Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik
nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku, Kreeklased lõid selle põhjal kreeka alfabeedi, Kõik tänapäeva tähestikud on tuletatud foiniikia tähestikust. 2000 eKR Tänapäeva juutide esivanemad semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased elasid Kaanani lõunaosas poolkõrbe ja kõrbealadel. 19-18
4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu
iseseisvust ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu. Paljud kreeklased said aru et on vaja sõjad lõpetada ja ühtsus saavutada, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda.Nii avanes soodne võimalus Makedoonial.*Makedoonialased osalesid olümpiamängudel. 5 saj.alates levis nende hulgas kreeka keel, kombed ja kultuur.Philippos II valitsusajal sai Makedoonia ohtlikuks kõikidele Kreeka linnriikidele ja ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi võimasimaks kogu Balkanil.Kuningas Philippos püüdis aga vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega.Skkus vaid ühe või teise riigi liitlasena, eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsja rollis. Ateena riigi- ja kõnemehe sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. *338 eKr sai Kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt lüüa. *philippos kutsus kokku Kreeka riikide
ülekaalu. Mõisteti küll ühtsuse tähtsust, kuid ei suudetud seda saavutada. Nii avanes soodne võimalus Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas. Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma
Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. 4. sajandi e.m.a kriisi tõttu kreeka ühiskonnas, reeglid ja moraal lõdvenesid. Üldised huvid taganesid iga üksikisiku õnnetaotluse, naudingu- ja toredusjanu ees. Kreeklaste seni omane optimism andis maad ükskõiksusele ja skepsisele. See oli algul iseloomulik ainult kõige enam arenenud linnriikidele. Muutunud meeleolud väljendusid ka kunstis. Loomulikult ei langenud kunstnike loomingulised võimed, kunsti areng jätkus ja 4. sajandit e.m.a. peetaks kreeka plastika teiseks õitseajaks, kuid uus ajavaim vajutas sellele oma pitseri. 4. sajandi skulptuurides on kadunud rahu ja senine tasakaal. Kujud on täis liikumist, käsitluslaad on maaililisem. Järjest rohkem pöörati tähelepanu inimkeha formaalsele ilule, riietuse voltide peensusele jms. Kõik
sõnni Arvatakse, et see tähendas rituaalses mõttes tagas viljakust ja elu jõudu Mükeene arhitektuur on väga jõuline ja raske. Tingitud on see sellest, et sõja hirm oli neil kogu aeg pea kohal. Kõigele kunstile pani aluse Vana Kreeka Antiik Kreeka kultuur on jaotatud väiksemateks aja lõikudeks Arhailine ajastu ehk Vana Aeg 600-480 eKr Klassikaline ehk ,,Õitseaeg" 480-323 eKr Dooria ja Joonia hõimud 110-800 eKr (Egeuse Kultuur kaob) Tsivilisatsiooni uus tõus pani aluse väikestele Linnriikidele Dionüüsuse pidustused panid alguse teatrile Ranged kujutamise reeglid Kreeka jumalad nägid välja inimese sarnased Välimuselt ja iseloomult inimese sarnased Roomlased nimetasid Kreeka jumalad ladina keelsete nimedega ümber Oluline on suhtumine surmajärgsesse ellu Vana Kreeka arhitektuur Templi arhitektuur Tempel koosneb paljudest erinevatest osadest Templi 3 põhiosa: Astmeline templi alus (Krepidoma); Sammastik; Talastik. Kolmnurkne viil ehk ,,Tümpanon"
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim)
Paiknes Lõuna-Kreekas. Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud. 2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni)
suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale asus aga Teeba riik, võitnud Spartat 371 a eKr, tegid teebalased tema ülevõimule lõpu. Philippos II (Makedoonia kunn) ajal 359-336 eKr sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks kõigile Kreeka linnriikidele. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See täh. Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasid klassikalise ajajärgu lõppu. Riik ja ühiskond: Kreeka linnriik-polis, suht. väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, elanikkond umb. 30 000-40 000. linnriiki valitsesid kodanikud ja need olid ainult mehed. Naised, orjad ja võõramaalased ei saanud ametlikult kodanikud olla
Kreeka trieeridel õnnestus Pärsia laevastik võita. Selle lahinguga võitsid Kreeklased ka sõja Pärslaste vastu. Kreeka-Pärsia sõdade ajal loodi poliste vahel mereliit. See oli finants ühendus, mille tegevusena peamiselt korjati raha ühisesse mereliidu kassasse, millega parandati ja täiustati laevastikku. Delose saarelt, kus kassa esialgselt asus, toodi see hiljem Ateenasse. Ateena muutus kõige tugevamaks poliseks ja see hakkas oma tahtmisi teistele linnriikidele peale suruma. Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud. V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised. 6 IV sajandil tugevnes Makedoonia. 1.5.1.1 ATEENA KLAASIKALISEL AJAL. Kuulsaim valitseja oli Perikles, temal oli esimesena ametinimeks strateeg. Võttis vastu uued
Nüüd asus liidrikohale Teeba riik, peale seda kui alistasid Sparta 371 eKr lahingus. Makedoonia tõus. Lakkamatutes sõdades ei saavutanud ükski linnriik edu, see lõi soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu.
13. Sajandi II poolel, kui keisrite võim enam Itaaliasse ei ulatanud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka seisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaanamaakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. NORMANNID LÕUNA-ITAALIAS: 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid. 12. Sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia sitsiilia kuningriigiga. MELFI KONSTITUTSIOON 1231: Pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks
Mesopotaamia 14. september 2009. a. 14:33 Mesopotaamia ehk jõgedevaheline maa (kreeka kl.) asus tänapäeva Iraagi aladel. Asus kahe jõe, eufrati ja tigrise, vahel. Kesk ja almajooksul. Üleujutused korrapäratud. Tegeleti tänu niisutussüsteemidele. Loodusvaradest savi ja pilliroog. Tsivilisatsioon avatud ja ebastabiilne. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid (3000-2334). Leiutised ja uuendused: · Panid aluse linnriikidele · Kiilkirja leiutamine · Jumalad · Ratta ja vankri leiutamine · Niisutussüsteemid · Kooliharidusele panid aluse · Raamatukogu Riigikorraldus: · Templiühiskond: Mitmed linnriigid Igaühes oma kord ja valitsejad Võimul preesterkond Kihistumine Preestrid "edastasid jumala sõnumeid" Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid. Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi
Rooma paavstilt. 13. sajandi II poolel, kui keisrite võim enam Itaaliasse ei ulatunud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks
Piirkonnas oli kaks rahvast jorubad (lääne pool) ja edo (ida pool). Kultuuriliselt linnriigid aga põimusid ning mõlemad lugesid Ifet oma emalinnaks (kuigi tegemist pole isegi sugulasrahvastega). Tegemist oli linnriikide konglomeraatidega üks linnriik domineeris teiste üle. Benini hiilgeaeg oli 14.-15. sajand (suhtlesid nt portugallastega tihedalt). 17.-18. sajandil oli tähtis Oyo, kes kasutas ratsahobuseid. Sarnaselt hausa linnriikidele oli rituaalse võimuga kuningas, kelle võimu piirasid nõukogud (Oyos oli kaks nõukogu poliitilise ja religioosse võimuga). Ka nendes linnades oli nn Kuninga Ema. Väiksemates linnriikides oli kuninga võim suhteliselt piiratud, riiki juhtisid nõukogud. Tegemist oli orjanduslike riikidega, eurooplaste saabumisega muutus see piirkond orjakaubanduse keskpunktiks. Legend: Oli jumal Olurun, kes vallandas maailma loomise, kuid ei sekku hiljem maailma asjadesse (Aafrika
