Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti? Sõlmiti üksteisega rahu (mittekallaletungileping), kuid sellele lisandusid ka salajased lisaprotokollid millega jaotati Euroopa omavahel ära. Mis tulemus oli? Kumbki riik ei plaaninud tegelikult mittekallaletungilepingut selle kehtimisaja lõpuni täita. Leping lõppes 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. Huvitav on see, et Eesti kaasaarvatud teised Baltiriigid `'anti'' Molotv-Ribbentropi paktiga NSV mõjusfääri, mis ka peale Teist Maailmasõda nii jäi. Kolmikpakt: Kes osalesid? Jaapani (Saburo Kurusu), Saksamaa (Adolf Hitler) ja Itaalia (Galeazzo Ciano).
loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud ala. Nii lootsid liitlased ära hoida sõja puhkemist, sest nad polnud sõjaks valmis. Saksamaa sai aru, et Lääs on nõrk ja alustas Tsehhoslovakkia hõivamist Tsehhoslovakkia loovutamine Saksamaale MRP & Itaalia MolotoviRibbentropi pakt oli mitte kallaletungi leping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid: rahvusvahelist õigust eirates jaotas VaheEuroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad.
NSV Liit muutus tööstusriigiks. Kadus tööpuudus- edu põhjuseks oli industrialiseerimine. Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise. Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte- kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures
Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Molotovi-Ribbentropi pakt- oli mittekallaletungi pakt saks ja nsvl vahel. Väga palju tähelepanu on pälvinud lepinguga kaasa kuuluvas salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll jaotas vahe-euroopa nsvl ja saks huvipiirkonnaks. Salaprotokolli tagajärjel algas 2ms, kuigi sel ajal nimetati seda niimoodi ainult moskvas. Pakt kaotas oma kehtivuse saks kallaletungiga nsvl-le. Holokaust- hakati kasutama 2ms ajal kui saksamaa pani juutide vastu genotsiidi. Holokausti käigus hukkus väga palju inimesi, kuni 6,2 miljonit. Holo toimumises kahtlustatakse palju riike: pr, belg, sak, aus, iist, lee, pool. Holo mälestuspäeva on tähistatud 1990
alluvuses oleva parteilise julgeoleku SD eest vastutavate ametkondade juht. Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941,
küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägedelt. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, misrahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe- Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941,
Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941,
Pakt oli Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus
Tuumarelv – otsest keeldu ei ole Haag ja Genf Haag o 19 saj tsaari initsiatiivil o Konventsioonid 1899 ja Genf - humanitaarõigus 1907 o Keskaeg, nightingale o Henry dunant, solferino o 1949 a konventsioonid ja 1977 a lisaprotokollid Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect 2001- ICISS 2005 - World Summit o Riigil kohustus kaitsta: genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsse vastu, etniline puhatus o RV kogukond aitab o Kui riik ei suuda, RV sekkumine Inimõigused Kolm põlvkonda o I Kodaniku- ja poliitilised õigused – riik ei tohi võtta üksikisikult õigusi
..................................................................................37 Taasiseseisvumine..................................................................................................................... 37 EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL..................................................................................... 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel........................................................................
Protokoll nr. 10 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde (25.03.1992) Eestis jõustus koos konventsiooniga Protokoll nr. 11 konventsiooniga loodud kontrollmehhanismi ümberkorraldamiseks (11.05.1994) Eestis jõustus 1. novembril 1998. 20 Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (26.11.1987) Eestis jõustus 1. märtsil 1997 Lisaprotokollid nr. 1 ja 2 (04. 11. 1993) Eestis jõustusid 1. märtsil 2002 Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (01.02.1995) Eestis jõustus 1. veebruaril 1998 Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon (11.04.1997) Eestis jõustus 1. veebruaril 1999 Euroopa sotsiaalharta (Parandatud ja täiendatud euroopa sotsiaalharta, 03. 05. 1996) Eestis jõustus 1. novembril 2000
