Menüüs peaks olema erineva hinnaklassiga tooteid, kindlasti ka eripakkumisi 10 lastele. Sellises söögikohas käiakse sageli koos perega nädalavahetustel. Nädala sees tuleks panna põhirõhk lõunatajatele ja arvestada tuleb teeninduse kiirusega. Lisasissetulek tuleb pidude, sünnipäevad jt ürituste jaoks laudade pakkumisest. Seetõttu tuleks juba sisustades arvestada ka mõne suurema laua võimalusega muust saalist eraldatud kohas. Olgu klient kodu- või välismaine, igal juhul on tal toitlustusasutusse minnes teatud ootused. Nendeks on rikkalik valik, taskukohased hinnad, sõbralik, viisakas ja kiire teenindus, hügieeninõuete äärmiselt täpne järgimine ning meeldiv interjöör. Samuti tasuks kaaluda toidu kaasaostmise võimaluse pakkumist. 7.2. Turgude arenguvõimalused Igal juhul tuleb enda turuosa juurde võita ja põhiliseks võimaluseks on siin
0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena. Kokkuvõtlik ülevaade toob koondatult välja kõige olulisema info kogu äriplaani kohta. Peaks mahtuma ca 1-2 leheküljele. 1.1. Ettevõtte missioon See 1-2 lauseline määratlus toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatud juhtpõhimõtted. 1.2. Ettevõtte lühiülevaade Siin tuleks anda olulise tähtsusega infot ettevõtte kohta, nagu näiteks nimi, aadress, asukoht, asutamisaeg, juriidiline staatus, ettevõtte tegevjuht, koos lühikese ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste kirjeldusega. Ülevaade peaks lõppema kokkuvõttega ettevõtte senistest tähtsamatest saavutustest. 1.3. Turg Selles osas tuleks anda ülevaade üldisest turu olukorrast, selle potentsiaalist ning arengusuundadest
Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada (kirjelda sinule sobivaid punkte): Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. Turukõlblikkus ja konkurents: · kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? · millised on olemasolevate toodete puudused? · kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? · kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont).
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
sünnipäeva, kuigi alustati hiilgavate prognoosidega. 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik ettevõtjad peaksid kasutama. Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri. Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: · tiitelleht · sisukord · kokkuvõte · ettevõtte lühiülevaade · äriidee iseloomustus · projekti kirjeldus - tooted või teenused 5 Äriplaan - tootmine, - keskkond · turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine · ettevõtte juhtimine ja personal · projekti maksumus ja rahastamine
preemiareiside ja (motivatsiooni-, turundus-)ürituste korraldamine ei ole turul päris uued kontseptsioonid, kuid ettevõtete teadlikkus selliste toodete kasutusvõimalustest ja kasulikkusest alles areneb. Nende toodete populaarsus kasvab siiski kiiresti ja jätkub ka lähiaastatel nii turumahu kui klientide teadlikkuse osas. Selle eeldus on siiski toetav teavitus- ja turundustegevus. Kasvufaasile iseloomulikult muutub konkurents järjest tihedamaks, mistõttu OÜ Agentuur ülesandeks on oma konkurentsieeliste väljaarendamine ja ettevõtte selge positsioneerimine turul (nt mainekujundamine, kõrgekvaliteediliste toodete pakkumine ja mitmekesiste toodete arendus). Lääne-Euroopa osapooled (tegevusharu ettevõtted ja tarbijad) on vaatluse all olevaid tooteid pakkunud ja kasutanud pikema perioodi vältel ning turg ja teenused on rohkem väljakujunenud.
pidada oma viiendat sünnipäeva, kuigi alustati hiilgavate prognoosidega. 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik ettevõtjad peaksid kasutama. Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri. Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: tiitelleht sisukord kokkuvõte ettevõtte lühiülevaade 5 Äriplaan äriidee iseloomustus projekti kirjeldus - tooted või teenused - tootmine, - keskkond turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine ettevõtte juhtimine ja personal projekti maksumus ja rahastamine projekti riskifaktorid
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
kulusid saab õigesti hinnata põhiliselt tagantjärele vaadates ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi tehakse järeldusi ja plaanitakse järgneva perioodi eelarvet. Ettevõtted, kes on valinud kulupõhise hinnakujunduse, põhjendavad tihti oma valikut sellega, et kulusid on lihtsam ette arvestada ja ennustada kui turunõudlust, mis võib muutuda veel kiiremini ning on veelgi ettearvamatum. Kulupõhist hinnakujundust kasutatakse nendes valdkondades, kus on väga suur konkurents ja eristumine puudub 2. Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Selle strateegia puhul saab hinnakujundus alguse mitte tootest, vaid tarbijast. Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida
meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 11 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10. Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis? 11. Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud? 12
Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 9 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10. Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis? 11. Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud? 12. Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks? 13
meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10. Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis? 11. Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud? 12. Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks? 13. Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid? 14
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.)
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
