipide klassi konstitueerivad selle, mida Kant nimetab “objektiks üldse” või ka „looduseks formaalses mõttes” ja mida võib tema käsitluse kohaselt omistada kõigele kogetavale a priori. “Objekt üldse” ehk „loodus formaalses mõttes” on niisiis midagi sellist, mis on iseloomustatav ekstensiivse ja intensiivse suurusega, mis allub substantsi jäävuse seadusele ja on ümbritsevate objektidega seotud põhjuslike ning vastastikkuse toime seostega. Need “paratamatu seose” üldprintsiibid konstitueerivad looduse (nagu meie seda
(eba)loomulikuks kuulutamine või eitamine (X on loomulik, järelikult peab nii olema ja kui ei ole, siis tuleb ta teha selliseks et ta oleks loomulik) · Poliitilise süsteemid - Kogukondlik süsteem, hõimusüsteem, pealikuvõimuga süsteem, riik · Ideoloogia o Gramsci hegemoonia. Selline olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul midagi viga on. Valitsevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. o Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi ,et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud: et juhuslikud asjad on paratamatud. Näiteks: ebavõrdsus on kasulik rikastele ja seetõttu ütleb ideoloogia, et see on paratamatu ja vajalik. o Tööliste vaheline konkurents on kasulik kapitalistidele ja seetõttu räägitakse pidevalt, kui tähtis on olla ,,konkurentsivõimeline" · Kes valitseb
interpreteerime. 1-loodus tekib tänu meie keelevõimele, see on märgisüsteemi poolt väljafiltreeritud loodus, mis kujuneb inimese semioosi tulemusena (viide dekonstruktsioonile ja vastandumisele eelmises jaotuses) see, kuidas me loodust tegelikult tajume, kuigi tahaksime tajuda 0-loodust Teine loodus on loodus, mida me oleme materiaalselt moonutanud, mõjutanud mingis suunas. 2-loodust võib ette kujutada kui 1-looduse tagasitõlkimist 0-looduseks Kolmas loodus on virtuaalne loodus, looduse peegeldus nii, nagu see eksisteerib teaduses või kunstis; läbinisti teoreetiline või kunstlik, juba kirjeldatud looduse kirjeldus või tõlge tõlkest, looduse peegeldus kultuuri metatasandil Erimõisted: aine semiotiseerumine Inimene modelleerib keskkondi suures ulatuses ja modelleerimise tulemusel muudetakse keskkonda semioosipõhiselt. Nii nagu
Sagedasemad eksimused: paljud vastused kategoorilises vormis üle pakutud, näiteks, taimed, metsad, mullad, veestik jne hävivad. 23.5. (osaülesanne 77) Selgitage näite abil happesademete mõju eluta loodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Happesademed soodustavad keemilist murenemist. 2) Veekogud muutuvad happeliseks. 3) Mullas uhutakse taimede toitained sügavamale. Sagedasemad eksimused: 1) mõju taimestikule, sh okasmetsadele seostati eluta looduseks; 2) väideti väga üldiselt, et veekogud reostuvad. Ülesande nr 23 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 74
nendega. Väljaandes on need erinevad ˘sriftis. Hegeli tööl on 4 osa: 1. on teoreetiline ning kolm ülejäänut jutustavad maailma ajalugu Hegeli moodi. Kolme viimast osa ei ole ei redigeeritud ega kontrollitud. 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” Hegel nimetas Maailma ajaloofilosoofiaks. Meie ajalugu on ise üks etapp vaimuelu arengus. Algselt oli vaim puhas mõiste, see tekitas suure hulga teisi mõisteid ja siis muutus algne mõiste looduseks. Vaim võõrandas ennast looduseks, vastandas. Kui loodus oli arenenud, muutus ta tagasi vaimuks inimese näol ja tuli uus etapp, mis on ajalugu. Hegel eeldab, et igal rahval on oma vaim. Maailma-ajaloos väljub vaim ühe rahva piiridest ja teostab ennast riigina ehk vabadusena. Tollal oli moes rääkida rahvustest. Hegel kasutas laialt moes olevaid mõisteid. 9 Hegeli jaoks on riik vabadus, vaimu on näha riigina. Vaim saab aru, mida ta teeb ja on seega vaba. Ajalugu on siis see, kui vaim saab teada, et on vaba
