12. Asendite toestamine. 12.8. Patsiendilt külili asendist näoga abistajate poolt toestuste ära võtmine, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta ära patsiendilt jala talla toed (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 3. Võtta ära patsiendilt pealmise jala alt toed (pilt 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 4. Võtta patsiendilt pahkluu alt ära rull (pilt 5). Pilt 5 5. Võtta patsiendilt kaisupadi ära (pilt 6, 7). Pilt 6 Pilt 7 6. Võtta patsiendilt selja taga olev toestus ära (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt ...
12.5. Patsiendi toestamine külili asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Valmistada toestus talje nõgususe jaoks linast või käterätikust (kui patsiendi puusad on laiad, siis asetada puusanõgususse toestus). · Rulli või voldi käterätik või lina pahkluu alla toestuse panemiseks. · Enne külili pööramist asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1). Pilt 1 2. Külili asendi toestamine: · Asetada külje toestus talje nõgususse (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 · Asetada selja taha või madratsi alla pikuti kokku rullitud padi (pilt 4) ja vajadusel tõsta üles voodi võre ehk piire, et seljatoestus ei vajuks ära (pilt 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm
) c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus? Kui kaua jätkatakse elustamist? 8 TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Elupäästev esmaabi Elustamise ABC Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega: A – vabasta hingamisteed, B – tee kunstlikku hingamist, C – tee südamemassaaži. h ingamisteede avamine • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili. • Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee ainult südamemassaaži.
(ameerika), Villu Kangur ja Kirke Kangro (eesti) *,,Joonistatud mees", helilooja Lauri Saatpalu (eesti) *,,Buenos Aires" muusikalist ,,Evita", heliloojad (briti)- Andrew lloyd Webber, Tim Rice *,,Milles küll on mu süü?" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan,
The Conjuring (2013) The Conjuring The Conjuring is based on a true story, THE CONJURING tells the horrifying tale of how world renowned paranormal investigators Ed and Lorraine Warren were called upon to help a family terrorized by a dark presence in a secluded farmhouse. The Conjuring Was directed by James Wan Cast: Patrick Wilson, Vera Farmiga, Lili Taylor, Ron Livingston, Joey King Was based on a true story Production Company: New Line Cinema Genres: Horror, thriller http://www.youtube.com/watch?v=k10ETZ41q5o
Meil on heameel pakkuda Teile : Klient: Kristel Aria Saabumine: 22.05.14 Lahkumine: 25.05.14 Toa tüüp: kahetuba (ühe laia voodiga) Inimeste arv: 2 Tubade arv: 1 Hind ööpäevas: 30 Summa kokku: 120 Majutuse hind sisaldab hommikusööki ja käibemaksu. Tellimuse nr: 555 Maksmine: Kohapeal, maksekaardi või sularahas. Hotelli saabumie alates 14.00-st saabumisest pärast kella 18.00-st palume eelnevalt hotelli teatada. Lahkumine kuni kella 12.00ni Jääme Teie tellimust ootama Lili Poslina Administraator Väimela Mõisahotell Tel: +372 44 43410 Faks: +372 44 43411 E-mail: [email protected] Kodulehekülg: www.vaimelamoisahotell.ee
Agatha Christie ,,Paddington 16.50" Lili Heleen Mikk 8b 1. Mida tead autorist ja tema teistest teostest? Agatha Mary Clarissa Christie oli inglismaa kirjanik. Ta oli tuntud enda kriminaalromaanidega. Agatha on kirjutanud ka 6 armastusromaani aga neile ei ole tähelepanu eriti pööratud. Teda peetakse üheks tähtsaimaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Tema teoste kaks kuulsaimat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. 2. Kuidas nägi mrs
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa muu...
• Tema isa ettevõte võitis valgustuskonkursi, mille tulemusena toimus aastal 1885 esimene elektrivalgusega Oktoberfest. • Tahtis pärast gümnaasiumi lõpetamist astuda ülikooli, kuid sai sisseastumiseksamitel mitmes aines halva tulemuse ja teda ei võetud vastu. 11.Marlene Dietrich(1901-1992) • Tema kuulsaim laul on “Lili Marleen”. 12.Oscar Schindler(1908-1974) • 1982 kirjutas ameerika kirjanik Thomas Keneally tema elust ajaloolise romaani. Romaan võitis Bookeri auhinna. 1993 tegi Steven Spielberg raamatu põhjal samanimelise filmi, mis on võitnud seitse Oscarit ja kümneid muid auhindu. 13.Karl Lagerfeld (1933-2019)
Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. Uraan 2005. aastal. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust.
