Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)
tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu kallakuga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes lõikudes ning Muhus, Saaremaa põhjaosas ja Sõrve poolsaare läänerannikul. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand) ja Peipsile (Kallaste paljand). Põhjavee tekkelised pinnavormid Maa all voolavad ojakesed või jõed , mis uuristavad käike ja neist võivad tekkida orud. Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks. Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on, langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed.
166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev.
piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 1050 m amp,
asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi liigub mööda lõhesid maa sisse PÕHJAVESI Pinnavesi pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta mage) Põhjavesi vettpidavate kihtide vahel lasuv vesi ( surveline , sügavuse suurenedes soolsus kasvab ) Vett kandvad kihid lõhedega lubjakivi, liivakivi , kruus , liiv , moreen Vett pidavad kihid graniit , savi , tardkivimid , moondekivimid Elva saab joogivee kambriumi liivakividest ( 400 m ) Varupuurkaev on devoni liivakivides ( 200m ) Vesi taastub nendest tuhandete aastatega Mineraalvett kaevandatakse eestis häädemeestel , värskas ja kuresaares (600m ) Mineraalvees leidub: Katioonid anioonid Mg SO4 Na SO3 Ca CO3 Ba PO4 K Cl Fe
iseloomuliku punase liivakiviga. Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning
Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo). 5 Veestik Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m.
toimub ristuvate lõhepindade vahelt. Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake. Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku.
Eestis leidub karpide kivistisi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumis ning Siluri lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Nautiloidid on mitmekambrilise kojaga, primitiivsed peajalgsed. Koda oli kas spiraalselt keerdus või sirge ja kambrid üksteisest vaheseintega eemaldatud ja gaasiga täidetud. Nautiloiidid on välja surnud. 7. Brahhiopoodid Brahhiopoodid ehk käsijalgsed kuulusid mere põhjaelustiku hulka ja neid leidub tänapäevalgi. Olid üksiku eluviisiga. Eestis leidub alates Kambriumi liivakividest, kõige arvukamalt on esindatud aga Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides. Käsijalgsete koda koosneb kõhtmisest ja selgmisest kaanest, tänapäeva karpidel eristatakse aga paremat ja vasakut karbipoolt. (Ivar Puura, 2006) Käsijalgsed jaotatakse tänapäeval kolme suurde rühma(alamhõimkonda): Lingulaadid, Kraniaadid ja Rünhonelliformid. Lingulaatide koda on kaltsiumfosfaadist(apatiidist) ja puudub lukustusmehhanism. Eesto fosforiidilasund on
allikaveed aja jooksul uuristanud koopa. Koopa lagi langes osaliselt sisse 1908. aastal, teine suurem varisemine oli 1937. aastal, suue langes sisse aastal 1974. Koopa põhi, kus voolas allikaoja, on praegu laest varisenud paksu liivakihi all. Tori Põrgus on allikavetel olnud koguni 3 väljapääsu ja põrgu on olnud kolmekojaline. Vahel suisa nireks taanduva allika vooluhulk on 1,0-0,5 l/s. (Vilbaste 2014) Pärnu jõe oru veerul Tori-Sindi lõigul avaneb liivakividest veel arvukalt allikaid, nt Taani metskonna ja mõisa ning Allika talu juures. Tori allikas on ETAK-is ja KKR veekogude nimistus. (Vilbaste 2014) 1.4.2. Kaitsealused liigid Tori valda läbiva Pärnu jõe kallasala on kasvu- ja elukohaks alljärgnevatele kaitsealustele liikidele: Tabel 1. Imetajad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Eptesicus nilssonii Põhja-nahkhiir II
konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatioonid. 29.Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. 30.Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. 31.Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Ordoviitsiumi lademete avamused paiknevad Põhja-Eestis. Ladestu moodustavad purdkivimid, karbonaatkivimid ja kukersiit. 32.Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid: Siluri ladestu avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb väga erinevaist karbonaatkivimeist. 33.Devoni lade Eestis, avamus ja kivimid: Avamused kulgevad
künklik reljeef paks settelasund Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp.
Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi setendite paksus läääne suunas ning Lääne- ja Edela-E need puuduvad täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal). Esindatud on erinevad setendid jämedateralised liivakividest kuni savideni. Alates Tallinna meridiaanist lääne poole leiame liivakivi ja savi vahekihtidega aleuriite; Rakverest itta aga ilmub ka Kotlini savikiht, mis pakseneb ida suunas. Eestist ei ole vendi merelistest setetest faunajäänuseid ega elutegevuse jälgi leitud, ilmselt ei olnud siinne magedaveeline veekodu, kus liiva- ja saviained kiirelt kuhjusid, organismidele soodne. Leitud on taimseid jäänuseid (vetikad). Vendi setendid Eestis ei paljandu
nitraat- ja sulfaatiooni hapniku. Vastavalt ilmuvad vette lahustunud mangaan ja raud, hiljem väävelvesinik, seejärel lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub metaan. Seepärast on põhjavees sageli joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda, mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni. [5, lk 24] Põhjavesi sisaldab keskmiselt 0,5 kuni 50 mg rauda liitri kohta. Rauasisaldus on suur (kuni 6 mg/l) eelkõige Kagu-Eesti elanike joogivees, kus devoni liivakividest saadav põhjavesi on juba looduslikult rauarikas. [3][6] Raud võibki pärineda veeallikast, kuid samas võib ta lisanduda ka torustikust. Mida kauem vesi torustikus seisab, seda rohkem rauda vette lisandub. Suur rauasisaldus muudab vee häguseks ja kollakaks, metallimaitseliseks ning tekitab seadmetele rauarooste, mis häirib tarbijaid. [3] Põhjavees esineb rauda kahte tüüpi: Fe2+ - kahevalentne ehk lahustunud raud ja harvemini esineb ka Fe3+ ehk kolmevalentset rauda. [1, lk 19] 1.2
Need pinnavormid ja Põhja-eesti (Balti klint) ning Lääne-Eesti paekallas on reljeefi suurvormid. Millest koosneb Eesti pinnamood? Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad,millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Nende jalamid asuvad Eestis harilikult 75-100 m kõrgusel. Pandivere kõrgustik (kõrgeim koht Emumägi 166m) ja Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod. Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt.