ületamist. Paraleel mida kasutab mäe tippu tõusmine, muust materiaalsest maailmast kõrgemale. Vaimumaailma annab digitaaltehnoloogia. Heli kaotab oma kehalise päritolu. 30.11.10 Masin. Industriaalne revolutsioon, töö mehaniseeriti, tehnoloogia teeb midagi valmis. Tehnoloogiaga valitsemine. Progressi idee, arenguidee, tuleviku kontrollimise idee. Teaduse ees taandusi kõik. Latour Antropoloogiline maatriks; Ei eksisteerinud jaotust looduseks ja kultuuriks; hübriid. Looduse ja kultuuri vastandus masin. Vanas Kreekas juba samad tendentsid Trooja sõda. Homeros. Inimese võime loodusesse sekkuda, ehitada valmis midagi. 14s eKr Platon oma tõlgenudse ühe kreeklaste müüdist: Epimetheus (tiitan) saab jumalatelt ülesande luua elusolendid, tema loodud inimene abitu ja võimetu, kõik paremad omadused jagab E loomadele. Prometheous tähendab ettemõtlemist, toob Zeusi käest tule inimestele. Inimene
Sigimine: Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: meritht, merisiilik, meripura. 52 ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM Maailm meie ümber ei ole tühi. Meid ümbritseb nii elus kui ka eluta loodus. Eluslooduse moodustavad elusorganismid (Eestis üle 22 000 erineva liigi). Eluta looduseks loetakse kõike seda, mis ümbritseb organismi (õhk, muld, vesi jne), kõik see moodustab keskkonna. Elukoosluse moodustavad üksteisega seotud organismid, kes elavad sarnaste tingimustega alal, näiteks kõik põllul elavad organismid moodustavad põllukoosluse. Elukooslus koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi. LOODUS ELUSLOODUS ELUTA
„positivistid“ Comte ja Mill.Marx oli selle ammutanud Hegeli kriitikast. Marxi arvates inimese kui ühiskondliku(intelligentse) olendi eneseloomise ajalooline protsess kulgeb töö kaudu.Tööga inimene „inimlikustab“ looduse, õppides seda kasutama oma inimlike vajaduste rahuldamiseks.Sealjuures aga võõrandubta oma inimlikust loomusest, tema töö objektid ja selle saadused saavad temale võõraks „objektiivseks“ looduseks ning tema ise saab näiliselt vaimseks“subjektiks“ .Sellest võõrandumisest vabanemine ongi ajaloo eesmärk, mida võib kirjeldada“inimese neutraliseerumisena“, taas loomulikuks saamisena.Siis ei ole loodus enam talle võõras objekt, vaid ta hakkab meelelise olendina elama loodusega kooskõlas. Oma kirjutises „Teesid Feuerbachi kohta“- (Feuerbach: Hegeli õpilane) kirjutab ta: Filosoofia peab olema ühiskonna muutmise teeenistuses.Filosoofia
senati esialgne vastuseis. Kogu Vahemereäärse piirkonna kõige armastatumaks jumalannaks tõusis aga kreekapäraste joontega täienenud Egiptuse Isis. Koos Isisega levis ka tema abikaasa Osirise ja poja Horose populaarsus ning muistne Egiptuse lugu Osirise tapmisest ja elluäratamisest. Isist samastati sageli erinevate kreeka jumalannadega, kelle tunnusjooni ta üle võttis, ja ta hakkas muutuma peaaegu kõikehõlmavate ülesannete ning võimupiiridega jumaluseks. Teda nimetati looduseks, üleüldiseks emaks ja kogu maailma valitsejannaks. Isist kujutati sageli väikest Horost süles hoidmas ja sellisena kujundas ta oluliselt jumalaema kujutamise traditsiooni peatselt esiletõusvas kristluses. Nii Bacchuse kui ka Isise, Osirise ja Horose auks korraldati müsteeriume ning nende austajad uskusid, et jumal tagab neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati I sajandil e. Kr. Rooma ülemvõimule ka Palestiina
Iga kategooria vastab seega ajalisele skeemile. Sellega on viidatud vaid otsustusvõime funktsioonile. I.Kanti üksikud arutlused "puhta mõistusmõiste skematismi" kohta jätame me vahele. c) LOODUSTEADUSTE VÖIMALIKKUS Teist kriitika põhiküsimust kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - vaatleb Kant transtsendentaalses analüütikas. Loodusteadus on võimalik - samasugustel põhjustel kui matemaatikagi. Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. Looduse seaduspärane kord on sõltuv aga sellest, et meie mõistus neid temas asuvate normide kaudu seob. Inimene on looduse seadusandja! Kuna see on meie enda mõtlemine, mis "looduse" (mitte küll ei loo, aga) "teeb", siis võib öelda, et mitte meie tunnetus ei sõltu objektidest, vaid objektid sõltuvad meie tunnetusest! See I.Kanti uurimuse tulemus tähendab revolutsiooni, mis pole väiksem kui see, mida
