Liising Olemus ja eripära Liising on leping, millega liisinguandja ehk redileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks. Liisinguperioodil jääb vara omanikuks liisinguandja. Liisinguvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib liisinguandjale täielikult vara seotusmaksumuse või ostab selle vastavalt jääkväärtusele välja. Liisitakse erinevat vallas- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja tehnikat. Autoliisingu tingimuste võrdlus Swedba LHV Coop nk pank Liisingus Alates Alates Alates umma 5000 5000 5000 eurost eurost eurost ( ilma
teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja kohustused (VÕS § 363): · kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; · säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena (nt auto v uue korteri taval. kulumine); · lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale lepingu sõlmimise aegses seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust (st kui ei omanda, võib liisinguandja nt nõuda sanitaarremondi tegemist, kui on tavalist kulumist ületavaid kahjustusi) Ülesütlemise tagajärjed (VÕS § 367) (1) Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik
10. Liisingueseme üleandmine-vastuvõtmine ja valdamine 10.1 Liisingueseme müüjalt vastuvõtmisel esindab liisinguvõtja liisinguandjat lähtudes Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimuste II osast. 10.2 Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset hooldama vastavalt garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal ja korras. 11. Liisinguvõtja on kohustatud hiljemalt 7 tööpäeva jooksul pärast liisingueseme müüjalt oma valdusesse saamist toimetama liisinguandjale tagasi allkirjastatud liisingueseme üleandmise- vastuvõtu akti. 12. Lisaks liisingu maksete tasumisele, kohustub liisinguvõtja liisingulepingu kehtivuse ajal tasuma tähtaegselt ja kohaselt kõik kulud, mis võivad kaasneda liisingulepinguga, sh. kahjujuhtumi korral ka selle käsitlusega kaasnevad kulud ja kindlustusandjate regressinõuded; liisingueseme vastuvõtmisega müüjalt, liisingueseme kasutamise ja valdamisega ja säilitamisega (näit
Müügilepingu iseloom seisneb selles, et liisingulepingu alusel on liisinguandja kohustatud omandama liisingulepingu eseme müüjalt kindlaks määratud eseme. Eseme omandamiseks peab liisinguandja sõlmimima liisingulepingu eseme müüjaga müügilepingu. Kasutuslepingu iseloom seisneb aga selles, et liisinguandja on kohustatud andma eseme peale eseme omandamist liisinguvõtja kasutusse ja liisinguvõtja peab selle peale kasutusperioodi lõppu liisinguandjale tagastama. Liisingulepingu alusel läheb liigisuvõtjale üle esemega seotud valdus- ja kasutusõigus. Käsutusõigust üldjuhul üle ei lähe. Seega liisingulepingu eseme omanikuks on liisinguandja. Kuna liisingulepingu peamiseks eesmärgiks on finantseerida liisingu eseme ostmist, siis kuuluvad liisingulepingu suhtes kohaldamisele ka laenulepingu ja tarbijakrediidilepingu sätted, tulenevalt VÕS § 401 lg 2. Kuna
Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta. Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress FV=põhisumma x (1 + protsent)^periood. Inimene kui töötaja Tööjõud riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16
kuumakse suurust. Tihti on kliendi jaoks pakutud muutuv intressimäär seotud Euribor'i määraga, millele lisatakse riskipreemia. Käendaja isik, kes tagab laenu tagasimaksmise. Hüpoteek -kinnisasja pant, mis tagab laenu. Liising - vara tagatisel antava laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: - Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!1234 6. Valitsuse osa majanduses Maksusüsteemid: - Proportsionaalne maksusüsteem
professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Müüja vastutus (1) Liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut
asjaoludel. Liising on laenuliik, mille puhul liisinguandja ostab liisinguvõtja soovil kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks renditasu eest kasutada. Liisingut võib jaoada kaheks: Otseses liisingus tegutseb toote müüja ise liisinguandjana. Ta sõlmib lepingu liisinguvõtjaga ja annab kauba tema käsutusse. Peale lepingu sõlmimist võib liisinguandja müüa lepingu liisingufirmale. Liisinguvõtja maksab liisinguandjale lepingujärgse diskonteeritud summa. Laen ja liising 9 Kaudses liisingus on algusest peale kolm osapoolt lepingusõlmimisel. Liisingufirma ostab toote müüjalt ning annab selle rendile liisinguvõtjale. Liisnguvõtja hakkab maksma liisingumakseid liisingufirmale. Liisingutehingud jagunevad: Kasutusliising on tehing, mille puhul liisinguvõtjat ei huvita liisitava vara omanikuks saamine
teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Müüja vastutus (1) Liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet
teostamiseks - Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon - Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe aruandes ja tasumata põhiosa lühi- või pikaajalise kohustusena
IRR-i võrreldakse pankade WACC-iga. ○ Milline D/E suhe tagaks laenu teenindamise võime piisava varuga? ● Tüüpilisim laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) igal aastal – seatakse piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga? Kasutusrent (operating lease) – lühiajaline ja katkestatav leping, mille kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu, vastutab rendiobjekti kindlustuse, maksude ja korrashoiu eest ning saab liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist
tingimused ja vara järelmaksuga müügi tingimused. Kasutatakse nii vallasvara, kui ka kinnisvara tehingutes. 2 liiki: Kasutus- ja kapitaliliising. Peamine erinevus on vara arvestuses. Kasutusliisingu perioodil maksab liisija liisingmakseid, mis sisaldab ka intressiosa. Maksele lisandub käibemaks. Tavaliselt jäävad vara hoolduskulud liisingu andja kanda ja lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa. Lepingu perioodi lõpuks tuleb tasuda lepinguobjekti väärtus ja omandiõigus läheb üle liisijale. Tooteliising, kus toote valmistaja või müüja on ise liisinguandja ja kaudseliisingu korral kasutatakse mingit vahendusfirmat.
