Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga Zygmunt II Augusti õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti. 4.Venemaa tegevus Liivi sõjas Venemaa alustas sõda Vana-Liivimaaga, kus purustas Vana-Liivimaa, mille tagajärjel naaberriigid soovisid ka Vanast-Liivimaast osa ja Venemaa sõdis kõigi naabruses olevate riikidega. Mille tõttu Venemaa vastaste loodud liit nad lõpuks purustas ja Vana-Liivimaa aladelt välja ajas. Venemaa sõdis Leedu-Poolaga, Vana-Liivimaaga ja Rootsiga. Sai peksa Rootsi/Rzeczpospolita ühisel koostööl. 5.Liivi sõja lõpp 1582 aastal sõlmitud Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise vaherahu ja 1583 aastal Rootsi
43Mis olid Liivi sõja põhjused? *Killustatud ja sisevastuolude käes vaenlev VanaLiivi Orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti?
Mis olid Liivi sõja põhjused?Venemaa huvi eesti sadamate ja kauba linnade vastu. Venemaa poolt välja mõeldud tartu maks. Liiviorduriigi osalemine Vene- vastases majandusembaras. Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Arutle.kohati heaks sest see pani aluse eestlaste vaimu kujundanud luterluse võidukäigule,rahvahariduse ja eesti kirjakeele arengule ,majanduse ja sotsiaalse olukorra vähenemine.rahvahariduse ja eesti kirjakeele arengule,majanduse ja sotsiaalse olukorra vähenemine. Ivan IV Julm? Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks. Julmemaid valitsejaid ajaloos Hertsog Magnus?Teda on sageli peetud 16. sajandi Liivimaa suurimaks aferistiks,
- Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu.
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine mu...
Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku kõlbelisemaks muutmise kaudu.
· Pääses troonile peale abikaasa surma · Sünnitas Peeter I'le 11 last, kellest elama jäi 2 tütart · Tema auks ehitati Kadriorgu loss · Troonile pääsedes aitas ta oma sugulasi pigem · Peamine harrastus oli pigem pidutsemine, kuid samas väärikas naine Aleksander Mensikov · Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki · Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada
See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustajate elul ja tegevusel siinkandis. On toodud ka lühiülevaade ühiskondlikust ja usulis-kirikulisest taustast Liivimaal. Ning lühidalt on räägitud Martin Lutheri ja tema kaastööliste sidemetest Liivimaaga. Uuema aja eesti ajaloouurijad on üksmeelsed, et pärast baltisaksa ajaloolase Leonid Arbusow noorema põhjalikku raamatut Die Einführung der Reformation, on raske tuua Liivimaa reformatsiooniajaloo sündmuste kohta käibele uusi fakte (Kala 2007:12; Põltsam 2003: 13). Baltisaksa- ja eesti ajalookirjutusest pärinevad reformatsiooni ehk usupuhastuse käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja
· Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga: · Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse. · 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. · Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. b. Leeduga sõditi sageli ja südamest: · Kõige rohkem kannatasid Läti alad, kuid mõned leedulaste sõjakäigud ulatusid ka Eesti alale.
sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. LIIVI SÕDA (1558-1583) Sisaldas mitmeid erinevaid konflikte, mis olid seotud Vana Liivimaaga ja mille tulemusena Liivi orduriik lagunes. Lõuna-Eesti sattus Poola kätte. Saaremaa läks Taani alla. Moskva Suurvürstiriik jäi kõigest ilma. 16. Saj keskpaigaks oli kujunenud olukord, et Liivi orduriik oli siinses piirkonnas ainuke nõrk lüli. Naabrid olid tugevnenud. Ida pool oli tugevnenud Moskva Suurvürstiriik, mis oli endaga liitnud kaaslaseks Kaasani khaaniriigi (1552). Poola oli ka tugev riik. 1569. ühendati Leedu ja Poola riik lepinguga, milleks oli Lublini unioon
tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kõige olulisem allikas Henriku Liivimaa kroonika. Henrik oli päritolult sakslane, preester, tõlk, Liivimaale tuli 1205.a Saksamaalt, kogu edasine elu seotud Liivimaaga, suri arvatavasti 1259.a. Kroonika kirjutatud kahes jaos: 1224-26, täiendatud 1227.a. Allikatest kasutas enda tähelepanekuid, sai suhelda inimestega, kes sündmustest osa võtnud, arvatavasti oli kasutada varajasemaid kirjalikke ülestähendusi (polda päris kindlad). HLK originaal (pole leitud) -> koopia -> koopia 13./14.saj. Neid viimaseid päris mitu, neist olulisim kannab nime Zamoyski koodeks, see leiti 19.saj Poola aadliperekonna Zamoyski raamatukogust. See põhimõtselt koopia koopia
ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas (1558-1583), Saaremaa läks taanlastele. Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700- 1721) ja sellele järgnenud katk. Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti. Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a, Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid mõisamaad vallale ei kuulunud. Mõisnike kontroll valla üle säilis, olgugi, et mõisnikud ise end vallakodanikeks ei pidanud. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt, muutudes riiklikuks haldusüksuseks. Valdade minimaalseks elanike arvuks kehtestati 200 inimest
Borchi ettevalmistused sõjaks Pihkv vastu. 1480 algul tungiti Pihkva aladele, Pihkva sai Moskvast abi> venelaste vägi Trtu pk-a, vallutati Kastre knts ja naasti Pihkvasse 1480 suvel Borchi uus katse jäi tulemustetavenelased sel ajal tatarlastega sõjas) 1481 veeb Moskva, Pihkva, Novgorodi väed Liivimaale, märtsis langes Viljandi, linnust ei suudetud vallutada. 1481 sept Moskva suurvürst Joann III Novgorodis ja Pihkvas sõlmiti Liivimaaga 10 aastaks Liivim-l jätkusid isetülid Ordu,pp ja Riia vahel. 1492 suvel ehitavad venelased otse Narva ordulinnuse vastu jõe paremale kaldale Ivangorodi(Ivan III) 1493 uus vaherahu 10 aastaks Pärast Moskva ja Leedu suurvürsti Aleksandriga sõlmitud rahu- ja liidulepingut 1494 algul, muutus Moskva Hansa ja ka Liivim suhtes agressiivsemaks. 1494 nov vangistati Novgorodis Skskaupmehed, suleti sealne kaubakontor-se samm suunatud Hansa, eriti Liivim-eeskätt Trt, Tln-vastu.