GOETHE WEIMARIS 1744. aasta lõpus kohtus Goethe Fankfurdis hertsog Karl August von Sachsen-Weimariga. Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi. Goethe ning temast 8 aastat noorem hertsog said kiiresti tõelisteks sõpradeks. Kuigi elu noore monarhi kohtus pakkus talle hea doosi meelelahutust, algas Weimaris see aeg tema elust, kus ta pidi
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid
3.Kui vanad on pereliikmed? IV Otsisin vanused ja kirjutasin paberile. V Tulemused: 1.Peres kokku 13 inimest. 2.Naisi on 7 ja mehi 6. 3.Pereliikmed ja nende vanused: ARVI (isa) 56 IVI (ema) 52 MADLI(tütar) 20 HERKI (poeg) 21 ANNELY( tütar) 33 HEIKO (tütremees)30 KÄTHLYN (lapselaps)15 KÄROLYN (lapselaps)12 LILI HELEEN (lapselaps)7 HEIKI (poeg)31 ANNELY (pojanaine)30 JASPER (lapselaps)10 JOOSEP (lapselaps)6 Korrastamata statistiline rida: 56, 52, 20, 21, 33, 30, 15, 12, 7, 31, 30, 10, 6 Korrastatud statistiline rida: 6, 7, 10, 12, 15, 20, 21, 30, 30, 31, 33, 52, 56 vanus (xi) 6 7 10 12 15 20 21 30 31 33 52 56
tihtipeale on lood suure ulatusega. Lisaks meeldib heliloojale väga sekundeid kasutada, mille tõttu on keeruline hääli balanssi saada. Ka kontserdil esitlusele tulnud tsükkel nõudis samadel põhjustel võimekat koori ning minu arvates sai ETV tütarlastekoor sellega väga hästi hakkama. Tsüklist meeldis mulle kõige rohkem teose esimene lugu ,,Ave Maria", mis paelus oma lihtsuse ja neutraalsusega. Eelviimases loos ,,Alma redemptoris mater" laulis soolot sopran Lili Kirikal, kelle tämber ja fraseering olid nagu selle laulu jaoks loodud- särav, kuid samas lihtne. Rasmus Puur on tuntud kui orkestrijuht - helilooja, kes sündis 23. märtsil 1991 Tallinnas. Ta on noorteorkestri Reaalmazoor looja ja dirigent. Hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist. Kuna varasemalt on ta põhiliselt tegelenud orkestritega ja olen kuulnud ka paari tema ansamblilugu, siis neidudekoorile kirjutamine oli tema jaoks uus kogemus
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL.....................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Leelia Kruusa NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.................................................................................................
LUUA METSANDUSKOOL Loodusturismi korraldus Sessiooniõpe JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE I kursuse maailma kultuuriloo referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Koostaja: Kristi Roots Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1.JUDAISMIST ÜLDISEMALT..........................................4 2.JUUDI AJALUGU.............................................................6 3.EBAUSK............................................................................7 4.TOITUMISTAVAD JUDAISMIS
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas
kus oli lisaks Karl Martin Sinijärvele veel paljud teisedki luuletajad oma loomingu kirja pannud. Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada. Elulugu Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik, luuletaja, kolumnist, kokanduskommentaator ja saatejuht. Ta sündis 4. juunil 1941. Aastal Tallinas. Tema vanemad on Riivo Sinijärv ja Lili-Mai Sinijärv. Isa töötas keemikuna ja ema raamatukogutöötajana. Siniärve vanaisa aga on kuulus luuletaja Erni Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti õppis ta seal ka inglise filoloogiat ja õigusteadust. 1988 aastal töötas Karl Martin Sinijärv arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD...................................................................
agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. F esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. ( Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. ) · Lili Esther Peller (1898-1966) - on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps
agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. F esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. ( Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. ) Lili Esther Peller (1898-1966) - on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps
agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. Freud esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. (Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks.) Lili Esther Peller (1898 - 1966)- Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, etsageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on Peller järgi iseloomulik see, et mängija
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST.......................................................................