Kui järsak on tekkinud pudedaisse setetesse, siis on tegemist murrutusastanguga. Murrutusastangud on vaid mõne meetri kõrgused ja küllaltki lauge nõlvaga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Aluspõhjakivimeiss murrutatud järsakut nim. pangaks ehk murrutuspangaks. Eesti nüüdisrandadal leidub murrutuspankasid nt. Rannamõisas, VäikePakri saarel. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele ja Peipsile. Murrutusjärsaku jalamil, iseäranis seal, kus paljanduvad kõrgemal asuvaid vähem vastupidavad kivimid, on tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5m kõrgune samanimeline koobas.
Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m). Otepää kõrgustiku aluspõhja moodustavad kesk- devoni liivakivid. Kõrgustiku äärmine põhjaosa jääb aruküla, valdav osa kõrgustikust burtnieki ja lõunaosa osaliselt ülemdevoni gauja lademe avamusele. Aruküla lade koosneb peamiselt punastest, burtnieki ja gauja lade heledatest (valgetest, roosakatest, kollakatest, helepunastest) põimkihilistest liivakividest. Aluspõhja paljandeid esineb kõrgustiku ääreosades, peamiselt ürgorgudes. Kõrgustiku keskosas on aluspõhi kaetud paksu pinnakattega. Otepää kõrgustiku aluspõhja pealispinna kõrguse ja reljeefi iseloomu kohta on avaldatud vastukäivaid andmeid. Lähtudes sellest, et kõrgustiku keskosas aluspõhi ei paljandu isegi mitte madalamates kohtades, oletati varem, et kõrgustiku all on aluspõhjas nõgu. Hiljem on
Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
amfibooli. (1) 6.4. Moondekivimite levik Eestis Nagu tardkivimeidki, võib moondekivimeid näha Eestis maapinnal vaid rändkividena, mida on mandriliustik Skandinaaviast lõuna poole liikudes kaasa haaranud Lõuna-Soomest ja praeguse Läänemere põhjast. Meie settekivimite all, Põhja-Eestis paarisaja meetri, Lõuna-Eestis kuni 700 m sügavusel, lasuvad rändkividega täiesti analoogilised moondekivimid. Moondekivimite põhilisteks esindajateks on savi- ja liivakividest tekkinud vöödilised vilgugneisid ja ookeanipõhja basaltide moondel tekkinud mustad amfiboliidid (Pilt 4). Kogu moondekivimite kompleks on kõrge astme regionaalmoonde tingimustes läbi teinud osalise ülessulamise, mille käigus moodustusid tard- ja moondekivimite segakivimid migmatiidid. (1) 7. Kokkuvõte Kivim on kõvastunud mineraaliterade segu
Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT
künklik reljeef Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) 5 · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m. Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt. 6
Al-Hakimi mošee Lossid ja linnused-laagri taolised Kairos (Egiptus) kõrbelossid; luksuslikest materjalidest ja 990-1013 fantastilistest vormidest lossid. Punastest liivakividest ja valge marmor. Selimiye mošee Edirnes. (Türgi) 16.saj. Marmorist aknavõre Damaskuse Suures mošees (Süüria) 8.saj
pinnakihis hõljuvad organismid. Stromatoliitlubjakivimid on tekkinud primitiivsetest vetikatest mis on leitud Lõuna-Aafrikast, Rodeeriast. Nende kivimite vanus on 2,9 miljardit aastat. Vetikad on juba küllalt kõrge arengutasemega hulkraksed organismid. Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi. Teadlaste seas on tuntud Austraaliast pärit leiud, mis paljanduvad Ediacara piirkonnas kvartsiididest ja liivakividest leitud arvukad meduuside, rõngasusside, lülijalgsete ja teiste faunarühmade primitiivsete eelaste leiud. Ürg- ja aguaegkonnast pärit elusorganismidest on tekkinud maavarad. Esile peaks tõstma rauabaktereid, nende elutegevuse saaduseks on vanimad raualademed maakoores, mis sisaldavad endas kogu 95% kogu maailma rauavarudest. Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-,
Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT
Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 ... 0,5 m 100 m kohta. Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi jaKotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all. Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu)
Tekitas Võrtsjärve jääkeel; Esineb 4-5 saart (tuntuim Tondisaar); Läbivooluline (Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi, välja voolab Emajõgi); Keskmine veetase 33 m; Keskmine sügavus 2,8 m; Suurim sügavus 6m. 25. Eesti põhjavesi, veekihid Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel. Kambriumi ja ordoviitsiumi lubjakivid on kohati suurte lõhedega, mille kaudu liigub vesi sügavamale, kuni jääb pidama kambriumi savidel
nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem. Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti. Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve. Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne- Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel. Siluri ja ordoviitsiumi lubjakivid on kohati suurte lõhedega, mille kaudu liigub vesi sügavamale, kuni jääb pidama kambriumi savidel
annaabi.ee 
