Deklaratsioon ametlik avaldus Diplomaatia riigi väspoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitilise või sõjaliste põhimõtete kogum Edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus Etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Föderalism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriii (föderatsiooni) Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegasel Prantsusmaal Harta ajalooliselt tähtis dokument, ürik Hugenotid Prantsuse kalvinistid Impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik Jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal kõrge ametikandja katoliku kirikus
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemi
ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevaid probleeme, kuid ka need omakorda tekitasid kuningavõimu kriisi. Kriisi mõjutasid peamiselt valgustusideed, mis kritiseerisid kiriku autoriteeti ja kuninga võima põhjendamist jumaliku tahtega. Kriisi süvendas Louis XVI, kellel puudusid riigijuhtimiseks sobilikud oskused. MAJANDUSKRIIS oli kõige otsesem revolutsiooni käimalükkaja. Prantsusmaal olid suured võlad ning ülejäänud kriisid süvendasid majanduslike probleemide mõju, mistõttu neid lahendada ei suudetud. ÜHISKONDLIK kriis, seisnes selles, et valitsesid mitmed vastuolud, mis tulid seisuslikust korraldusest, poliitilisest süsteemist kui ka majanduslikust ebavõrdsusest. Kolmas seisus pidid ülal pidama esimest ja teist seisust. Ka jõuakamad ei saanud riigivalitsemises ega ühiskonnaelus kaasa rääkida
puudumatuse,Euroopa kapitalistlike suhetele aitas kaasa ,Prantususe talupojast sai maaomanik,meetrisüsteem kehtib tänaseni.rahvustunde tõus,aitas kaasa valgusideede levikule paljudes riikides,tõik kaasa ka vägivalla,poliitilise vastaste massilise hävitamise. Revulutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus ,mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.Generaalstaadid-vaimulike,aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel Prantsusmaal.Asutav kogu-pidikoostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitsiooni ning panema seega aluse uuele riigi korrale ehk rahvuskogu.Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-dokument mis sätestab inimõigused.Jakobiinid-grupp inimesi ,kes soovisid revolutsiooni adasiminekut.Zironiidid-grupp inimesi kes soovisid revolutsiooni lõppemist.Diktatuur-üksikisiku(diktaatori) või väikese poliitilise koldkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror-vägivald poliitilises võitluses,mis viib sageli
õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid Generaalstaadid: Vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. 8. I põhiseadus 3. septembril 1791 võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid aga olema kuningast ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning
turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas
Kõik kommentaarid