Küsimus 8 c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: tsiviliseerumisprotsessi uurija. a. ligimesearmastust Küsimus 3 b. emaarmastust Küsimuse tekst Kognitiivne dissonants tähendab ... c. kodumaa-armastust; Vali üks: d. jumalaarmastust a. valede põhjuste omistamist teiste käitumisele Tagasiside b. empaatia puudumist Õige vastus on: ligimesearmastust.
Üliinimese küsimus. Arvab et usk on silmakirjalik ning kahepalgeline.Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali
tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Seos teiste tuntud inimestega Oli hea sõber Wagneriga (saksa helilooja), sõprus katkes kui Wagner sai teada, et
Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib Rohekashall valgus Roheline Roheline - Lootuse ja Vaskne jalg (oliiviroheline) rõõmu värv, samuti Punane pihik Punane (vaskne jalg, sümboliseerib Sinised püksid roosa, koshenillpunane, ligimesearmastust Must kuub purpur, helepunane) Punane Agressiivne ning Mustad helmed Must (süsimustad) ärritav, kuid sümboliseerib Lumivalge pea Sinine (sinililla, ka armastust Must kuub violetne) Must - Leina värv, Roheline taevas Valge (lumivalge) sümboliseerib ka
aastal erru minema. Riiki hakkas valitsema 1751.aastal Adolf Fredrik. 1771.aastal sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III Rootsi 18.sajandi valitsejad Karl XII Ulrika Eleonora Fredrik I Arvid Horn Adolf Fredrik Gustav III Taani 18.sajandil 1720.aastal maksis Rootsi Pietism oli õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste Taanile tolli, kui kaupade vedu enesetäiustamist ja ligimesearmastust. toimus läbi Taani väinade. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati neid, kes Christian VI kehtestas Taanis pühapäeval kirikusse ei ilmunud. 1733.aastal uuesti pärisorjuse. 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Taani kuningatel oli18.sajandil Kuningas Fredrik V valitsusajal kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes absolutistlik võim
meid täisväärtuslikuks riigiks Euroopa Liidus. Euro on pikemas mastaabis meile igati kasulik. Peale 1. jaanuari, 29. augusti tähtsündmuste oli 20. augustil tavapärasest erilisem tähtpäev 20 aastat Eestimaa taasiseseisvumisest Nõukogude Liidu mõjuvõimu alt. 1991. aasta 20. augustipäeva võib silma pilgutamata nimetada Eesti riigi jaoks üheks tähtsamaiks päevaks. Ma arvan, et see päev tuletab meile meelde meie vabaks olemise tahet, kasvatab meie austust kodumaa vastu ja ligimesearmastust. Kindlasti ei osanud vanem generatsioon oodata sellist Eestit, nagu ta meil praegu on- majanduslikes raskustes ja emigreeruva rahvaga. Vaba Karl Simmer 12a turumajandus on toonud kaasa palju välismaiseid traditsioone. Paratamatult on need
11. Sünd 12. Surm - Mahajaana ja Hinajaana põhilised erinevused: Hinajaana – eneseravi õpetus; Mahajaana – Buddhade kultus, paradiis, ilmalikud võivad jõuda nirvaanasse. KRISTLUS - Ajaloolise Jeesuse võimalikud erinevad tõlgendused: 1. Tõrjutuse motiiv „sohilaps“ 2. Äravalitus, erilisus 3. Ravitseja, imetegija 4. Relvastatud kaaskond 5. „eitas“ Talmudit 6. Ligimesearmastust rõhutas 7. Tülinorija 8. Mässu õhutaja 9. Rõhutab lähedust Jumalaga - Põhilised nn-väärõpetuste liigid: 1. Hea/kuri, valgus/pimedus 2. Inimene hea, patuta 3. Varatus, askeetlus 4. Võitlus, sotsiaalne õiglus 5. Mõistus, teadmine 6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid
Jumal on surnud. "Mis on hea? - Kõik, mis suurendab inimeses võimutunnet, võimutahet, võimu ennast. Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks.
