docstxt/135879051475.txt
Mis on molekul? Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4
Aatomi ehitus 10. klass Keskel- tuum Ümber- elektronkate Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused. Mis on lihtaine ja mis on liitaine? Lihtaineks nimetatakse ainet mis koosneb ühest elemendist (NÄITEKS H2,O2,O3) Allotroopia- Nähtus, kus 1 element ilmneb mitme lihtainena. Allotroopiat põhjustab aatomite erinev arv molekulis (O2,O3) aatomite erinev paigutus kristallis. Lihtaineid tuntakse üle 500.
kaks kaksiksidet propadieen Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena, teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on kaltsiumkarbonaat CaCO3, ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3
· Lihtsa keemilise reaktsiooni käigus ei suuda me anda tuumale piisavalt energiat. · Küllaldase energia olemasolul võivad tuumad · Ühineda · Ümber korralduda · Laguneda Neid protsesse nimetatakse tuumareaksioonideks Tuumareaktsioon-aatomituumade muundumine põrkumisel mingi elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine · Alkeemia - soov muuta lihtaineid, keemilisi elemente. (Au) 4.16. saj. · Tuumade muundamiseks- vaja suurt energiat (106 x) · keemilise elemendi olemus määratakse sügaval aatomi sees tuumas · esimene tuumareaktsioon 1919.a. E.Rutherford · Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Seoseenergia · Tuuma seoseenergia. Kujutame ette, et tahame teineteisest lahutada kaht tuumajõududega seotud prootonit-neutronit.
aatomi suurust. Metallidel on suured aatomid ja mittemetallidel on väiksed aatomid.Metallid paiknevad perioodilisustabelis vasakul pool ja katavad üle poole perioodilisustabelist.Mittemetallid paiknevad paremal pool perioodilisustabelit. 2. Selgitage, mis on allotroopia ja allotroobid. Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal
Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must Kõige kõvem looduslik mineraal Halb soojusjuht Pehme Ei juhi elektrit Hea soojusjuht Hea elektrijuht Teemant Grafiit
Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu Sool - NaCl Etanool - C2H5OH Paekivi - CaCO3 Ränihape - H4SiO4 Väävel (kollane ja rabe) - S7 Kloor (kollakasrohelist värvi mürgine kaas) - Cl2 Lihtaineid, mis on tavatingimustel vedelad - Hg, Br2 Liitained, mis on tavatingimustel vedelad - H2O, C2H5OH (etanool)
Lihvitud teemante kutsutakse briljantideks. Grafiit on tumehall, metallidele iseloomuliku läikega kristalne aine. Ta on üsna pehme ja muutub lõhenedes kihtidideks. Selle omaduse tõttu kasutatakse grafiiti pliiatsi südamike ja määrdeainete valmistamiseks. Kuigi grafiit on mittemetall juhib ta hästi elektrit. Argielust tunneme süsinikku söe või tahma kujul. Lisaks teemandile ja grafiidile on süsinikul veel mitmesuguseid teisi lihtaineid, näiteks karbüün ja fullereen. Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku põlemisel tekib põhisaadusena süsinikdioksiid CO ja eraldub palju soojust.Hapniku vähesuse korral tekib süsinikoksiid ehk vingugaas CO. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii redutseerija kui ka oksüdeerijana.
Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on kaltsiumkarbonaat CaCO3, ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3.