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud
MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa, elatusaladeks jahtimine ja kalapüük, põhitoidu said nad põllult, harisid maad, nõudeks olid savipotid, mis nöörijälgedega kaunistatud, hakati kangast kuduma, alt siledad nõud. NEOLIITIKUMI PERIOOD.PRONKSIAEG-jaguneb vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati
et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Sigmund Freudi meelest asendab mäng vabade assotsiatsioonide tehnikat, millel põhineb psühhoanalüüs. Mängu põhiülesanneteks on keeldude eemaldamine, rahuldamata tegevuste ja soovide illusoorne rahuldamine. Lili Esther Peller (1898 - 1966)- L. E. Peller oli Austria päritoluga Ameerika psühhoanalüütik ja pedagoog. Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on
on erikujulised: alates päikesepaneelist Birma koolile kuni õmbluskursuseni Lääne-Keenia naistele. "Kingitust saada on alati hea, aga kingitust teha veel parem. Ja mitte-materiaalne kingitus võib südame hoopis soojemaks teha kui asi, mida tegelikult tarvis polnud. Heateokingituse puhul saab veel rõõmu rohkem kui kaks inimest lisaks kingitegijale ja kingisaajale ka kauge kogukond, kus selle mõju võib olla mitmekordne." Teaduse areng ja tehnika Oma põhimõtetes tugineb geneetik Lili Milani religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. ,,Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks," rääkis ta. Teadus ja parateadus: NÄITEKS
i"r'irr..
"
,4.Arvttagr:ela-sisusl.riuek:iiilisldir(srirtd(rurlDrcl?Nrsrst{rg1u.l]:?.10r0N/}rr2.ti}rcdrs
t 1034g/rn3) ja leiclhc ira sngctiusclo 3000 Hz lasrrw iairrt:piliiius.
5. Ta,tisii R = !l0Q ol liriitrt.,rcL ji'Lr..iesrikl;uinr{lliiiiqrr>oii (l : 0.221I. fir. : .t0Q)
* ja kol
i"r'irr..
"
,4.Arvttagr:ela-sisusl.riuek:iiilisldir(srirtd(rurlDrcl?Nrsrst{rg1u.l]:?.10r0N/}rr2.ti}rcdrs
t 1034g/rn3) ja leiclhc ira sngctiusclo 3000 Hz lasrrw iairrt:piliiius.
5. Ta,tisii R = !l0Q ol liriitrt.,rcL ji'Lr..iesrikl;uinr{lliiiiqrr>oii (l : 0.221I. fir. : .t0Q)
* ja kol
Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze. Ka see variant ei saavutanud kohe edu. Selle laulu soostus plaadistam a plaadifirm a “E loctrola”
2,8''. :l==,;==:- := ilF:'7a| _3 q.2= _ _ _!. I = = = 0:,i ?€5"=Y, €:i:-ri '-;= =;..+.,,9* +=-: =a: f i s e'E.:'== Jtj'5'L =!-;FffH'H s '; =ti= fjn ? su ,l -- =nc ==='i q-=, =:tizii;lili SEeE;€i*qFzi =i=E=E:j;E=E l:: ,1,i E=;a,EEa=oEEE i s-.E q : E gj a E I ci E!j q = E;'=1. = t:EE6i=tE?;= =:= €:.H E F*;= ,2!:E*EEil;i= Iiz ss iE E 'ri-l ir;!E!i Esr€i ;Ei?isE *-=ia== ;r!