Mõni luule näib nüüdseks lausa prohvetlikuna, kuna Talvikul oli väga selge pilk ja mõistus. Luuletused on seotud loodusega ning tunduvad väga keskajalikud. Inimese tunded ja tegevused on kantud üle loomade, taimede ja ehitiste sisse. ,,Varsti, varsti enam keegi/ õrna roosipuud ei hari./ Üle lossi, üle seegi/ langeb surma tuhkjas vari."(,,Loojak"). Talvik tajus võimalikku traagilist käiku. Inimeselt nõuti oma saatusega leppimist ja isetut ligimesearmastust: ,,andkem oma viimsest leivast/ vaenlasele viimne pala."(,,Loojak"). Inimene pidi olema abivalmis ja ustav, kõikideks ootamatusteks valmis. Inimkond pidi olema valmis sisemiseks puhastuseks. ,,Naeratades naabrilt võtkem/ tema raskeim koorem kanda."(,,Loojak"). Kõlama hakkavad sõjalised teemad: ,,Kaugelt veereb kahurite kõu."(,,Pagulane"). Inimest valdab ükskõiksus ja hoolimatus. ,,Kellele mu laule veel on vaja?/---/ Jahe metsatukk on nüüd mu maja"(,,Pagulane")
Rootsis. Christian VI kehtestas Taanis 1733.aastal uuesti pärisorjuse. Taani kuningatel oli erinevalt Rootsist ka 18.sajandil absolutistlik võim, mis poliitilisele opositsioonile kohta ei jätnud. Christian VI 18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Pietism oli luterluse pinnal tekkinud ja Saksamaalt Taani jõudnud õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste enesetäiustamist ja ligimesearmastust. Ka kuningas Christian VI oli pietismi kaasatud. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati karmilt kõiki, kes pühapäeval kirikusse ei ilmunud. Valgustatud absolutism 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Nendele aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu
kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: "Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine.
meditatsioon ei katke hetkekski. Tavainimestele on mõeldud ainult 5,6 aste , viimased kaks on ainult vaimulikele. Budism esineb kahes vormis – mungad,nunnad ning vaimulike toetajad.. Nõuded – ei tohi tappa, varastada, valetada, võõrast naist himustada, alkoholi tarbida.. Budism jaguneb: 1) Hinajaana – Lõuna-Budism – arvab et tõelist Mina pole olemas – eesmärgiks on üksikisiku enese tahtega nirvaana saavutamine. Rõhutab ligimesearmastust , sallivust ja õigust neist vabaneda.. 2) Mahajaana – Põhja-Budism – tõeline Mina leitakse siis, kui on loobutud petteMinast..Mahajaana sisestab rahvale usku, et budade ja bodisattvade ( ideaalid) abiga jõutakse paradiisi. LÄÄNE- JA IDAKIRIKU järk-järgulise lagunemise põhjustas Rooma riigi lagunemine lääne- ja idaosaks. Läänes tekkis paavst aga idas sellist võimu ei saavutatud.. Lääne (rooma-
on suletud silmaring, vähene tahe ennast arendada ja õnne poole püüelda. 12. Selgita avatud novelli mõistet. Avatud novelli puhul ei vii süzeearendus alati puändini, tooni annavad peidetud meeleolud, sündmused võivad isegi puududa. Avatud novelli nimetatakse ka tehhovlikuks novelliks. 13. Nimeta vähemalt kolm L. Tolstoi romaani. Kolm Tolstoi romaani on: ,,Sõda ja rahu", ,,Anna Karenina" ja ,,Ülestõusmine". 14. Mida tähendab tolstoilus? Tolstoilus tähendab kristlikku ligimesearmastust, patriarhaalset (talupoeglikku) eluviisi, isiklikku enesetäiustamist ja kurjale vägivallaga mitte vastupanemist. 15. Kes kirjutas romaani ,,Kuritöö ja karistus"? Romaani ,,Kuritöö ja karistus" kirjutas F. Dostojevski. 16. Miks saab Raskolnikovist kurjategija? Raskolnikovist saab kurjategija, sest tal on ettekujutus, et maailmas on kahte sorti inimesi: erandlikke ehk geniaalseid ja kõikevõivaid ning tavalisi. Ennast peab ta üheks neist erilistest