käsitöölised. Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha. Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel. 1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Kadakasakslased- eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel
käsitöölised. Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha. Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel. 1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Kadakasakslased- eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel
Ordumeister Kettler orienteerus Poolale (Sigismund August), 1561 novembris tehti alistumisleping – Kettler sai Kuramaa hertsogiks. 1562 Kettler läänivande andis Poolale ja orduga on lõpp. S-L piiskop Münchausen andis maa Taani Magnusele. 1560 sai Magnus ka P-Eesti, kuid 1561 läheb P- Eesti Rootsile. Riia peapiiskopi ala Poola kontrolli alla. Wilhelm suri ja sekulariseeriti Riia toomkapiitel. Riia linn vabastati ordu truudusest ja oli kuni 1582 vaba. Vana-Liivimaaga ka lõpp. Keskaegse Liivimaa territoriaalne ja halduslik kord Aluseks vanad jaotused – kui vallutajad jagasid maid, jagati külad ja maakonnad vanade piiridega. Vakuste ajal ka. Põhiüksusteks küla, kihelkond ja maakond. V. Lang ja M. Mandel: linnusepiir oluline. Kihelkond polnud haldus-ega admin jaotus. Vakus läheb tagasi muinasaega, kus seotud linnusepiiridega. Seega, vakus on põline. On ju selge, et haldusüksusi on maksustamiseks vaja. E
jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised- mõisamoonakad. *1856. a Eestimaa- Sellel aastal võeti sarnased talurahvaseadused liivimaaga vastu Eestimaal. *Saaremaa talurahvaseadused- Need võeti vastu 1865. aastal ja olid sarnased eelnevatega. *1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. *1865- keelati mõisnike kodukariõigus *1866- vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus.
Temast saab esialgu Ingerimaa kindralkuberner. Esimest korda puutub meiega kokku 1703- 04. aastal, et osaleda Seremetjevi kõrval Tartu ja Narva hõivamisel. 1710. aastal, kui siinsed alad lähevad Vene riigi koosseisu, siis päris kohe Eesti- ja Liivimaad ei taastata, vaid luuakse üldine kubermang, mille eesosas oli Mensikov. Mensikovi saatus pärast Peetri surma uue valitseja silmis tal soosingut polnud, oli sunnitud elama Venemaa eksiilis, Siberis. 1727 liidetakse Tartumaa taas Liivimaaga. Ainus, mis Ida-Virumaal jäi lahtiseks, oli Narva linna küsimus. Ei liidetud Eestimaa koosseisu, vaid Peterburi kubermangu. Saaremaa on esialgu pärast kapitulatsioone olnud Liivimaa koosseisus. 1731 taastatakse tema omaette provintsi õigused. Tuleb omaette maavalitsus ja sealsed võimustruktuurid. Kubermang kreisid kihelkond. Kihelkond oli ainult kiriklik termin ja otseselt sellist administratiivst tähtsust kihelkonnal ei ole, aga kirikul on sealse elanikkonna arvestuse kohustus.
peasadama. Kognes oli puhtalt sõjalis-strateegiline keskus juba poolavastastes võitlustes. Üritab piirata võnnut, kuid see läks peale 3 päeva kaduma, võnnus oli asunud ordumeistrite keskus. Kui kaugele oleks organiseerimistöö läinud pole teada. Viljandi ( volmari) jt eesti alad olid lühiajaliselt vene käes. Neli olulisemat keskust moodustavad enda ümber eetsi. Moskvas oli rida institutsioone, kellega tuli suhelda. Tol ajal valitsusasutusi nim prikaasideks, liivimaaga tegelesid 3 prikaasi: Teenismõisade Prikaas. Teenistusinimeste arvestus, ametisse määramineja teenistuskäigu jälgimine. Tinglikult täitis sõjaministeeriumi ül. Spetsiaalsetesse raamatutesse fikseeriti kõik sõjaväe-, tsiviil- ja õukonnateenistusse määramise otsused. Tähtsate õukondlike tseremooniate pulmade, välissaadikute vastuvõttude jms juhiste koostamine. Teenistusasjade Prikaas. Suunas inimesi ametitesse.