Öeldakse et naise koht on kodus. Mehed on ühiskonnas kehtestanud süsteemi, et naine tahab pere luua, kodu luua, abielluda. On loodud ideoloogia, et inimene ise tahaks seda teha,kuigi tegelikult on see kellegi teise huvides. Pierre Bourdieu: Sümboolne kapital- tõe monopol mingis valdkonnas: inimese õigus öelda" kuidas asi on". Kui mõnel inimesel on õigus öelda, kuidas asi on siis see tähendabki, et sel inimesel on võimu. IDEOLOOGIA Ideoloogia eesmärk on muuts ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi, et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud; et juhuslikud asjad on paratamatus. Näited: · Öeldakse, et ebavõrdsus on paratamatu ja vajalik: tegelikult on see kasulik vaid rikastele. Serveeritakse asju nii, et asjad ongi nii, nii peabki olema, tegelikult on kasu vaid ühel kindlal inimestegrupil · Pidevalt räägitakse, kui oluline on olla ,,konkurentsivõimeline", see on kapitalistide väljamõeldud
omma alla surutud, et nende elul on midagi viga. Valistevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. Michel Foucault (1926-1984): Tõde on võimu abivahend. Võim varjab end tõe maski taha. Sobimatud asjad kuulutatakse tihti ebaloomulikuks, valeks, olematuks. Pierre Bourdieu (1930-2002): Sümboolne kapital tõe monopol mingis valdkonnas; inimese õigus öelda ,,kuidas asi on". Ideoloogia Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. veenda inimesi, et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud; et juhuslikud asjad on paratamatud. Nt öeldakse, et ebavõrdsus ühiskonnas on paratamatu ja vajalik...tegelikult on ebavõrdsus kasulik rikastele. Nt öeldakse, et konkurents on hea, et kõik peavad olema konkurentsivõimelised... tegelikult on konkurents kasulik nendele, kelle pärast konkureeritakse, nt tööandjatele. Poliitilised süsteemid
· Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel · Transtsendentaalne analüütika nagu matemaatikagi. KATEGOORIAD · Ilmingute seaduspärast korda nimetame me · Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. loetleb I.Kant · Inimene on looduse seaduseandja! · 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide · Objektid sõltuvad meie tunnetusest. eeskujul neljaks: · Transtsendentaalne dialektika · KATEGOORIAD
Meil ei saa kunagi olla kogemust, mis pole vastavuses kausaalsusseadusega. Transendentaalne otsustusvõime. Kuidas teab mõistus, millal millist kategooriat kasutada. Kant ütleb, et on selline võime (Urteilskraft). Aeg on lüli kategooriate ja aine vahel. Kõik meie aistingud alluvad ühisele vormile. Aeg võimaldab teha otsuseid. Loodusteaduste võimalikkus. Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? Ilmingute seaduspärast korda nimetame looduseks, nenede seadusi loodusteadusteks. Inimene on looduse seadusandja. Metafüüsika ülesanne - näidata objektidele sõltuvust meie tunnetusest. Transendentaalne dialektika. Kuidas on metafüüsika (kui teadus ülemeelelisest) võimalik? Teaduste valdkond, kui paratamatu ja üldise tunnetuse valdkond ulatub täpselt nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. Oleme ümbritsetud ilmingutest. Inimmõistusel on eriline staatus: meie küsimused ületavad mõistuse vormid
tema vastu viha: selleks sarnanes ta nendega ülearugi. Nende pilge kuulus pigemini teistele inimestele. Pühakud olid ta sõbrad ja õnnistasid teda, koletised olid samuti ta sõbrad ja hoidsid teda. Sellepärast puistas ta neile kaua oma südant. Nii möödusid vahel terved tunnid mõne kuju ees kükitades ja üksinduses temaga kõneldes. Kui siis mõni peale juhtus, põgenes ta nagu armastaja, keda serenaadilt tabatakse. Kirik polnud talle ainult seltskonnaks, vaid ka maailmaks, kogu looduseks. Ta ei kujutlenud teisi lillevanikuid kui vaid alatiõitsvaid värvilisi aknaid, muud varjulist kohta kui vaid kivist lehestiku oma, mis saksi kapiteelide lindudega puhmastikust vastu kahardus, teisi mägesid kui vaid katedraali hiiglatorne, muud ookeani kui vaid Pariisi, mis nende jalamil kohises. Mida ta aga üle kõige oma koduses kirikus armastas, mis äratasid ta hinge ja lasksid laiali ajada ta viletsaid tiibu, mida ta muidu nii abitult oma kitsas urus koos hoidis, ja need, mis
annaabi.ee 
