Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvestustöö Absolutismiajastu Prantsusmaal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

ARVESTUSTÖÖ NR. 1

Absolutismiajastu Prantsusmaal


1. Täida tabel seisuste süsteemi kohta. (9p.)
Seisus
Kes kuulusid
Koht ühiskonnas
2. Kirjuta õige mõiste. (8p.)
  • keisri või kuninga antud seadus –

  • vastasrinnas osaleja –

  • varasema poliitilise korra taastamine –

  • riigivorm, kus kõrgem võim kuulub rahvale –

  • sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist –

  • kirglikult oma tõekspidamistele andunud isik, kes on sageli teisitimõtlejate suhtes äärmiselt sallimatu –


  • vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal –

Arvestustöö Absolutismiajastu Prantsusmaal #1 Arvestustöö Absolutismiajastu Prantsusmaal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
TÄITMATA

Sarnased õppematerjalid

Uusaja tähtsamad mõisted
2
doc

Uusaja tähtsamad mõisted

Deklaratsioon ­ ametlik avaldus Diplomaatia ­ riigi väspoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Doktriin ­ üldkehtivaks muudetud poliitilise või sõjaliste põhimõtete kogum Edikt ­ kuninga või keisri eriti tähtis määrus Etniline ­ mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Föderalism ­ riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriii (föderatsiooni) Generaalstaadid ­ vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegasel Prantsusmaal Harta ­ ajalooliselt tähtis dokument, ürik Hugenotid ­ Prantsuse kalvinistid Impeerium ­ monarhistlik hiidriik või koloniaalriik Jakobiinid ­ Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid ­ 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal ­ kõrge ametikandja katoliku kirikus

Ajalugu
Ajaloo mõisted 8 klassi eksam
1
doc

Ajaloo mõisted 8.klassi eksam

autonoomia ­ omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord ­ Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism ­ 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia ­ poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur ­ mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia ­ rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid ­ vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium ­ koloniaalriik koalitsioon ­ mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda ­ sõda, mille põhjustavad sisemi

Ajalugu
Prantsuse revolutsioon
4
doc

Prantsuse revolutsioon

ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevaid probleeme, kuid ka need omakorda tekitasid kuningavõimu kriisi. Kriisi mõjutasid peamiselt valgustusideed, mis kritiseerisid kiriku autoriteeti ja kuninga võima põhjendamist jumaliku tahtega. Kriisi süvendas Louis XVI, kellel puudusid riigijuhtimiseks sobilikud oskused. MAJANDUSKRIIS oli kõige otsesem revolutsiooni käimalükkaja. Prantsusmaal olid suured võlad ning ülejäänud kriisid süvendasid majanduslike probleemide mõju, mistõttu neid lahendada ei suudetud. ÜHISKONDLIK kriis, seisnes selles, et valitsesid mitmed vastuolud, mis tulid seisuslikust korraldusest, poliitilisest süsteemist kui ka majanduslikust ebavõrdsusest. Kolmas seisus pidid ülal pidama esimest ja teist seisust. Ka jõuakamad ei saanud riigivalitsemises ega ühiskonnaelus kaasa rääkida

Ajalugu
Prantsuse revolutsioon
1
doc

Prantsuse revolutsioon

puudumatuse,Euroopa kapitalistlike suhetele aitas kaasa ,Prantususe talupojast sai maaomanik,meetrisüsteem kehtib tänaseni.rahvustunde tõus,aitas kaasa valgusideede levikule paljudes riikides,tõik kaasa ka vägivalla,poliitilise vastaste massilise hävitamise. Revulutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus ,mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.Generaalstaadid-vaimulike,aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel Prantsusmaal.Asutav kogu-pidikoostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitsiooni ning panema seega aluse uuele riigi korrale ehk rahvuskogu.Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-dokument mis sätestab inimõigused.Jakobiinid-grupp inimesi ,kes soovisid revolutsiooni adasiminekut.Zironiidid-grupp inimesi kes soovisid revolutsiooni lõppemist.Diktatuur-üksikisiku(diktaatori) või väikese poliitilise koldkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror-vägivald poliitilises võitluses,mis viib sageli

Ajalugu
Prantsuse revolutsioon
10
docx

Prantsuse revolutsioon

õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid Generaalstaadid: Vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. 8. I põhiseadus 3. septembril 1791 võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid aga olema kuningast ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud

Ajalugu
Kordamine ajalooks
2
doc

Kordamine ajalooks

Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja

Ajalugu
Suur prantsuse revulutsioon
3
doc

Suur prantsuse revulutsioon

Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu ­ seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning

Ajalugu
Ajaloo mõisted
14
docx

Ajaloo mõisted

turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased ­ kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism ­ riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid ­ rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid ­ seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased ­ Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. ­ 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild ­ kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun