Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Me...
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel
Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat.
määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madalapäritoluga inimeste peale kelle truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga selle tööga mis nad said ja nad tegid oma tööd ausalt ja truult. Kuningavõimu tugevnemine vähendas suurfeodaalide võimu, seni olid põhiliselt ametnikud suurfeodaalid või muud tähtsad ja kuulsad tegelased aga nad vahetati välja hoopid kas väikeaadlike või isegi linnakodanike vastu, kelles või kuningas kindel olla. 4. Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist kuna parlamentaarne monarhia tähendab riigivalitsemist kuninga ja parlamendi poolt korraga, st. Kuningas jagab võimu parlamendiga. Absolutism tähendab, et kuningas valitseb riiki ainuisikuliselt mõnede eranditega. 6. Prantsusmaal väga suurt rolli mängis Louis XIII valitsemise ajal(1610- 1643) riigiasjade eest hoolt kandma hakanud esimese ministri kardinal
valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal? Suurendada riigi rikkusi.Välismaa kaupade sissevedu tõkestati kõrgete kaitsetollidega
Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja
Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale
2. Kirjuta õige mõiste. (8p.) · keisri või kuninga antud seadus · vastasrinnas osaleja · varasema poliitilise korra taastamine · riigivorm, kus kõrgem võim kuulub rahvale · sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist · kirglikult oma tõekspidamistele andunud isik, kes on sageli teisitimõtlejate suhtes äärmiselt sallimatu · asumaa · vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
SEMINARITÖÖ 11. klass AJALUGU KULTUURIELU 18.SAJANDIL KULTUURIELU 18. SAJANDIL 1.Millised kaks kultuurilises mõttes erinevat ja eraldatud ühiskonda moodustus? Talurahva kultuur Baltisaksa kultuur 2. Mis mõjutas talurahvakultuuri kuni 19 sajandi keskpaigani? Kristlik religioon ja kirik 3. Mis vahe oli talupoegade, mõisnike ja linnakodanike jumalateenistustel? Peeti eri keeltes jumalateenistusi, luterliku põhimõtte järgi pidi see olema rahvakeelne. 4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses.
*ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel petlik moralismi thendus. *kristlik snum igapevalistel piltidel. *piltidel moraiseeriv thendus. *peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. *maali alal oli vljapaistvaid saavutusi. *Saksamaa oli peale Itaalia ainus maa, kus vib rkida krgrenessansist kui omaette etapist. *Prantsusmaal - skulptuur, arhitektuur.
tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiival on koputid aastast 1430, mis kuuluvad Tallinna keskaegse pronksivalu harulduste hulka. · Tüüpilisus(nt: Linnus) tüüpiliseks on neile suured tornid! · Silmapaistvus (nt: Suur Gildi hoone) Sajandite vältel on Suurgildi hoone etendanud linna elus silmapaistvat osa: siin toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. · Mälestusmärgi väärtus(nt: Tallinna Piiskopite Linnused) Näited · Pääsküla vana üle jõe viiv võlviga kivisild tema vanaduse tõttu ·
kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega
c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu. Venelased tahtsid baltisakslastega hästi läbi saada. Balti kubermangud olid liidetud üheks kindralkubermanguks. Kindralkuberner- kõrgema võimu esindaja valitsuses, teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, enamasti kõrgemad sõjaväelased
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut
Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid
Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid
Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat.
2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud.
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5
esindatud parlamendis. Kuidas? Britid alahindasid vastukäiku ameeriklaste poolt ning kaotasid lahingu. 04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5
see teos silmatorkav? -Sündmus=>Kristus viimast korda koos oma jüngritega. Silmatorkav on see oma täiuslikult tabatud psühholoogiliste karakterite poolest. #Nimeta Michelangelo kõige silmapaistvam töö. -Taavet #Kuidas kujutatakse maneristlikes kunstiteostes inimese anatoomiat? -Peenutseva ilustamise ja elegantsusega #Mille poolest erineb 15. saj Maladmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? -Selle poolest, et Itaalias tehti ilmalike sisuga maale, madalmaades aga linnakodanike portreesi jne. #Kuhu oli mõeldud enamus Madalmaade loodud maale? -Kirikutesse ja mõisatesse #Kes olid esimesed 15. saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? -Jan van eyuk; Rogirt van der Weyden ja Hieronymus Bosch #Mida tähendab reformatsioon? Kuidas mõjutab see ühiskondlikke sündmusi 16. saj Saksamaal? -Reformatsioon tähendab usupuhastust. Mõjutas kunsti=>tähtsaks sai kordumatu omapära ja tundeelu #Keda Saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Nimeta tema
FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt
Kuigi Tallinna piiramine ebaõnnestus, siis teised, mis olid enne Rootsi, Poola käes, need linnused vallutati. Suur osa aladest oli Vm käes, ei suutnud vallutada ainult saari, millest Taani käes Saaremaa, muhu ja Rootsil Hiiumaa ja Rootsil veel Tln ja selle ümbrus. Kõik ülejäänd oli Vm käes. 1577 teine Tln piiramine, mida juhatas Ivan IV isiklikult. Vene vägede juures oli ka 20 seppa, kelle ülesanne oli suurtükikuule valmistada. Piirajatele tegid väga suut kahju linnakodanike väljasööstud linnast. Ühe linnakodanike salga juht, kes venelastele palju kahju tekita, tunti nime all Liivimaa Hannibal oli tuntud mees Ivo Schenkenberg, kes juhti u 400-mehelist väesalka. Teine oluline mees, kes juhtis ühte väesalka oli Ohtra Jürgen. Teine Tln piiramine kestis ainult 7 nädalat ja lõppes ka tulemusteta. Ka Liivimaa kuningriik lõpetas eksisteerimise, sest Magnus läks tulli Ivan IV , põgenes Vm teenistsuest ja läks Poola-Leedu teenistusse.
Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrimäng kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid. Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats. Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all. KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada
vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. Külalistruppide vastu võtmiseks ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”.Maja asus tol ajal Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu
Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kup...
torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime. Skulptuurid väljakul Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Stalingradi väljakul asus Teine tase
Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu oma alamate üle, kuid kuningas pidi järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutisiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas teenistusse võtta pigem madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi juba alalised sõjaväed
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma
hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kummardamine ei levinud eriti, mitmed kunstnikud on jäänudki anonüümseks Rangete reeglite ja matemaatiliste skeemide asemel eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale.
Gooti kunst (arhitektuur) Gooti kunst ehk gooti stiil. (12-15 saj.)- sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav
· esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · taanlaste ja rootslaste rünnakud · 1210 Ümera lahing · vanad muinasaegsed eestlaste nimed mugandatakse kristlike nimedega Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne. Keskaeg 1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu · XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi, · XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere 7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused 8. suur osa kiriku- e
1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust. Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige, sügavtrükitehnika vasegravüür. Graafika andis kujutletavale kunstile enneolematult laia leviku ja muutis selle demokraatlikuks
- Kultuurilise omapära säilimine Kokkuvõtteks oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. 1783-1796 Katarina II kehtestatud asehalduskord: 1) Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga 2) Aadlimatriklide kaotamine 3) Haldusjaotuse muutumine 4) Asehalduri ametikoht 5) Pearahamaks ja hineloendused · Alates 1796 taastub Balti erikord (Paul I) · Koostatakse Balti provintsiaalseadustikaadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud eesõigused. · Venemaa avalik arvamus pöördub Balti erikorra vastu - Impeeriumi ühtsus - Vanamoodne oli seisuslik ühiskond Kindralkuberneri amet: · Esindab Venemaa keskvõimu · Korraldab koostööd Baltisaksa aadli ja Vene valitsuse vahel · Sõjaväelise auastmega - Georg Brown - Filippo Pauluca
ja loonud vabariigi,seisused kaotati,inimesed võrdsustati ning tõsteti araomanduse puudumatuse,Euroopa kapitalistlike suhetele aitas kaasa ,Prantususe talupojast sai maaomanik,meetrisüsteem kehtib tänaseni.rahvustunde tõus,aitas kaasa valgusideede levikule paljudes riikides,tõik kaasa ka vägivalla,poliitilise vastaste massilise hävitamise. Revulutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus ,mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.Generaalstaadid-vaimulike,aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel Prantsusmaal.Asutav kogu-pidikoostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitsiooni ning panema seega aluse uuele riigi korrale ehk rahvuskogu.Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-dokument mis sätestab inimõigused.Jakobiinid-grupp inimesi ,kes soovisid revolutsiooni adasiminekut.Zironiidid-grupp inimesi kes soovisid revolutsiooni lõppemist.Diktatuur-üksikisiku(diktaatori) või väikese poliitilise koldkonna piiramatu võim ühiskonnas
Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade linnade seast tõusis eriti esile Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid
kaunistavad sambad või pilastrid ehk poolsambad tagasihoidlikumal puhul. Neile lisanduvad skulptuurid nisides. Lisanduvad medaljonid, rippuvad linikud ja trofeekimbud kilbi moodi. Sisekujunduses on iseloomustav suurejoonelisuse taotlus. Esindusruumis on tavaliselt avarad, seinapind on ühevärviline ja ülemist osa kaunistab ornamentaalne vöö. Armastati kuldornamente valgel, tumesinisel või tumepunasel seinal. Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg küünistega loomakäpaga. Ruumi lahutamatuks osaks olid peeglid ja lühtrid. Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri
vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses. Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, millele pani aluse püha Birgitta, rootslanna, kelle elu ja tegevus suuremalt osalt möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika
) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu.
(Viimane kohtupäev, Sixtuse kabeli lagi, „Taavet“(skulptuur)) Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. 4.Millised olid Madalmaade kunstiiseärasused 15.sajandil? Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte. Usulised meeleolud olid süvenenumad, toodi taevalik olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M-
Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik
Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma
ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon.
nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest); sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine. Eesõigused: linna kohus mõistis kohut, ainult nemad tegelesid linna piires käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust, võisid kasutada maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem,
annaabi.ee 