Teist hinge, urt, kujutatakse inimese- või linnukujulisena. Arvatakse, et ta asub inimese peas ning lahkub sealt uneajal linnu või sääsena. Teda võisid näha ainult samaanid kuuvalgel. Kui see hing lahkus inimesest kauaks ajaks, siis inimene kaotas teadvuse ja suri. Pärast surma läheb see hing surnute riiki. Kolmas hing on metsisekujuline. Inimeses on ta ainult uneajal, seepärast nimetatakse teda unehingeks, ulum-is, ning see hing sureb koos omanikuga. Neljas hing, lili, on reinkarneeruv, ümbersündiv ning läheb pärast inimese surma tema jaoks 52 tehtud nuku itterma sisse, kust ta asub ümber samas sugukonnas sündinud lapsesse. Mõnede manside arvates on mehe viies hing tema jõud, teiste arvates on mehel kaks lili hinge. Mansi usundis on ka totemistlikke kujutelmi. Paljudel sugukondadel oli oma tootem (põder, linavästrik, kassikakk,
it pick out a Meinongian entity and deny existence of it. It merely assures us that in fact there was no such winged horse. Similarly, "Sherlock Holmes never existed" means that there never actually was a legendary English detec- tive who lived at 221B Baker Street and so on. This is very plausible. The second direct argument (never given explicitly so far as I know) calls attention to a kind of clarificatory question. Suppose you hear someone using a name, say "Lili Boulanger," and you do not know who the speaker is talking about. You ask who that is. The speaker replies, "Oh, the first woman ever to have won the Prix de Rome, in 1913, with her cantata Faust et Hélène"; and that is a proper answer. You asked because, so to speak, you did not under- stand the name you heard. In order to come to understand it, you had to ask a "who" question, and the answer had to be a description. (Merely giving a
Tema on PEAjumal. Tema kultuskeskuseks Nippuri linn. Oli ka riikliku korralduse ja kuningate kaitsejumal. En ki/Ea- En lil-i poeg. Maaisand. Apsu- magedate veede ürgne lähtekoht. En Ki oli nende apsu-de valitseja. Selletõttu oli ta ka viljakuse jumal. Inimestele kultuuri ja maa viljakuse parandamist õpetav jumal . Kindlasti ka kaval ja petlik jumal- aitab inimkonda/inimest, kuid vüib ka üle kavaldada/petta inimest. Lisaks neile kolmele tähtsale oli veel: Ninurta- En Lili poeg. Jumalik Kangelane, kes müütides tegutses erinevate loomade/koletiste alistaja/taltsutajana. Rajas selle kivirinnatise, mis piirab seda mesopotaamia ala põhjapoolt Ninhursag – viljakusjumalanna. Ta ongi see kivirinnatis, Ninurta kinkis selle talle kui oma emale. Oli kiningatele tähtis jumal. Utu/Šamaš- Päikesejumal, tema näeb kõike, seetõttu oskab ka õogust mõista. On jumalate kohtunik , inimliku õigluse tagaja. Selles fuktsioonis on ka Hammurapi seaduseamba peale pandud.
Aitäh Sulle, Janar Aadli, Virge Aas, Anneli Aasamets, Anne Aasamets, Kristi Aasma, Henrik Aavik, Ain Aaviksoo, Madis Aben, Priit Adler, Mikk Adler, Rait Agu, Kristjan Ait, Karen Alamets, Kaur Alasoo, Jüri Aleksandrov, Einar Aleksejev, Anne Almet, Kris- tel Altosaar, Peeter Anijalg, Tea Animägi, Lauri Anton, Triinu Arak, Indrek Ardel, Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Märt Bakhoff, Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren- preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jürgen Esinurm, Erki Esken, Siim Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein,