1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne-
Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia maise võimu allutamine kirikule ja range kirikukorraldus. Kalvinism (puritaanlus) levis eelkõige Inglismaal ja USA´se. Kalvinismis on nii demokraatia kui ka vabariikluse ideesid, 16 mis sobisid Sveitsi linnriikidele. Seda toetas linnakodanlus. Nii moodsa demokraatia kui ka kapitalismi juured on kalvinismis. Leviala: Sveits, Prantusmaa, Madalmaad, Lääne- Saksamaa. Inglismaa USA ja Sotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest. Tema ideede leviku tulemuseks olid usulised lõhestatused ja ka ususõjad, tagakiusamised, siserahutused (Prantsusmaal hugenottide sõda 1562-1685). Pikaajalised rahutused leidsid aset Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj)
13. sajandi II poolel, kui keisrite võim enam Itaaliasse ei ulatunud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias Normannid on viikingite järeltulijad. 1050 tungisid normannid Lõuna- Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11. sajandi keskel, kestis enamiku 12
Ta arendas edasi reformatsiooni ideestiku. - Peateos Ristiusu õpetus (1536): jumala arm teeb inimese õndsaks - Predestinatsioon-õpetus: pääsemine on jumala poolt ette määratud - Prantsusmaa (Hugenotid), Sveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne- Saksamaal, Sotimaal (John Knox,puritaanid), P-Ameerikas, Inglismaal) - Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ... - Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele - Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal - Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559)
või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine.
Oluline joon oli ka Kreeka palgasõdurid, al 5 saj lõpust ja 4 saj algusest. 5 saj lõpp tähednas teatud muudatust kuni senini oldi selgelt Kreeklastega vaenujalal , 5 saj lõpul oli Peloponnosuse sõda, sparta ja kreeka oma liitlastega, Spartalastel läks vaja raha et ehitada oma laevastiku, sõlmiti liit Pärsia kuningaga, ja ta finantseeris Sparta laevastiku rajamise. Kujunes olukord, et pärslastel oli piiramatult raha, siis see liit oli väga ihaldatav kõikidele Kreeka linnriikidele, läbi 4 saj läbi oma raha kasutades, manipuleeris Kreeka linnriikidega. Kreeka mehed leidsid et pärsia turg on ahvatlev koht , ja pärslased avastasid et kreeka palgasõdurid on väga head sõdurid, tulemus oli see et 4 saj algusest peale 1000 kaupa kreeklasi läks pärsia kuninga teenistusse, läksid väeosadega pärsia teenistusse, tõusid kõrgeteks ohvitserideks. Eliitüksus , oli ka kreeka palgasõdurid. Pärsia usk Pärslased olid etniliselt seotud indiaga
vahelistesse suhetesse, andes rahalist toetust kord ühele kord teisele. Korduvad katsed sõlmida kõiki osapooli rahuldavat püsivat üle-Kreekalist rahulepet ei kandnud vilja. Juba Peloponnesose sõja ajal hakkasid linnriigid järjest rohkem kasutama palgasõdurite teeneid ja 4. sajandil moodustasid palgasõdurid juba peamise osa linnriikide vägedest. Järjest enam kreeklasi suundus sõduritena ka Pärsia kuninga teenistusse. Palgasõdurite kasutamine muutis sõjapidamise linnriikidele senisest kulukamaks. Osalt võimaldas seda Pärsia rahaline toetus, osalt sõjasaak (ka vangide orjaks müümine), osalt templiaarete kasutuselevõtt (või röövimine). Ringluses oleva raha hulk kasvas ja rikkus koondus senisest enam väheste kätte. Teiselt poolt on andmeid peamiselt talupoegadest kodanike laostumisest (laostunud talupojad leidsid sageli teenistust palgasõduritena) ja sotsiaalsetest pingetest linnriikides: nõuti võlgade
annaabi.ee 