saj rajati Liivimaale üle 150 kivilinnuse, mida tunduvalt rohkem kui Leedus. Liivimaa linnusevõrk ei täitnud ainult kaitsmisülesannet vaid ka alistatud maapiirkondade haldamist. - Maa annetamine vasallidele oli kõige rohkem levinud Eestimaal, sest Taani kuningavõim ei suutnud oma ülemerevaldusi tõhusalt valitseda. Taani kroon läänistas ligikaudu kolmveerand Eestimaast peamiselt Saksa rüütlitele. Vasallide suurem arv Taani Eestimaal tähedas ka võrreldes Liivimaaga deofaalsuhete kiiremat arenemist ja mõisate hoogsamat rajamist. Seda kiirendas veelgi põliselanike õiguste vähendamine ja nende koormiste tõstmine, mis kutsus 1343.aastal esile võimsa ja verise JÜRIÖÖ ülestõusu, mille käigus eestlased tapsid kõik sakslased ja taanlased, keda nad kätte said. Taani pöördus ordu poole. Ordu purustas mässulised Tallinna külje all. Viimasena alistusid saarlased 1325.aastal. Järgmisel aastal müüs võlakoorma all ägav Taani
1710 a. Kapitulatsioonilepinguga säilitati siinsed õigused 1783 jõustusid keisrinna Katarina kubermangude korraldused, mida hiljem muudeti. 19.saj. 70-datel tehti palju reforme linnavalitsuse, koolide ja kohtuvõimu alal. 1917 tsaarivalitsus Eestis kadusid kubernerid, asemele tulid riigi keskvõim Vene Ajutine Valitsus, mille kõrgemaks kohalikuks esindajaks olid kubermangu komissarid ja P-Liivi abikomissar. Muudatused ka omavalitsuse alal minna edasi koos Liivimaaga või iseseisvalt. 18.03.1917 esitati manifest Ajutisele valitsusele, eelnõu kinnitati 30.03.1917.a. Sellega saabus uus kord: Eesti maa-ala koosnes Eestimaa kubermangust, Liivimaa põhjaosast (kus asusid eestlased) ning Saare- ja Muhumaast. Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsejaks komissar koos Ajutise Maanõukoguga e. maapäevaga, mis oli õigustatud valima ka Maavalitsust. Igas maakonnas Maanõukogu ja Maakonnavalitsus, valdades vallanõukogud ja vallavalitsused
2) 1881 a olid kõik talurahvas vabanemise etapis ( keskvalitsuse käsul) e ,, maa lunastamise etapp". Talurahvas pidi kogukondlikult ostma välja oma maa. Tp polnud isiklikku kohta kõik oli kogukonna maa. Kogukond pidi lunastama mõisnikult välja maa, ükski tp iseseisvalt maad osta ei saa st veel tugevam kogukondlik kord. Positiivne siiski see et 1881 a oli juba ette nähtud maa lunastamise regulatsioon ( suur erinevus Eesti- ja Liivimaaga, seal ei nähtud ette , et alurahvas hakkab maad välja ostma). Venemaale kohe kirj seadusesse sisse ( ilmselt balti mõju, kus olid rahutused), 6 % jäi talurahva kätte, mis nad välja kogukondlikult lunastasid. Külakogukond võis seda maad käsutada aga ei võinud seda müüa. 1906 Stolõpini reform alles lammutas ülakogukondliku korra. Lääne autorid pidasid 1861 a seadust äärmiselt tagurlikuks, tp
sept). Kuidas see lahing tegelikult toimus ja kes seal võitis - ilmselt võitis Plettenberg, aga see ei olnud Vene peavägi, mille üle võit saavutati. Liivimaal oodati palju rohkemat - Venemaa oli nõus sõlmima rahu ainult 6 aastaks, Liivima diplomaadid soovisid aga 20 aastat. Vaherahusid pikendati regulaarselt. See rahuaeg ei olnud seotud mitte sellega, et Liivimaa oleks olnud tugev, vaid Venemaal ei olnud tollal kavatsust Liivimaaga sõda pidada, tähtsam oli nende jaoks sõda Leeduga, Ivan IV sai võimule väikelapsena, tema regentide vahel toimus aga äge võimuvõitlus. 1550. aastatel paistab, et Venemaa poolt võetakse kurss sõja alustamiseks. Juba 1550 pikendati kehtivat vaherahu ainult 1 aastaks. 1547. oli Moksva suurvürsti Ivan IV võtnud endale ametlikult tsaari tiitli. 1554 lepitakse kokku, et Liivimaa poolt teeb
annaabi.ee 