Haag ja Genf ● Haag - 19. sajandil tsaari initsiatiivil - Konventsioonid 1899 ja 1907 ● Genf - Keskaeg, Nightingale (Krimmi sõja ajal haigete haavatute eest hoolitseja) - Henry Dunant (Itaalia ühendamise ajal aitas haavatuid põetada) Solferino lahingu ajal. Pmst pani aluse Punasele Ristile - 1949. a konventsioonid (neli tükki: tsiviilisikud, haiged ja haavatud, merel ja maal, sõjavangid) ja 1977. a lisaprotokollid. Vastutus kaitsta (R2P) ● 2001 - ICISS - Vastab Annani küsimusele sekkumisest ● 2005 - World Summit: - Riigi kohustus kaitsta: ** Genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus - RV kogukond aitab - Kui riik ei suuda, RV sekkumine Inimõigused ● Kolm põlvkonda -> n-ö iga põlvkonnaga nähakse ainult rohkem probleeme - Kodaniku- ja poliitilised õigused -> I põlvkond. Ühelt poolt annab kaitse riigi eest,
ÜRO-s vaatlejastaatuses. Punase Risti Rahvusvaheline Komitee on osa Punase Risti organisatsioonist, mis koosneb: Punase Risti Rahvusvahelisest Komiteest; Rohkem kui 125 riigi Punase Risti Ühingust; Punase Risti Ühingute liigast; Rahvusvahelise Punase Risti Kongressist – viimasel osalevad lisaks Punase Risti organisatsiooni nimetatud osadele ka riigid. Kongressi ülesandeks on rahvusvahelise humanitaarõiguse edasiarendamine. Kongressi töö tulemusena tekkisid Genfi konventsioonidele lisaprotokollid. § 7. Vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Riikides on ajaloos tekkinud mitmeid vabastusliikumisi. Nt palestiina Vabastusliikumine, mida ÜRO tunnustas vabastusliikumisena; baskide vabastusliikumine ETA oma õiguste eest. Selliseid vabastusliikumisi peetakse teatud juhtudel (tunnustamine) samuti rahvusvahelise õiguse subjektideks. Mässuliste all mõeldakse isikuid, kes võivad valitseda osa riigi territooriumist. Et oma riigi kodanikke
järkjärgulist realiseerimist. · Õigused kuuluvad kõigile indiviididele, kes kuuluvad konventsiooni osapoole jurisdiktsiooni alla. · Eriolukorras võib õiguste kehtivust peatada. Samas on esitatud pikem loetelu õigustest, mida ei tohi peatada. Konventsioon lubab selgelt reservatsioone. (reservatsiooni koht on naljakas, sest tegelikult püüeldakse selleni, et reservatsioone ei tehta) Lisaprotokollid · Majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi käsitlev lisaprotokoll (1988) · Surmanuhtluse kaotamise lisaprotokoll (1990) erandkorras sõjaolukorras ja eriti rämedate sõjakuritegude puhul. · Konventsiooniga on ühinenud 24 riiki, esimese lisaprotokolliga 14 riiki, teise lisaprotokolliga on ühinenud 11 riiki. · Kohus on öelnud kui siseriiklikus õigusaktis on kirjas, et mingi kuriteo eest on karistuseks ettenähtud
Selle komisjoni poolt loodud teemakohased eriesindajad: Eriesindaja riigisiseselt ümberasustatud isikutega seotud küsimustes. ÜRO Rahvusvaheline Kohus; ÜRO Pagulaste Ülemkomissari amet Valitsusvälised: R P R K (Punane Rist). Pagulaste kaitse koht inimõiguste üldises struktuuris. (jätk 1) II ASTE Euroopa tasandi inimõiguste masinavärk: Euroopa Nõukogu (EN); Väljaandmise Euroopa konventsioon ja lisaprotokollid. Pagulaste kaitse koht inimõiguste üldises struktuuris. (jätk 2) III ASTE Eesti riigisiseste inimõigustekaitse mehhanismid: Eesti Vabariigi Põhiseadus; Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); Sotsiaalministeerium, kes on Vabariigi Valitsuse poolt määratud koordineerima tööd varjupaiga taotlejate ja pagulastega. Valitsusvälised asutused Eesti Punase Risti Selts
ja sisuks on ühtne arusaamine Euroopa õigusest ja vabatusest. Inimõiguste Konventsioon on tsiviil- ja poliitilisteõiguste kaitseks. Konventsiooniga annavad kõik riigid nõusoleku järgida neid õigusi ja norme ja nad tunnustavad kohtujurisdiktsiooni ja annavad oma rahvale õiguse pöörduda Inimõiguste Kohtu poole. Konvetsioon näeb ette ka riikide vaheliste kaebuste esitamist. Konventsioonil on ka lisaprotokollid. Inimõigused on inimese ja riigi võimu vahelised suhted. Inimõiguste kaitse peab olema sisuline ja tõhus. Põhimõte on: Õigus ja vabadusi saab piirata vaid seaduse alusel. Tuleb arvestada ka, et piirangu vajalikkus peab tagama õigluse tasakaalu eesmärgi ja rakendavate abinõuete vahel. Tegemist on eraõigusliku pöördumisega, et oleks tagatud inimeste õigused ja kohustused. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon: Esimene tekst on vastu võetud 04.11.1950 aastal Roomas.
