meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraakel (ld k oraculum ennustus) koht kus jumal õpetusi jagab, käidi ennustust küsimas. Tähtsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas see oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma. Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki. Räägiti surnute riiki piiravast allilmajõest, kus paadimees Charon hingi ühe hõbemündi eest üle viib (seetõttu pandi kreeklastele surres hõbemünt suhu).
lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses. Ennustamine
ORAAKLID JA ENNUSTAMINE Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni. Kuna alati ei ulatanud inimlik mõistus jumala tõeni ning jumalalt ei võinudki oodata lihtsalt sõnumit, siis tekkisid polistes tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei kahelnud keegi, siis saadeti iga tähtsa ettevõtte eel linnriigi esindaja Delfisse nõu küsima. KOKKUVÕTE Kreeka religioon ja mütoloogia oli väga kõrgelt arenenud, ning neil oli palju jumalaid. Nad ei uskunud elusse pärast surma, ning elasid hetkes
Jüripäev 23.aprill Nimesaamine Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi tappis sangarlik Püha Jüri sel päeval lohemao, kes ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust
kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand, kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allikat valvas Arese poeg, lohemadu, kes tappis kõik Kadmose kaaslased. Kadmos, kes läks uurima kuhu tema kaaslased nii kauaks jäävad, võttis õnneks oda ja kilbi kaasa ning tappis lohemao raskes võitluses. Pärast koletise tapmist käskis Athena lohemao hambad maha külvata. Pärast külvamise lõppemist kerkis maa seest terve armee relvis sõdalasi välja, kes kõik ähvardasid Kamost. Athena ütles Kamosele, et ta nende poole kivi viskaks, mille peale tekkis sõdalastel omavahel tüli ja nad hakkasid üksteist tapma. Kui alles oli jäänud ainult viis sõdalast, käskis Athena neil võitluse ära lõpetada. Nähes, et Kadmosel on jumalik tugi, nõustusid
Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil, kes on taltsutanud kohutava koletise, lohe nimega Katla. Raamatu tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega, kui nad võitlevad Tengili ja Katla vastu. Kurjus võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest pöördumatu halvatuse ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - maailma teispool Nangijaalat.''(Vennad Lõvisüdamed. Sisu 2015) Raamatu illustraator on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator Ilon Wikland, kes on joonistanud pilte ka paljudele teistele Astrid Lindgreni raamatutele. 8 Kokkuvõte
Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal Artemis jahiloomade- ja metsade kaitsja Demeter Zeusi õde; musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja o oraaklid spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida o Delfi oraakel kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu) Allilmas troonis emand Persephone Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad
Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele. · Jüripäev Jüripäevaga algas vanasti põllumehe tõekspidamise järgi õige kevade ja võis põllule tööle minna. See oli 23. aprillil. Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi sel päeval sangarlik Püha Jüri tappis lohemao, kes ähvardas süütut tütarlast surmata. Sest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Ühenduses jüripäeva ja jürikuuga oli vanarahval palju põllusaagi- ja ilmaennustusi. Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti kuulutab jürikuu suurvesi head rohukasvu heinamaal. On jürikuu soe, tuleb külm ja vilu mai
Kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks tükiks, üks tükk maale Levis ajakirjanduse vahendusel Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad „Klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid „Lohetapja“ muinasjutt: lohe kirjeldused Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend Kristluses võit paganausu üle Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha
toimumiskohaks tänapäeva maailm; hoiak püha või profaanne; peategelaseks inimene. Müüt puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks kauge minevik; toimumiskohaks teine maailm; hoiak püha; peategelaseks mitte-inimene. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Lohetapja müüt on müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu, kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn.
Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel (ennustuskoht, ennustus ja ennustaja) asus Apolloni templi juures Delfis Kesk- Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. 3.5. Surmajärgsus: Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja
Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel (ennustuskoht, ennustus ja ennustaja) asus Apolloni templi juures Delfis Kesk- Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. 3.5. Surmajärgsus: Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja
-Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik. -Kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Surmajärgsus: -Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal: ilmaelu rõõmutu lõpp. -Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, allilmajõest viib üle paadimees Charon. -Allilma sügavustes troonis selle emand, Demeteri tütar Persephone.
