Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia KT mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Keemia KT mõisted  aatom - laenguta aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest  molekul - aine väikseim osake, millel on selle aine omadused  ioon - laengu omandanud aatom  periood - perioodilisustabelis ühel real horisontaalselt kõrvuti paiknevad elemendid ja
                  näitab, mitu elektronkihti aatomil  rühm - perioodilisustabelis ühes veerus üksteise alla paigutatud sarnaste omadustega 
elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises 
elektronkihis)  keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik  aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ)  massiarv - prootonite ja neutronite summa, ühelisteni ümardatud aatommass (A)  prooton - positiivse laenguga tuumaosake  neutron - laenguta tuumaosake  elektron - negatiivse laenguga aatomiosake  väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite 
elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element  elektronoktett - 8 elektroni väliskihil  katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb 
metallidel  anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb 
mittemetallidel  kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad 
ühised elektronpaarid  iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid 
loovutavad ja liidavad elektrone  molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side)  mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side)  molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid
ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis)  lihtaine - aine, mis koosneb vaid ühe keemilise elemendi aatomitest  liitaine - aine, mis koosneb kahest või enamast keemilise elemendi aatomitest  puhas aine - liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest  ainete segu - segu, mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest ning tihti on 
võimalik segust puhtaid aineid eraldada Tuntumad molekulid  Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2  Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02  Vesi - H2O  Süsihappegaas - CO2  Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4  Vääveldioksiid - SO2  Vingugaas - CO  Osoon - O3  Raud - Fe


 Teemant - C  Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu  Sool - NaCl  Etanool - C2H5OH  Paekivi - CaCO3  Ränihape - H4SiO4  Väävel (kollane ja rabe) - S7  Kloor (kollakasrohelist värvi mürgine kaas) - Cl2 Lihtaineid, mis on tavatingimustel vedelad - Hg, Br2
Liitained, mis on tavatingimustel vedelad - H2O, C2H5OH (etanool)
Keemia KT mõisted #1 Keemia KT mõisted #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 371286 Õppematerjali autor
Keemia KT mõisted, 8. klass. Iooniline ja kovalentne side, ainete segu, aatomi ehitus, perioodilisustabel.

Sarnased õppematerjalid

Keemia KT 8 klass - Ioonid-aatomid
2
doc

Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid Periood- perioodilisustab

Keemia
Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu p

Keemia
KEEMIA - Molekulid-aatommass ja molekulimass-ioonid
1
doc

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

MOLEKULID Molekulaarne aine ­ aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine ­ aine mis ei koosne molekulidest. Molekul ­ aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem ­ näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks ­ näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? ­ looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip ­ kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side ­ on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side

Keemia
Sissejuhatus Keemiasse
11
doc

Sissejuhatus Keemiasse

liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud ­ alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H. Ja teised ­ alkoholid(fenool) , aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid, aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest. METALLID ­ koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks ­ vask Cu, kuld Au, hõbe Ag.

Keemia
Keemia põhimõisted
10
doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK

Keemia
Kokkuvõte 8 kl keemiast
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur ­ puhas aine

Üldkeemia
Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraaln

Keemia
Keemia põhimõisted
6
doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun