Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Keraamika pärineb 4. at eKr. Keraamiliste asjade peal olid ornamendid või jutustava sisuga figuurid.
eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga
Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid.
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke
K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames. Tsikuraat on massiivne, astmetena ülespoole ahenev torn. Astmete seinad olid mitmete osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega erivärviliseks tehtud (põletatud tellis, bituumen). Tsikuraadi tipus asus väike tempel, seda peeti jumala elukohaks, mida oli glasuurtelliste helesinise värvusega rõhutatud. See
Templikompleksid olid lisaks pühamule ka tähtsad ühiskondlikud hooned. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Tsikuraat suur astmeline tempel, tavaliselt u 50-60 m kõrge. Ehitati toortellistes. Tippu viis sakmeline käänakutega tee. Tipus asus ruum jumala kujuga. Kujutavas kunstis oli põhikohal skulptuur- enamasti ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid -steele ja vabafiguure. Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. Mesopotaamias võib leida hiljem Egiptuses edasi arendatud stiili figuuride kehaliselt võimatu, aga vaatajale ilmekas poos maalidel või reljeefidel. Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja
Vatikani Linnriigi sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas. Suhted teiste riikidega Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal Toolil ka enda diplomaatia, mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus. Välissaatkonnad Püha Tooli juures asuvad väljaspool Vatikani, Rooma linnas. Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide saatkondadele teatud erandeid, nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Roomat valitsesid fasistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed. Arvestades nende kahe juriidilise objekti olulist erinevust (Vatikani ja Püha
keskusest ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100) Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks kuningad, kes elasid paleedes kuid tegutsesid templites, sest tempel oli poliitiliseks, majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid
rullpiterisse graveeritud ja sellega sai savi sisse igakord samasugused jäljed sisse rullida. Sumerid kogusid tähtsamad tahvlid tähtsamate kirjadega ühte kohta, nis oli nagu raamatukohu või arhiiv. Sumerid ehitasid oma majad ja ehitised põletatud savitellistest, mis ei olnud väga ilmastikukindlad, sest need olid savist kuivatatud ja temperatuurimuutusega ja vihmaga lagunesid. Mesopotaamias oli kivimaterjali vähe, seda saadi induse tsivilisatsioonilt. Igal Sumeri-linnriigil oli oma jumal, kelle oma see linn oli. Sumeritel ei olnud head ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge olemine. Usuti, et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk), Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal, Ur oli kuu ja
3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. 8)III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas.
sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas. Suhted teiste riikidega Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal Toolil ka enda diplomaatia, mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus. Välissaatkonnad Püha Tooli juures asuvad väljaspool Vatikani, Rooma linnas. Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide saatkondadele teatud erandeid, nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Roomat valitsesid fasistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed. Arvestades nende kahe juriidilise objekti olulist erinevust (Vatikani ja Püha Tooli), on Püha
Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks peetakse sumereid. Sumerid oskasid valmistada vasest tööriistu ja võtsid ksutusele ratta. Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikeimateks tunnusteks olid savitahvlitele vajutatud kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Tähtsamad linnad moodustasid omaette sõltumatud linnriigid. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele püstitati ristkülikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Hiljem sulas sumeri rahvas semiitidega ühte, nende kultuuri edasiarendajateks said semiidid. Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid
Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad.
Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid
Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus
Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tempel on sakraalehitis ehk pühakoda.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine (linnriikidest suurriikideni): Kõrgkultuuri algus sumerid, nad olid algasukad, panid aluse tsivilisatsioonile. Sumerite tähtsus: 1) töötlesid esimesena vaske 2) võtsid kasutusele ratta 3) kasutasid kiilkirja(enne seda piltkirja) Iga suurem sumerite linn moodustas linnriigi nt Ur, Uruk, Is. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Linna keskele ehitati iga jumala jaoks astmiktempel e tsikuraat. Alguses oli võim preesterkonna käes. Hiljem koondus võim kuningale. Sumerid sulandusid semiitide hulka, semiidid olid sõjaliselt tugevamad. Suurriigid: 1) Akadi, semiidi riik 2) Vana Babüloonia, valitseja kuningas Hammurapi. Mehel oli piiramatuvõim, abielu oli varaline leping, mees võis abielluda mitme naisega. 3) Assüüria, koguaeg sõdimine, valitsejad kõige vägivaldsemad
Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti
Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek arhee kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas. Oli ühine liikmekassa, kuhu maksti liikmemaksu (kõigil ühe suurune). Raha kulutamine otsustati koos. Liikmekassa oli pikka aega Delose saarel. 470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad. 454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel rohkem tulu, sundis Ateena mereliiduga liituma ka neid linnriike, kel polnud kunagi laevu olnudki. Oli palju ülestõuse, kuid Ateena surus kõik väga veriselt maha. Ateena
Mesopotaamia:jõgede vaheline maa, tsiv. tekkis 3000a.eKr.Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksuala. Polnud looduslikku eraldatust, jõgede üleujutused pole regulaarsed, soiseid alasid tuli kuivendada, mullad sooldusid st. põlluharimiseks kõlbmatu;polnud puid ega kive, oli savi. Vanim sumerite tsiv. 4 a.t. eKr, 4000 a. eKr-isel. tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid-igal linnriigil oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristkülikukujuline astmiktempel e. tsikuraat. Olid templid ja preesterkond, neile kuulusid maavaldused, kus tööd tegid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks võim kuninga kätte;kuningas oli eelkõige sõjapealik. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud-sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Sumerid sulasid ühte semiidihõimuga;semiidi keel tõrjus sumeri keele välja
maksimaalselt 20km. Esimesed inimasustuse jäljed on pärit 5.at, esmakordselt hakati maad harima 4.at eKr. Rajati maaparandussüsteeme. Põhiliselt niisutuskanalite võrk. Võimaldas terve Niiluse oru kasutusele võtta. Eranditult kõnelesid semiidi ja hamiidi keelt. Tumeda nahavärviga (vaskpruun). Pikkade ja sirgete juustega, lühikest kasvu (130-150cm). 4.at keskpaiku eKr tekkisid Egiptuses esimesed linnriigid, mõnevõrra hiljem kui sumeritel. 40 linnriiki. Neid nim nomaseks. Igal linnriigil oli oma valitseja, keda nim nomarhiks. 4.at lõpul, 3.at algul nomased ühinesid. Ühinemisel tekkis kaks riiki: Niiluse suudmes Ala-Egiptuse riik, kesk- ja ülemjooksul Ülem-Egiptus. Võimu pärast võideldi paarsada aastat. 3.at riigid ühendati ja esimeseks ühtseks vaaraoks oli Menes. Egiptuse majandus oli seotud Niiluse jõe üleujutuse tsükliga. Sõltuvalt jõest jagunes aasta kolmeks: · Üleujutuse aeg 19.juuli kuni oktoober · Külviaeg november kuni märts (2-3 saaki)
Sumeri ja semiidi kultuurid mõjutasid vastastikku üksteist. Pärast semiitide muutumist etniliselt domineerivaks rahvaks suhtusid semiidid sumeri kultuuri austavalt. Kirjutati ümber sumerikeelseid tekste, kohandati sumeri legende, sumeri jumalaid seostati semiidi jumalatega, jne. Seega on tegemist sumeri-semiidi segakultuuri ja segareligiooniga. Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid. Jumalad jagasid maa ära (linnriigid), igal linnriigil on oma kaitsejumal, kes on ka selle linnriigi omanik. Linnriigis on jumala koda ja templimajapidamine, mis jumalat toidab. Jumalaid austati ka igapäevaste rituaalidega templis (jumalakujuga tegeleti põhiliselt). Jumala vajadused olid ülimalt inimlikud. Ka panteon oli inimlik (ning väga sarnane Kreeka panteonile). Jumalad on patriarhaalne suurpere. Jumalatele on omane nii inimlik välimus kui ka inimlikud pahed. Panteoni eesotsas seisid An, Enlil ja Enki. An (semiidi Anum) on taevajumal
· Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). · Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased.
Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde. Sumeri mütoloogia ja religioon on mõjutanud assüürlaste, babülooniate jt Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Nippuri linna kaitsejumal Enlil / Marduk (babüloonia) Uri linna kaitsejumal Nanna/Sin (babüloonia religiooni vaste) An taevajumal/Anu (Babülooniapäraselt) Inanna/Istar/Astarte sõjajumalanna - tema abikaasa Dumuzi/Tammaz Utu/samas päiksejumal oli Uruki kaitsejumal Enki maajumal, maa aluste maailmade ja surnute jumalus Ea vetejumalus Säilinud savitahvlid on tõeliselt rikkalikud. Sumerite jumalakäsitlus antropomorfne
inimlikke tundeid jne. Jumalad on inimestest tugevamad ja targemad ning surematud. Sumerite arvates nagu ka kreeklaste arvates oli peamiseks erinevuseks inimese ja jumala varem see, et jumal on surematu. Jumal polnud kõikvõimas, surelik võis teda tüssata. Sõnal dingir puudub sugu, kuid jumalatel on siiski igaühel sugu. Peajumala ümber on õukond, mis koosneb tema sugulastest. Jumalate põhiatribuut oli me, vägi, mille abil nad juhivad maailma käiku. Igal linnriigil oli oma panteon. Linnriigi domineerides teiste üle sai selle linnriigi jumal peajumalaks. Riikidevahelist võitlust nähti jumalate võitlusena. XXIV sajandist on pärit vanim jumalate nimekiri, kus on nimetatud mitusada jumalat. Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri
vajadustele kohandada. Sel moel kiri aegamööda täiustus ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Hääldusmärkide osakaal kasvas, märkide koguarv aga vähenes algselt enam kui 1500-lt mõnele sajale. Riigi ja ühiskonna korraldus. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, mis hõlmas lisaks kesksele linnale ka ümbritsevat maapiirkonda. Linnriigid olid alatasa teineteisega sõjajalal ja seetõttu varasest ajast müüridega kaitstud. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele pühendatud tempel kõrgus linna südames. Tüüpiline oli ristkülikukujuline astmiktempel tsikuraat. Tempeli ja selle juurde kuuluv preesterkond etendasid olulist osa majanduslikus ning poliitilises elus. Templile kuulusid ulatuslikud maavaldused, mis olid osaliselt nende otseses kasutuses seda osa harisid templiteenistujad ja orjad , osaliselt aga talupoegadele välja renditud. Templite juurde kuulusid ka käsitöökojad
Naisekujud leitud u 6000 a eKr, viitab viljakuskultusele Gatal Hüyük asula Türgis, kust leitud kultusruume härjatemaatikaga; härg kui kultusobjekt Gatal Hüyüki paks jumalanna sünnitav naisekuju, kes valitseb metsikuid loomi (=metsikut loodust) Tepe Gawra templi mudel 5000 eKr eksisteerivast templist Uruki linn esimene Mesopotaamia suurlinn, Mesopotaamiale omane templikompleks Usund: Polüteism igal linnriigil oma kaitsejumal, kes oli selle linna ülistusobjekt; kummardati ka teisi jumalaid, kui linna kaitsja jaoks pidi töötama Jumalad olid antropomorfsed ehk inimese kujuga moodustasid suurpere, kes vihkasid, armastasid, seksisid jne. Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat, millel oli 4 astet ning