(müüja nimetus, registrikood, asukoht) .............................sõiduato (mark, mudel, tehasetähis)............................................maksumusega............................... krooni, millele lisandub käibemaks. 2. Lepingu jõustumine, kehtivus. Maksed 2.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist ja kehtib kuni "....".................... .a. 2.2. Käesoleva lepingu järgi ostetud vara kuulub omandiõiguse alusel liisinguandjale andjale kuni selle vara liisingumaksetena väljaostmiseni liisinguvõtja poolt. 2.3. Liisinguvõtja kohustub maksma vara liisingumakseid ja intresse vastavalt käesoleva lepingu Lisas nr. 1 toodud maksegraafikule. 2.4. Lepingu tähtaja lõppedes ja kõigi käesolevas lepingus toodud tingimuste täielikul ja kõrvalekaldumatul täitmisel ja väljaostumaksete ning intresside täieliku tasumise korral läheb vara omandiõigus üle liisinguvõtjale. 2.5
proffesionaalsusesse, eelküige kui liisinguandja on petialiseerunud teatud esemete liisimisele Liisinguvõtja on kohustud: 1)liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, milles lähtutsi liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, 2)säilitama liisingueset sellisena, nagu see teemale üle anti, v.a. Muutused, mis tekivad liisingueseme sihtottarbelise kasutmise tulemusena, 3)lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle ka üle liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Laenuleping. Laenulepinguga kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja. Laenusaaja kohustab tagasi maksma sama summa raha või tagastama sama liiki asju samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS ei sätesta laenulepingule kohustuslikku vormi
takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, säilitama liisingueset sellisena, nagu see 48 temale üle anti, v.a. muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena, lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses
// Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik?
lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping – Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub
laenu). Liisinguvõtja ei tasunud makseid. Kostja on käendajana võlgnevuses. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: VÕS § 42 lg 1 tüüptingimus on ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses VÕS § 367 Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. RK:“ tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme
1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme 3 sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. TASUTA KASUTAMISE LEPING Tasuta kasutamise lepingu mõiste. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. LAENULEPING Laenulepingu mõiste
(liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti, lepingu lõpetamisel peab ta tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. 160. Nimetage teenuse osutamise lepinguid Seltsileping, käsundusleping, töövõtuleping, agendilepinmg. 161. Litsentsilepingu mõiste litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 162. Finantsiisilepingu mõiste
on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. · VÕS § 363. Liisinguvõtja kohustused Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. (www.riigiteataja.ee VÕS) 160. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Suur osa tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve
eseme liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: o liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; o säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, va muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; o lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle üle ka liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. 4. Litsentsileping. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
Ajavahemiku 1. jaanuarist 2013 kuni 12. märtsini 2013, s.o 71 päeva eest on 3195 euro 58 sendi suurust nõudesummat ja 365-päevast aastast arvestades viivis 48 eurot 17 senti (3195,58 * 0,0775 / 365 * 71). Kokku on viivisenõue seadusjärgses määras 12. märtsi 2013 seisuga seega 597 eurot 81 senti. 3-2-1-12-13, p 15 käendaja ajutised vastuväited; Hageja (pank) ja kostja (käendaja) vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud käendajana tasuma hagejale kui liisinguandjale liisingulepingutest tuleneva liisinguvõtja väidetava võlgnevuse, mis on osalt tingitud liisingumaksete maksmata jätmisest ja osalt liisingulepingute ülesütlemisest. Kostja arvates luges hageja veoki ja maasturi müügihinna ekslikult vastavaks nende turuväärtusele tagastamise ajal. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et ta saab kasutada tasaarvestuseks liisinguvõtjale kuuluvat nõuet hageja vastu.
aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti 218. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 219. Mis on litsentsileping?
annaabi.ee 