Usuti, et suits valmistab jumalatele heameelt. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Pidustuste programmi keskne osa oli rongkäik, mis kulges lärmakalt pühamu juurde. Tihti peeti pidustustel ka vöistlusi. Delfi oraakel Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku, ennustajaid ja ennustusi nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu preestrinnast ennustajat kutsutakse püütiaks. Alati ei saadud ennustusest aru, kuid see oli juba surelike endi süü. Surmajärgsus Kreeklased panid röhku peamiselt siinpoolsele elule. Arvati, et surnute riik asub maa all, kuid sinna vöib pääseda maailma ümbritsevat Okeanose jöge mööda purjetades. Surnute riiki piirab allmaailmajögi Acheron, millest paadimees Charon hingi höberaha eest üle viib. Seetöttu pandi surnutele höbemünt suhu
• harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletatamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Legend: Kristluses võit paganausu üle. Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta
Erinevused: Aeg: Müüt- kauge minevik, Muinasjutt – ebamäärane, Muistend – lähiminevik Peategelane: Müüt – peategelane pole inimene, muinasjutt – inimene v mitte, muistend - inimene Toimumiskoht: Müüt – teine maailm, muinasjutt – ebamäärane, muistend - tänapäevamaailm 39. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? „Lohetapja“ müüt • Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene • Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist • iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend • Kristluses võit paganausu üle • Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha
mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme peaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat); kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda. Müüdis - Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe esineb iseseisva olendina alla neelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene; Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist; iidse initsiatsiooniriituse peegeldus. Legendis - Kristluses võit paganausu üle; Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta.
jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Ümera ja Madisepäeva lahingud. Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta. Üle-eestiline vastuhakk. Eesti lõplik ristiusustamine. Allajäämise põhjused. Ümera lahing- Toimus Põhja-Lätis ümera jõe ääres; Sakslaste ja ugalaste võit.
sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. 2. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng. Elatusaladeks olid põllumajandus, karjakasvatus, küttimine ja rannikualadel kalapüük, hiljem ka kaubavahetus ja rüüsteretked
poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, lehtivatest sauadest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Kaasajal on tema imetegudest tuntuim lohemao tapmine ja printsessi vabastamine, mille teemadel on uusima ajani kirjutatud raamatuid ja loodud näidendeid. Lohemadu on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks, mistõttu lohetapmine on erakordselt sügava tähendusega. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud. Püha Jüri elukäik on ajalooliselt raskesti jälgitav. Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees
siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada. Kindel on vaid see, et püütia istus kolmejalgsel kaanetatud vaskkatlal, ja et ta oli sel ajal jumalast täidetud, ehk entusiastlik (enthusiasmos kreeka keeles jumalast täidetus). Kas küsijad teda nägid, või kuulsid nad ainult tema häält, see pole selge
siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada. Kindel on vaid see, et püütia istus kolmejalgsel kaanetatud vaskkatlal, ja et ta oli sel ajal jumalast täidetud, ehk entusiastlik (enthusiasmos kreeka keeles jumalast täidetus). Kas küsijad teda nägid, või kuulsid nad ainult tema häält, see pole selge
Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid kohti nimetati manteion`iteks, rohkem aga teatakse terminit oraakel. Varasest ajast peale tõusis teiste seas kuulsaimana esile Delfi oraakel Kesk-Kreekas. See oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. Kuidas kuulutamine täpselt toimus, pole teada. Kindel on vaid, et püütia
Seda nimetust ei lisatud Paavsti ametlike tiitlite hulka, kuid antud fraasi võib leida ehitistelt, müntidelt ja ausammastelt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pontifex_Maximus Preesterkuningas – valitseja, kes juhtis riigiasju ja jumalate auks korraldatud rituaale. Püütia – ennustav preestrinna Delfis Apolloni templis. Kuulsaim oraakel oli Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas Parnassose jalamil. Legendi kohaselt tappis Apollon seal lohemao Pythoni. Seepärast kandis Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi, püütia nimetust. Püütia istus kolmejalgsele pingile koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad aurud. Uimastavate aurude mõjul kisendas püütia seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada mitut moodi, nii nagu oli kasulik. Juures viibivad preestrid vormisid püütia sõnad selgemateks värssideks ja andsid need edasi küsijale. Ka sellisel kujul polnud ennustused kuigi kergesti mõistetavad