nõrkused on neile omased, inimestest targemad ja tugevamad. Inimesed on surelikud, jumalad surematud. Egiptuses arvati, et ka jumalad võivad surra ja nende tekstides vihjeid, et jumalad pöörduvad kunagi algseisundisse tagasi, mesopotaamias selliseid vihjeid pole, algusest peale eeldatakse, et nad on surematud. Nii on ka nt Kreeka religioonis Jumalad ei ole kõikvõimsad/kõiketeadjad. Neil on ka pahesid. Igal linnriigil oma jumalad, peetakse linnriigi kaitsejumalateks Kogu Mesopotaamiat hõlmav jumal on Panteon Üldsumeri panteon tekkis pärast riigi ühendamist (24. Saj eKr) Sellest ajast vanim jumalate nimistu Jumalad asustavad maailma erinevaid osi nagu Egiptuseski neid on taevas, allilmas, templites (kujude näol). See, kus ta paikneb, ei näita tema tähtsust (et allilm kuidagi madalam vm) Jumalatel võimalik nende maailmate vahel võimalik liikuda. Taevas ja allilm ei ole taevas ja
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BC%C3%BCrika (16.09.2012) Ürgseim sõnakunsti valdkond. Ta sai alguse tantsu saatelaulust, kui sõnaline osa muutus määravamaks. Luule on hääleta laul. http://kirjandus2011.edublogs.org/luurika/ (16.09.2012) Linnriik - (kr polis) on väikeriik, mille valdused ei ulatu märkimisväärselt kaugemale ühe linna piiridest ja selle juurde kuuluvast maaalast, nt põllumajanduslikust tagamaast. Mõnel juhul linnriigil tagamaa puudub, nt mäe otsa ehitatud linnriik–kindluse puhul. Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Labürint- paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis. Labürint ehk keerdkäigustik, kividest või muudest materjalidest ehitatud pärimusliku ja kultusliku ehitisena (või ka mistahes pinnale joonistatuna, sisse raiutuna/lõigatuna), on tavaarusaamast erinevalt mitteeksitava põhimõttega
aga Gish kõigevõimekam linnriik, Gilgameš tahtis võidelda tema vastu .Vanad mehed ei olnd nõus ja noored mehed olid nõus saavutas võidu. Sellest on järeldatud et esmalt pöördus vanemate nõukogu poole see ei kiitnud heaks aga teine kiitis. Need noored mehed võisid olla ka sõjamehed.Selle kohta tõend Uri standard või lipp- sõjavankrid 4 rattalised, eeslid vedasid, 2 eeslit vankri ees ja 2 meest peal ,ka jalavägi odadega. Lagashi kuninga Eannatum valitseja- linnriigil oli lakkamatu vaen Ummaga , tülitsesid piirialade pärast, kanalite pärast, tekitas sõdu . 2400 eKr saavutas Eannatum võidu ja näitas seda sambal, alt sõidab valitseja vankril, ja taga 4 nurksete kilpidega sõjamehed, üleval aga juba purustavad, vaenlased jalge all. Võidukas lahing, annab ettekujutuse sumeri sõjakunstist. 24 saj esimesel poole pärast seda valitsejat valitses Urukagina, kes võis olla võimuhaaraja, kindel see pole,sugupuuga ei ärbelnud
Samal aastal sõlmis Philippos liidu Epeirose kuniga Arrybasega, võttes naiseks tema tütre Olympiase (Philippos sõlmis piliitilistel kaalutlustel mitmeid abielusid; Olympias polnud tema esimene teine naine). Aasta hiljem (356) sündis Olympiasel troonipärija Aleksander (tulevane maailmavallutaja), mis tõstis Olympiase Philippose (ka tulevaste) naiste seas esikohale. Pangaioni vallutamine tagas Makedooniale püsiva sissetuleku, millist polnud vastu seada ühelgi Kreeka linnriigil. Neil aastatel viis Philippos läbi ka sõjaväereformi, mis seisnes eeskätt varem puudulikult korraldatud jalaväe kujundamises nn makedoonia faalanksiks. Selle näol oli tegu kreeka traditsioonilise faalanksi edasiarendusega: makedoonlased kandsid kreeka hopliitidest kergemat kaitserelvastust (kuigi ka Kreekas oli kaitserelvastus aja jooksul kergenenud), väiksemat kilpi ja kuni 5,5 m pikkuseid odasid (sarissasid), nii et mitme esimese rea võitlejad said rindest välja ulatuvate
annaabi.ee 