Mis on elektrolüüs? Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Mis on elektrolüüdid? Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Millest sõltub elektrolüüsis eraldunud aine mass? Kirjelda alumiinimui tootmisprotsessi? Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene
4. Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine koosneb vähemalt kahe keemilise elemendi aatomitest. Molekuli koostist väljendab molekui valem, mis näitab millistes aatomidest molekul koosneb. Ühe ja sama elemendi aatomite arvu näitab vastava elemendi sümboli järel olev väike number ehk indeks. Näited: 1)Vee valem H2O näitab, et molekul koosneb 2 vesinikust (H2) ja ühet hapnku (O) aatomist. Nii, kui sa tea ainete sümboleid, siis on liit-ja lihtaineid väga lihtne valemi kujul ära tunda, kuna valemis on kirjas nende ainete (aine) sümbolid ja aatomite arvud millest nad koosnevad. Näiteks: 1) CO2 valem näitab, et tegemis on liitainega, mille molekul koosneb 1 süsiniku (C) ja kahest hapniku (O2) aatomist. 2) Cl2 on kaheaatomilisest molekulist koosnev lihtaine ehk siis kloor
süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks. Nt HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a) ______mono___ hapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid b) ____di__ hapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O 2 c) ja _____tri____ hapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Mittemetallid argielus
TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) Füüsikalised omadused Süsinik moodustab mitmeid lihtaineid, mis erinevad üksteisest oamduste poolest. Tuntumad süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Omadus Teemant Grafiit Värvus värvuseta tumehall Kõvadus väga kõva väga pehme Tihedus 3,5 g/ 2,25 g/ Teemant Sulamistemperatuur Sulamistemperatuur C (muutub (aurustub) grafiidiks) Elektrijuhtivus ei juhi elektrit hea elektrijuht
10. Kuidas saadakse vesinikku ja hapnikku tööstuses? Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 2H2O H2O + O2 11. Mis on allotroopia? Too ka mõni näide Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks eks allotroopseteks teisendiks. Näiteks hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3 12. Vee omadused. Reageerimine mittemetallioksiidiga, metallioksiidiga, aktiivse metalliga. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Vesi on tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsuse tõttu. 13. Iseloomusta
mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). · Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga
on ainete sulamistemperatuur. Mittemolekulaarsed ained on kristalsed ained, polümeersed, kovaentse sidemega. Kristallvõre tsentrites asuvad aatomid. Mõnedel nõrgalt seotud aatomid. Teemat ja räni n näiteks igas suunas ühtlase ehitusega ja väga kõrge sulamustemperatuuriga ja kõvad tahked ained. Allotroopia. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allortoopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks. Allotroobid esinevad sellistel mittemetallilistel elementidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Kõige tuntumad on hapniku, fosfori ja süsiniku allotroobid. Allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis: näitks hapniku alltrooobid on dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3. Allotroobid võivad erineda molekulide paigutuse poolest kristallivõres näiteks
Referaadi lugeja saab palju uusi teadmisi. Saadakse teada, milline on Michael Faraday esimene seadus elektrolüüsi kohta ning kuidas tuleb kasuks elektrolüüs. Kus seda kasutada ja mille jaoks see on vajalik. 1.ELEKTROLÜÜS Elektrolüüs on levinud meetod, mida kasutatakse nii keemias kui ka tööstuses. Mitte- iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Maakidest lihtainete eraldamiseks on kasutusele võetud elektrolüüs, mis on väga oluline samm tööstuses, lihtaineid eemaldatakse elektrolüütilise raku abil. Protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas sulatatud või lahustatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad, nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsi toimimiseks on vaja: - Elektrolüüti, vabu ioone sisaldavat ainet. Ilma vabade ioonideta pole elektrilaengul kandjat ning elektrolüüsi ei toimu.
Vastus: reaktsiooni saagise protsent on 83,3% Elektrolüüs Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel. Elektrienergia abil saab sundida toimuma paljusid redoksreaktsioone, mis iseenesest ei toimu või kulgeks vastassuunas. Lektrolüüsi nimetus tuleneb sellest,et algul kasutati elektrivoolu peamiselt ainete lagundamiseks. Tänapäeval osatakse elektrolüüsi abil saada mitte ainult lihtaineid, vaid ka väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi aineid. Elektrolüüs elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga täidetud anumast ja selesse paigutatud elektroodidest. Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika klemmidega omandab üks elektrood negatiivse , teine positiivse laengu.
Melhior, uushõbe lusikad, ehted, kelladetailid. Patareid koosnevad kuivelementidest. Autoaku ehk pliiaku. Kütuseelemendid keemilised vooluallikad, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel. Keemiline vooluallikas: anood on negatiivne, katood positiivne. protsessid ruumiliselt eraldatud keemilises vooluallikas ühte metalli saadakse, teist kulutatakse. Elektrolüüs: anood positiivne, katood negatiivne. toimub ühes lahuses saadakse erinevaid lihtaineid mõlemas: tegemist elektrivooluga, anood ja katood eksisteerivad mõlemas, toimuvad redoksreaktsioonid, muutuvad elementide o-a'd. Hea elektri ja soojusjuhtivusega on IA ja IIA rühma aktiivsed metallid. Reageerivad aktiivselt hapniku ja mittmetallidega; veega tõrjudes välja vesinikku; hapetega tõrjudes välja vesinikku. Al hea elektri ja soojusjuhtivusega, tekib oksiidkiht, - tarbeesemed
Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon. Milline halogeen sublimeerib? Hal2 + halogeniid halogeniid´ + Hal 2´ reaktsioon on tingimuslik. Reageeriv halogeen peab olema tugevam oksüdeerija kui moodustunud halogeen Näide: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 Cl2 + NaF ei toimu Kuidas saadakse halogeeni lihtaineid tööstuses? Muundumiste rida: H2 + Hal2 vesinikhalogeniid +H2O vesinikhalogeniidhape +hüdroksiid/metalli oksiid/ metall*/ sool* halogeniid (sool). Kuidas tõestada lahuses kloriidioone? Miks see on oluline? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): HCl, NaCl. Joodi funktsioonid organismis. Hapnik Millised on hapniku o-a? VI - -II O2, O3 füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn) esinemine ja kasutamine.
