Vesinik ja halogeenid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

29

rtf

Konspekt

Mida suurem osa happe molekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam hape on. Tugevate hapete molekulid on praktiliselt kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe lahuses on valdavalt happe molekulid, ioone on vähe. Hapete tugevuse rida (ligikaudne): H2SO4, HNO3, HCl, H3PO4, H2SO3, H2S, H2CO3 Reageerimine metallidega ­ asendusreaktsioon. Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid; tekivad sool ja vesinik (H2). (Oksüdeerijaks on H+.) Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 *Lämmastikhappe ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon; selliste reaktsioonide juures ei saa pingerida arvestada, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Reageerimine aluseliste oksiididega ­ vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine alustega ­ vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O

Keemia

15

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine: I leelis + HAPE = sool + vesi I Leeliseid saadakse: leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi a) aktiivne metall+ vesi= leelis + vesinik leelis + SOOL = uss sool + uus alus ( üks neist sade) b) aktiivse metalli oksiid + vesi = leelis II lahustumatu alus + HAPE = sool + vesi II Lahustumatuid aluseid saadakse : lahustumatu alus+ HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi Vastava metalli vees lahustuv sool+ leelis= lahustumatu alus = vastav oksiid + vesi =

Keemia

5

docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

tõstmisel saadakse kätte O ja N ja ju siis eraldatakse N, kui tahetakse O-d. Väävel S: algus on sama nagu hapnikul. Leidub looduses sulfiididena. Toodetakse teda nii, nagu allpool on näidatud. Veeauruga saadakse maa-alt kätte, vesi aurustub jättes järgi väävli. Ta on tahke, kollakas, lõhnatu, maitsetu, pehme, sulamistemp. on madal, elektrit ei juhi, soojust veidi juhib, vees ei lahustu. Väävli aktiivsus on keskmine. Divesiniksulfiid (H2S) saab kätte, kui vesinik juhtide keemiseni kuumutatud vedelasse väävlisse või sool + hape (HCl nt.). H2S on väga mürgine gaas , värvusetu (põleb sinisena) ja õhust raskem. Tal on iseloomulik mädamuna hais. H2S vette juhtimisel tekib väga nõrk ja ebapüsiv hape H2S(vedel!). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta

Keemia

29

doc

Keemia aluste KT3

elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused ­ iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel ­ diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po)

Keemia alused

14

doc

Keemia alused KT3

Või alumiiniumil ja berüllioumil on mõlemad amfoteerseid? 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid. ­ Hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga. · Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik esineb hüdriidioonina (H-). 2K(s) + H2(g) =t 2KH(s) t ­ temp, juuresolek. · Soolataolised hüdriidid on valged, kõrge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. · Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. ­ Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. · Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil.

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) ja triitium 31H ehk T (üliraske vesinik). T on radioaktiivne. 2.Saamine. Laboratoorselt saadakse vesinikku: a) tsingi reageerimisel hapetega (asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil:

Keemia

35

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

elektronkihtide arvuga elemendid. I II väike ehk lühike periood III IV V suur periood VI pikk periood VII lõpetamata periood Rühm ­ perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A ­ rühm (peaalarühm) B ­ rühm (kõrvalalarühm) I A ­ leelismetallid IIA ­ leelismuldmetallid IIIA ­ trieelid IVA ­ tetreelid VA ­ penteelid VIA ­ kalkogeenid VIIA ­ halogeenid VIIIA ­ väärisgaasid Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13 Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a

Keemia

Kommentaarid (0)