Kütusepaak 270 L Kütusekulu 40 L/100 km Paagitäiega läbitav distants ~ 650 km (Diisel kütus) Max kandevõime 7400 kg 20 1.4 RAHVUSVAHELINE SÕJAÕIGUS Rahvusvahelise sõjaõiguse järgimise eesmärk on tagada tsiviilisikute ja objektide puutumatus ning komba-tantide inimõigused lahingus. Koostamisel on aluseks võetud Genfi-, Haagi konventsioon ja lisaprotokollid. ÜLDISED REEGLID: · võitle ainult kombatantidega (relvajõududesse kuuluvad isikud väljaarvatud meditsiinipersonal ja vaimulikud) on võitlejad (lahingutegevusest osavõtjad) neid eristab vormiriietus, äratuntav tunnusmärk või avalik relva kandmine; · ründa ainult sõjalisi objekte (sõdurid, sõjaväeasutused, transpordivahendid, positsioonid ja taktikaliselt olulised maastikuosad);
siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: a. Esmane õigus (primaarne) Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) b. Teisene õigus (sekundaarne) Määrused – üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja
EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid 23 o EÜ asutamisleping (1957.a) o EURATOM-i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel - Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule
EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi.
Punase Risti Rahvusvaheline Komitee on osa Punase Risti organisatsioonist, mis koosneb: Punase Risti Rahvusvahelisest Komiteest; Rohkem kui 125 riigi Punase Risti Ühingust; Punase Risti Ühingute liigast; Rahvusvahelise Punase Risti Kongressist viimasel osalevad lisaks Punase Risti organisatsiooni nimetatud osadele ka riigid. Kongressi ülesandeks on rahvusvahelise humanitaarõiguse edasiarendamine. Kongressi töö tulemusena tekkisid Genfi konventsioonidele lisaprotokollid. Üksikisik. Klassikalises rahvusvahelises õiguse kehtis arvamus, et vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, mitte aga inimesed. Üksikisikute huvisid said kaitsta vaid riigid, st riik toimis vahendajana rahvusvahelise õiguse ja üksikisiku vahel. Tänases rahvusvahelises õiguses on esindatud arvamus, et inimene saab olla rahvusvahelise õiguse subjektiks piiratult ja erandjuhtudel. Valdav arvamus on, et tegemist ei ole originaarsete, vaid
EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid o EÜ asutamisleping (1957.a) 28 o EURATOM-i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel - Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule
sai küsimus 1948. aasta detsembris, kui maailma üldsus nõustus konventsiooniga genotsiidi ärahoidmisest ja karistamisest, mis formaalselt tunnistas genotsiidi kuriteoks rahvusvahelise õiguse vastu. Teise maailmasõja ajal sooritatud kuriteod viisid niisiis initsiatiivideni, mis ajakohastasid rahvusvahelisi kokkuleppeid relvastatud konfliktide korral kehtivate seaduste kohta. 1949. aastal kirjutati alla neli Genfi konventsiooni, millele järgnesid 1977. aastal lisaprotokollid. Kõik neli konventsiooni nõuavad Kõrgetelt Lepinguosalistelt kohtumõistmist selliste seadusrikkumiste korral, mis kuuluvad universaalse jurisdiktsiooni alla. Nende rahvusvaheliste kuritegude tunnistamist toetas kohtulik järelevalve. Kriminaalkuritegude rahvusvaheline kodifikatsioon jätkus 1985. aasta konventsiooniga piinamise kohta, mis kehtib hoolimata konflikti eksisteerimisest. Rahvusvaheliste kuritegude eest kohtulikule vastutusele võtmine on muutunud aktiivsemaks viimase
to Bills of Lading, Brussels 24.08.1924). • Haag–Visby reeglid (Protocol to Amend the International Convention for the Uniication of Certain Rules of Law Relating to Bills of Lading Signed at Brussels 25.08.1924) • SDR-protokollid (21.01.1968 ja 21.12.1979, lisaprotokollid, mis muutsid ja täpsustasid vedaja rahalise vastutuse suurust ja määramise viisi) • Hamburgi reeglid (United Nations Convention on the Carriage of Goods by Sea 31.01.1978). Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Hamburgi reeglid hakkasid kehtima novembrist 1993.
annaabi.ee 