2) Alkeemia Maagilised protseduurid, salapärased retseptid. Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga(ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine jne) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni(täiuslikkus). Seos kaasaegse keemiaga avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid(Zn, NH3, happed- H2SO4, HCl), ka erinevaid orgaanilisi aineid- etanool,atsetoon, eeter. Arendati laborisisustust ja tehnikat. 3) Litosfääri koostis Maakoorest saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, soolad, metallid, ehitusmaterjalid,kivimid, savid, lõhkeained. 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese
KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 5. Alkeemia Alkeemia periood (IV...XVI 17.saj) Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku hetke. Eesmärk oli mitteväärismetallidest kulla saamine, müstiliste eliksiiride otsingud. Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid , happeid ja orgaanilisi aineid. Arendati laborisisustust: kolvid, kuumutusahjud, vee- ja liivavannid. Võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajaline kuumutamine. IV RIDA 1. Scheele: ülevaade elust ja teadustegevusest Carl Wilhelm Scheele (18.sajand) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 ("tuliõhk") enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud
o Leia tekstist, mis ained omavahel reageerivad, mis tekivad o Kirjuta selle põhjal reaktsioonivõrrand o Tasakaalusta o Andmed tekstist kirjuta võrrandi peale o Võrrandi alla kirjuta samadele ainetele andmed võrrandist või selle järgi o Ühikud samad Molaararvutused: n= = = Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol Vm molaarruumala = 22,4 dm3/mol Nt. Segu sisaldab 5 mol N2, 3mol NO2, 2 mooli N2O3 ja 2mol N20. Mitu mooli on segus lihtaineid? 5 mol (N2) Mitu mooli on segus oksiide? 3 + 2 + 2 = 7 mol Mitu mooli on segus O2 aatomeid? 3*2 + 2*3 + 2 = 14 mol aatomeid. Mitu mooli on segus N2 molekule? 5 mol (N2 1 molekul) Mitu mooli on segus N2 aatomeid? 5*2 + 3 + 2*2 + 2*2 = 21 Lahuse % ülesanded: o Lahuse lahendamine (% väheneb) Nt. 300 g le 20%-le lahusele lisati 200 g H2O. Milline on uue lahuse protsent? 100% - 300g 20% - xg X = = 60g ainet 100% - 500 g (200g + 300g) X% - 60 g X = = 12 %
E energia mmass cvalguse kiirus vaakumis 2) Alkeemia IV...XVI saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse alkeemiku isikuomaduste mõjutransformatsioon ,,müstiliste olluste" pikaealisuse eliksiir jms otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia Alkeemia oli kultuurinähtus. Avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed, org ained Arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee ja liivavannid, kuumutusahjud; võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, kuumutamine 3) Litosfääri koostis Litosfäärist saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid.
tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks lihtaineid on ~400 (elemente millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused.
alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine. KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD 16-19saj. Sel perioodil loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Teadusliku keemia alused: Robert Boyle (1627-
Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest · Elektrolüüsi M. Faraday seadus (+ valem) 1 Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline ekektrolüüti läbinud laenguga Valem m=kq=kIt 2 Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline selle aine keemilise ekvivalendiga 1 Ar Valem k = F × z Mõlemad seadused saab ka kokku võtta ühte valemisse q Ar m= × , kus F z m = elektrodidel eralduva ainehulga mass q = elektrolüüti läbiv elektrihulk
4. Elektrolüüdid ja elektrolüüs (+ joonis) Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, Joonis 4Elektrolüüs näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 21 5. M. Faraday seadused Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 20
kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub ehk muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema sulamistemperatuuriga. 5. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 10) 3. Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 4. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide
Tavalisel viisil toodetakse elektrienergiat teatavasti nii, et muundatakse kütuse põletamisel saadava kuuma auru või gaasi soojus mehaaniliseks energiaks soojusjõumasinas (kolbmootoris, turbiinis), mis käitab elektrigeneraatorit. Elektrolüüs ja Faraday seadused . Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seaduse sõnastas 1831. aastal inglise füüsik Michael Faraday.
