Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiudu, linakiud, tooraine, linale, kupar, seemet, kanep, kasvutingimused, kasvamise, luud, linaõli, linaseemned, üheaastane, kultuurtaim, pikemad, viieks, kojaks, vaheseina, risttolmlemine, koristama, puuvill, kapok, niine, dzuut, ramjee, nõges, bambus, turbakiud, kookos, omastamine, hommikul, õitsemine, soodsalt, happelised, liivsavi, tasasedküljest näidanud. Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamis-tingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.
Lina- ja Kanepikiud Linakiu ajaloost Lina on kasvatatud juba väga kaua, vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ning need on seotud kalapüügiga. Eesti aladel on lina kasvataud umbes 3000 aastat. 18. sajandi teisel poolel oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse:
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0
............................................... 5 1.2. LINA LEVIK JA KASVUKOHT.............................................................................................................. 5 1.3. LINA KASVATAMINE......................................................................................................................... 6 1.3.1. AGROTEHNIKA............................................................................................................................ 6 2. MIS ON KANEP? ................................................................................................................................................................ 8 2.1. KANEP TÖÖSTUSES........................................................................................................................ 9 KOKKUVÕTE TEGIN REFERAADI LINA- JA KANEPIKIU KOHTA. KÕIK, MIS MA LINA KOHTA TEADA SAIN OLI MINU JAOKS UUS. TEADSIN VAID SEDA, ET LINAST VALMISTATAKSE RIIET. KANEPI KOHTA
..........................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut.................................................................5 - sisal....................................................................6 - kenaff.............................................................
Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas. Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Puuvilla kiud on väikse elastsusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud. Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks
Lina ei soovitata kasvatada liiv ja savimullas. Soovitatav on enne samale põllule külvamist pidada 3-4 aastat vahet. Kiulina tuleb koristada varajases küpsuse eas tänu sellele saab parima kvaliteediga kiu. Koristada tuleb kas osaliselt või siis täielikult. Lina Põhitoodanguks on linavars ja seemned. Suurimaks probleemiks on lina koristamine põllult. Väiksema kasvupinnaga on lina võimalik kitkuta , aga suurema kasvupinnaga on selleks vajalik kombain. Eriti olulised on linale boor(B) ja tsink(Zn). Ka suureks tunnustuseks on ,et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks. Lina on väga tugev ja vastupanu võimeline. Linavarre ümbertöötlemisel tulemusena saadud materjali nimetakse linakiuks. Kasutusalad Pikka kiudu kasutatakse: * Auto ja lennukitööstuses * Niidi ja kangatööstuses * Fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: * nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises;
Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kašmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Imab väga hästi niiskust ja sobib seega Selleks et saada parimat kiudu, kammtakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga
Elastaan.............................................................................................................. 3 Looduslikud kiud..................................................................................................... 3 Puuvill.................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4 Vill....................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- s�
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel
Kiudkultuurid Kiudkultuurid ● Valmistatakse nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja
hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi sooja. LINANE (lühend: LI) Linane on tugevam kiud kui puuvill. Linakiud imab niiskust ja laseb õhku läbi palju kiiremini kui puuvill. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale, seetõttu on linane meeldivalt jahe ja värske. Tänu vahaga kaetud pealispinnale on linakiud ka parema läikega kui puuvill ja ei võta mustust nii kergelt külge. Linane peab hästi vastu päikesevalgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde, nagu ka niidi
Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.
*TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA OMADUSI ISELOOMUSTAVAD MÕISTED : *KIU PIKKUS *KIU JÄMEDUS(PEENUS) *KIU RASKUS *KIU TUGEVUS TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS), MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid)
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1-
Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv Sügisel peale viljakoristust või kevadel keemiline umbrohutõrje>külv Taliteraviljade külv ja külviaeg külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist(aug lõpp sept algus) rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 4r cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m2) reavahe - 7,5 -12,5 cm väetamine Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium Veel tähtsad kaltsium, magneesium, väävel, Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Hooldus/kaitse -puhtimine - nende töötlemine mehaaniliselt,bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord,
kuiv. ⬜ Pärast pügamist tuleb villa pesta ,et vabaneda villarasust,villas olevast mustusest ja villarasvast. ⬜ Pesu järel töödeltakse villa huntimisega. ⬜ Kraasides eraldatakse villakiud veelgi rohkem üksteisest ning saadakse ühtlane villaloor. Linakiu omadused ⬜ Lina on poorne ning imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. ⬜ Lina on eriti tugev kiud, niiskuse suurenedes suureneb kiu tugevus veelgi. ⬜ Linakiud ei veni ja ta on jäik. Jäikusest on tingitud lina suur kortsumine. ⬜ Lina hõõrdumiskindlus on väga väike. Linakiu omadused ⬜ Lina hõõrdumiskindlus on väga väike. ⬜ Lina on vastupidav mikroobide suhtes ⬜ Hallitus ja seened hävitavad kiu sobival niiskus- ja soojusrežiimil. Lina kasutusvaldkonnad ⬜ Pesu: voodipesu, laudlinad, käterätid. ⬜ Pealisrõivaste valmistamisel on linakiud tihti segus polüestriga, et suurendada tema
Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Puuvill (seemnekiud)(CO, Bw)- arenevad taime seemnes ja nende ülesanne on taime seemnete viimine uude kasvukohta. Kiud koosneb põhiliselt tselluloosist. Korjatakse nii käsitsi kui ka masinatega. Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks
2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele
mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega. Suland kiustatakse kas suurekiiruseliste ratastega või kõrgrõhu-õhujoaga, ning kiud tõmmatakse kogumislindile. Toode
OMADUSED PUUVILL LINA HARILIK KANEP KAPOK SIID 1. HÜGIEENILISUS Väga hügieeniline. Hügieeniline On väga puhas kiud, eriti keedetud siid. 2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu
Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollakas, elevandiluu kuni hall, loomulik läige. (Pleegitamisega on võimalik saada ka valget – see mõjub halvasti kiu tugevusele) Imab hästi niiskust, laseb õhku läbi, juhib hästi soojust. Ei ole väga elastne, venib vähe. Kortsub väga kergelt, triikides läheb kiirelt siledaks. ( kõige kortsuvam kangas üldse, kannatab kõige suuremat temperatuuri – kuni +240’C) KANEP (CA) Tugev ,eriti vastupidav veega kokkupuutel. Kortsub. Väga raske pleegitada. Päikesevalguse taluvus väiksem kui linal, läige ei ole nii intensiivne. Jäigem kui lina. Raskemini puhastatav kui lina. DŽUUT (JU) Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Looduslikult pruunikas. Kasvatatakse rohkem kui lina. Tekstiiliks ei kasutata praktiliselt üldse. Kangast raske puhastada. 100% biolagunev.
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260
Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4
või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb
puuvilla kandmismugavuse ja sünteetilise elastaani omadused. Tulemuseks on optimaalne sobivus kehakujuga ja pikaajaline rõivavormi säilimine. 1. Aastal 1856 omandas saare Ludwig Knoop ning alustas vabriku rajamist. Kreenholmi saarel asuvad Kreenholmi Manufaktuuri tootmishooned. Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas. 2. Praegu ei valmistata Eestis puuvillast kangast, vaid tuuakse mujalt sisse. 1.Linast kiudu saadakse taimede kasvatamisel. 2. - lina õis. 3.Pesus tõmub linane riie kokku ja muutub raskeks ja halvasti käsitletavaks. 4. Maksimaalne pesutemperatuur, mida linane riie kannatab on 95 kraadi. 5. Masinkuivatusest tuleks hoiduda, kuivaks kortsunud esemeid on väga raske triikida. 6. Valged esemed: täispesupulber Värvilised esemed: Color pesupulber Leidke internetist vihjeid lina tootmise kohta Eestis. Kus asusid suurimad linakasvatustalud Eestis
tselluloosi 90 95%. Puuvillakiud koosnevad mitmesugustest peenematest kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest. Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud, linditaolised, mille sisemuses on tühik. Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja dzuut ( need on varrekiud). Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama pikk, kui oli taime vars) lagundades seal kiudusid siduva pektiinaine peamiselt bakterite abil või ensümaatilisel teel (kasteligu, leotus tiigis,vannis jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja
annaabi.ee 
