Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, vestlema) kõneakt lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ).
Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele. John Austin- ,,kõneaktide" teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu.(nt abielludes ,,te olete nüüd mees ja nine" ongi paari pandud) Mida see tähendas ideedeajaloole? Autor teebki mingeid tegusid, mis pole suunatud meile, need pole ajatud, vaid ta on dialoogis oma kaasajaga. Selleks, et tema sõnade kogutähendusest aru saada, peame tema kaasaeg tundma. Collingwood: ,,selleks, et aru saada vastusest, peame teadma ka küsimust" Kuidas peame uurima
ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi. 3 kõneaktitüüpi- lokutiivne(info edastamine, mingi tõdemus annab edasi propositsioonilise sisu-sajab), illokutiivne(öelduga kaasneb partneri suunamine tegevusele:käsk, keeld, palve, selgitus), perlokutiivne- öeldu püüab kuulajat mõjutada, muuta tema hoiakuid, tundeid, mõtteid, tegevust. Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus. Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine;
Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine. perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu, tagajärjed, mida akt esile kutsub. Searle defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1)lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad, 2)viitab, 3) taotleb mingit eesmärki. Grice'i koostööprintsiip ehk kooperatiivsusprintsiip 1
* ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk
words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st: *õige (adekvaatne mõte) me peame teadma, mida me ütleme. Peame oskama formuleerida oma mõtteid * korrektne sõnastus - peame oskama neid õigesse keelde panna 2) illokutiivne sõnumi saatmine, väljaütlemine 3) perlokutiivne kõneakt- igal sõnal/ütlusel on tagajärjed: need tagajärjed võivad olla * mõtetes *tunnetes *tegudes
Channel) Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja kellele (To Whom) John Searle. millise efektiga? (With what Kõnetegu(akt) effect?) jaguneb Austinil kolmeks dimensiooniks või küljeks: Lasswelli kujutluses on kommunikatsioon mitte ainult · Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, lineaarne, vestlema) kõneakt vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega Kood (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on Kood on kultuuri või subkultuuri liikmete ühine tähendus. Seega: märgisüstee
* ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk
* ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk
Kvaliteedi: a) Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale b) Ära ütle seda, mida sa ei tea Suhe: ole relevantne (räägi asjast) Viisi: a) Räägi selget juttu b) Väldi mitmemõttelisust c) Ole lakooniline d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas J.L Austin Kõneaktid Lokutiivne kõneakt sõnumi loomine - õige (adekvaatne) mõte - korrektne sõnastus Illokutiivne kõneakt sõnumi väljaütlemine Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk
•deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint, Reile ja Pajusalu) •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus, •dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit Kõneaktiteooria Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja - illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine - perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: - lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu - propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine
varjatud mõtet. John Langshaw Austin keskendus kõneakti tüübile, mida ta nimetas performatiivseks Performatiiv kõnetegu, siin on tegemist kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele ka teeb midagi: millegi ütlemine tähendab millegi tegemist (Austin, 1962). Performatiivsed kõneaktid sisaldavad performatiivseid verbe (nt ma väidan, arvan, kinnitan, kuulutan jmt). Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab
* ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine „Tere...“ * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause. * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine, see väljaütlemise akt ise. * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Kõneaktiteooria Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine 3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu 2) propositsiooniline akt viitamine, preditseerimine
Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J. Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv
Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J. Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv
postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt
postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt
Pragmaatika: kõneaktid John Langshaw Austin (1911-1960) Ta kuulus Oxfordi koolkonda. Ta arvas, et filosoofia tegeleb tõsiste asjadega. Tead on eesti keelde väga vähe tõlgitud. Üks tema tähtsamaid raamatuid oli ,,How to do things with words". Austin oli väga korralik ning ta luges oma loenguid paberilt ning kõik need on ka olemas. Kõneakt = kõnetegu lausung(?) Iga kõneakt koosneb kolmest erinevast aktist: · Lokutiivne vastava sõnumi loomine. Selles loomises on paralleelselt kaks protsessi 1) mõtte korrektne formuleerimine; 2) sõnastus peab olema korrektne grammatiliselt, semantiliselt kui ka stiililiselt. Ütluse kontrueerimine. · Illokutiivne ütluse presenteerimine. · Perlokutiivne tagajärjed. Öeldi mingi informatsioon ja ma saan sellest aru, seega arusaamine on tagajärg. o Mõtted o Tunded o Teod Performatiivne lausung
A (i) peab eksisteerima konventsionaalne protseduur (ii) olukord ja isikud peavad vastama protseduurireeglitele. B Protseduur tuleb läbi viia korralikult ja täielikult. C Sageli • peavad inimestel olema protseduuris ette nähtud mõtted või kavatsused, • kui mingi tegevus peab protseduuri kohaselt järgnema, siis peab nii toimuma. Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. • lokutiivne (väljendus) akt/tegu –lausung, millel on kindel mõte (sense) ja referent. • illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine jms • perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu (nim ka efekt) – tagajärjed, mida akt esile kutsub John Searle • Süstematiseeris Austini mõtted. • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb:
Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine) Milleks ideede ajalugu? Mida tähendas ideede ajaloole? 1)Antikvaarne huvi või vastused tänap.küsimustele
muud kui tänapäeval. Sellepärast peab lugema ka ,,väikeste" autorite teoseid. Lingvistiline pööre Keskseks nimeks on L. Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge. Sõnad ja mõisted pole üksnes asjade fikseeritud nimed, vaid nendega mängitakse kindlate reeglite järgi, tähendust muutes vastavalt reeglitele ja vajadusele. J. Austin ,,How to do things with words", kõneaktide teooria. Lokutiivne (asjade nimetamise funktsioon) ja illokutiivne (ütlemisega tehakse tegu) akt. Näiteks: perekonnaseisuametnik paneb ütlemisega inimesed paari. Käskimine, keelamine, kritiseerimine, sõimamine jne. Mida see tähendas ideede ajaloole? Autor on tegutseja, kes oma loominguga teeb mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega,
annaabi.ee 