Molekul lihtaine või ühendi väiksem osake, mis eksisteerib Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui vastastik toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles iseseisvalt, säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama neid liita okteti tekkimises. gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. N: C Väärisgaasid, mille valis elektron kihtidel on 8 elektroni (va. He, ruumala. Kui tingimused ei erine palju normi tingimistest on võib esineda mitmes kristallvormis (grafiit, teemant, garbüüt). See millel on 2 elektroni) on passivsed. Metallid (Na ) loovutavad erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. on allotropia. väliskihilt elektroni (Mg 2 )
a. süsiniku allotroop grafiit ja ka teemant). Paljud mittemetallid on värvitud (v.a. kloor, kollakasroheline ja broom, punakaspruun). Sulamistemperatuurid on väga erinevad, samuti on osad mittemetallid pehmed, teised aga väga kõvad. 3) Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid struktuurilt või molekulis paiknevate aatomite arvult erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Halogeenid 1) Halogeenide iseloomustus, esinemine looduses. 2) Halogeenide värvus ja agregaatolek. 1) Halogeenid on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. Looduses neid lihtainena ei leidu, vaid sooladena mitmesugustes mineraalides, kuna neil on suur reaktsioonivõime. 2) Fluor (F2) on helekollane väga mürgine gaas, kloor (Cl2) rohekaskollane väga mürgine gaas,
Molekul lihta. või ühendi väiksem osake, mis eksist. iseseisvalt, osa võtvate eri tüüpi orbit-de om. on Reaalgaas Reaalgaasid on gaasi mok-de vahel van der Waasi jõud säil.des selle aine keem.d om.d. Ühe ja sama elem-i atm-d võivad hübriidorbitaalide teke. On teada, et ja gaasi mok-d omandavad ruumala. Reaalgaaside käitumise moodustada mitmeid lihtaineid. N: C võib esineda mitmes (CH4) metaani mok-s paikn-d 4 kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad madalatel temp-l ja kristallvormis (grafiit, teemant, garbüüt). See on allotroopia. vesinikuaatomi tetraeedriliselt. kõigetel rõhkudel, kui kaugused mok-de vahel on väiksemad. Aatomite mõõtmed ja mass on v väikesed. N: H>1,674*10-26kg
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti, tahma.) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid? tegemist on siiski raua aatomitega, mis on aine hemoglobiin koostises.
Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16. 1.9 Avogadro arv. Mool. Molaarmass
aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti, tahma.) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid
Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? a. Lihtaineks nim. ainet, mis koosneb vaid ühe elemendi aatomitest, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised:Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H 2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. b. Liitaine e. ühend koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne, nt vesi koosneb alati kahest osast H-st ja ühest osast O-st. c
koostises olevaid elemente saab lahutada vaid keemiliste reaktsioonide käigus; lagunevad kuumutamisel keemilise ühendi keemilised ja füüsikalised omadused erinevad tema koostises olevate elementide omadustest valdav enamik keemilisi ühendeid võib esineda tahkes, vedelas või gaasifaasis keemilisi ühendeid jagatakse kaheks: anorgaanilised ja orgaanilised Keemilisteks ühenditeks ei loeta lihtaineid (nt O2, S8), ainete segusid (nt õhk, bensiin), sulameid (nt pronks) ja muutuva koostisega materjale. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. Lihtaine – moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (hapnik, raud, elavhõbe, väävel) Liitaine – koosneb erinevatest keemilistest elementidest. (vesi, lubi, CO2) 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahke – molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Lihtaine: Lihtaine koosn ühe elemendi aatomitest, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Ühend ehk liitaine: koosn kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemil omad. Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne, nt vesi koosneb alati kahest osast H-st ja ühest osast O-st. Puhas aine: on aine, mis sisaldab ainult ühte lihtainet või ühendit (suhteline mõiste). Puhtaks
annaabi.ee 