Saksa sõjaväe piirkonnakomissariaat oli juba varem Allmerele andnud Saksamaalt toodud noote, nii polnud sobiliku kava kokkuseadmisega erilisi probleeme. Allmere andmetel esitati Josef Rixneri seatud popurrii “Zwölf Minuten Peter Kreuder”, põimik Fred Raymondi operetist “Maske in Blau” ja Nico Dostali operetist “Clivia”, sama autori seatud popurrii viini lauludest “Servus Wien” (sama lugu oli ka Viljandi-kontserdi kavas 18.09.1937). Kavas oli ka Norbert Schulze laul “Lili Marleen”, järelikult pidi seda (ja võib-olla veel midagi) keegi ka laulma, ent laulja nimi ei meenu Allmerele ega Ojakäärule (ibid). Seega oli see igati korralik džässiliku orkestrikoosseisuga esitatud meeleolumuusika kava, mis täitis hästi temale pandud ülesande hoolitseda puhkusele tulnud sõjaväelaste meelelahutuse eest. Rohkem konkreetseid andmeid Saksa okupatsiooni ajal Eestis toimunud džässikontsertide kohta ei ole teada
Tlrcsa rtttt'cls rcflt'r't Dickcns' rtttn tltiklluxttl, n'lrctt lis lutlrcr nus ruuble to pu histlabt.srtrul I)it'kut's ltintsell x'tt '?tIloltl to nrtrk in tt lttt'tttt1'n'ltan lrc v'tts iust trt'clt'aveur'srtltl' Oliver'twist (1E.16)is.rc/ in tlrc utttlcnttrld rll prtvertv rtrtd t'rirna u'hit'h c,rislarlin curly Vir'ltriurt Ittrcktrt lt tcll,sthe slorl'ol rtrt rtrl'tltrtrt.Oliver, v'lut, uf'lt'r 'sltctrtlitt,q Iti.sutrl lili' itr tt uttrkhrtttscis senl lrt n'rrk lrr u luud Olivcr nttt. utl'(ty trt ltnultttt. v'ltat'elrc itirts Itt.sknut.ster. (t g(uI,q, u ltit'klxx kcl' Bl' tltrtttt'c' tt u't'ultl+' rtntl bcc'rttttc.s genllanrrn tukL'spitl' rn Olivt't' tttttl tukes ltittt itttrt ltis I t o t r s cA. l t h r r u g h O l i ' c r i s l r t ' t ' u l l o r c l t t n t l t t u t i t r t t 'l t t
Tlrcsa rtttt'cls rcflt'r't Dickcns' rtttn tltiklluxttl, n'lrctt lis lutlrcr nus ruuble to pu histlabt.srtrul I)it'kut's ltintsell x'tt '?tIloltl to nrtrk in tt lttt'tttt1'n'ltan lrc v'tts iust trt'clt'aveur'srtltl' Oliver'twist (1E.16)is.rc/ in tlrc utttlcnttrld rll prtvertv rtrtd t'rirna u'hit'h c,rislarlin curly Vir'ltriurt Ittrcktrt lt tcll,sthe slorl'ol rtrt rtrl'tltrtrt.Oliver, v'lut, uf'lt'r 'sltctrtlitt,q Iti.sutrl lili' itr tt uttrkhrtttscis senl lrt n'rrk lrr u luud Olivcr nttt. utl'(ty trt ltnultttt. v'ltat'elrc itirts Itt.sknut.ster. (t g(uI,q, u ltit'klxx kcl' Bl' tltrtttt'c' tt u't'ultl+' rtntl bcc'rttttc.s genllanrrn tukL'spitl' rn Olivt't' tttttl tukes ltittt itttrt ltis I t o t r s cA. l t h r r u g h O l i ' c r i s l r t ' t ' u l l o r c l t t n t l t t u t i t r t t 'l t t
Tlrcsa rtttt'cls rcflt'r't Dickcns' rtttn tltiklluxttl, n'lrctt lis lutlrcr nus ruuble to pu histlabt.srtrul I)it'kut's ltintsell x'tt '?tIloltl to nrtrk in tt lttt'tttt1'n'ltan lrc v'tts iust trt'clt'aveur'srtltl' Oliver'twist (1E.16)is.rc/ in tlrc utttlcnttrld rll prtvertv rtrtd t'rirna u'hit'h c,rislarlin curly Vir'ltriurt Ittrcktrt lt tcll,sthe slorl'ol rtrt rtrl'tltrtrt.Oliver, v'lut, uf'lt'r 'sltctrtlitt,q Iti.sutrl lili' itr tt uttrkhrtttscis senl lrt n'rrk lrr u luud Olivcr nttt. utl'(ty trt ltnultttt. v'ltat'elrc itirts Itt.sknut.ster. (t g(uI,q, u ltit'klxx kcl' Bl' tltrtttt'c' tt u't'ultl+' rtntl bcc'rttttc.s genllanrrn tukL'spitl' rn Olivt't' tttttl tukes ltittt itttrt ltis I t o t r s cA. l t h r r u g h O l i ' c r i s l r t ' t ' u l l o r c l t t n t l t t u t i t r t t 'l t t
Tlrcsa rtttt'cls rcflt'r't Dickcns' rtttn tltiklluxttl, n'lrctt lis lutlrcr nus ruuble to pu histlabt.srtrul I)it'kut's ltintsell x'tt '?tIloltl to nrtrk in tt lttt'tttt1'n'ltan lrc v'tts iust trt'clt'aveur'srtltl' Oliver'twist (1E.16)is.rc/ in tlrc utttlcnttrld rll prtvertv rtrtd t'rirna u'hit'h c,rislarlin curly Vir'ltriurt Ittrcktrt lt tcll,sthe slorl'ol rtrt rtrl'tltrtrt.Oliver, v'lut, uf'lt'r 'sltctrtlitt,q Iti.sutrl lili' itr tt uttrkhrtttscis senl lrt n'rrk lrr u luud Olivcr nttt. utl'(ty trt ltnultttt. v'ltat'elrc itirts Itt.sknut.ster. (t g(uI,q, u ltit'klxx kcl' Bl' tltrtttt'c' tt u't'ultl+' rtntl bcc'rttttc.s genllanrrn tukL'spitl' rn Olivt't' tttttl tukes ltittt itttrt ltis I t o t r s cA. l t h r r u g h O l i ' c r i s l r t ' t ' u l l o r c l t t n t l t t u t i t r t t 'l t t
annaabi.ee 