I: S. Kierkegaard: 1813-1855. ,,Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap
ettenägelikkusega. Põhja-ja Ida-Euroopa 15.-16. sajandil. 10. KATOLIKU KIRIK EESTIS. USUPUHASTUS JA SELLE TAGAJÄRJED RISTIUSU MÕJU EESTLASTE VAIMUELULE. Ristiusul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel kähe maailma piiril elavast paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Ristiusk kuulutab usku ainujumalasse, inimeste võrdsust jumala ees, ligimesearmastust ja halastust. Eestlaste maavillase muinasusundiga võrreldes oli kristluse näol tegemist palju arenenuma ja paeluvama õpetusega. Kuid ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, mis juba iseenesest tekitas meie esiisades õigustatud sisemise tõrke uute tõdede vastu, olles pealegi vastuolus ka kristluse enda kuulutusega. Ristiusk oli tekkinud hoopis teistsuguses keskkonnas; aastaaegade vaheldumise ja sesoonsete põllutööde rütmis elavatele eesti
Ometigi tahan põgusalt tutvustada kirjameest, kelle sulest pärinevad teravad read Nietzschet ennetasid. Tegu on Max Stirneri ja tema prohvetliku teosega ,,Ainus ja oma" (,,Der Einzige und sein Eigentum" 1844), mis jõudis Berliini raamatupoodidesse kõigest mõned nädalad peale Nietzsche sündi. ,,Ainus ja oma" põlgab ära mistahes kujul moraali, peale ühe iseenda moraali. Stirner ründab järjepanu Jumalat, inimkonda, headust, ligimesearmastust, riiki, monarhi, abielu, parteid jne. Kui Jumal nõuab enese teenimist, siis keda teenib Jumal ainult iseennast. Keda teenib inimkond samuti vaid iseenda huve. Sultan võib su vastu olla hea ja suuremeelne niikaua kuni sa kuulud talle. Stirner lükkab eemale kõik ja jõuab ,,loovtühjusesse", kust omakorda kõik uuesti välja kasvab. Stirnerit on peetud nii anarhismi, nihilismi kui eksistentsialismi vanaisaks. Ise tõrjus ta kõiki silte peale ühe egoisti oma
Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja bardide looming kandus edasi põlvest põlve suuliselt. Kirja hakati panema nende loomingut munkade poolt 7. sajandil. Iiri saagadesse on jätnud oma jälje varajane ristiusk, näiteks tooremaid motiive see pehmendas ning lisas ligimesearmastust loomigusse. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustas luuleline rütm ja lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri saagades on kangelane kuningas Conchobar, kelle isa olevat valgusejumal. Lõunaiiri saagadele levib samasugune ülev toon ja suured tunded, looduse ürgne taust, maagia ning imed, nagu põhjaiiri saagadel varem oli. Macpherson avaldas kogumiku, kuhu
Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Moraali ja kommete päritolu? Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) Inimene vajab tunnustust -> selle kindlustamiseks osutab seda teistele Puhas armastus (delectio) Matkib kristlikku ligimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks enesearmastus ja uhkus Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni Rousseau tsivilisatsioonikriitika 18. saj: teeskluse paljastamine Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
tänu sellele. Veel ütleb ta, et enesearmastus võib olla 'valgustatud', ehk inimene saab aru, et oma maiste eesmärkide saavutamiseks tuleb teistel aidata saavutada nende omi (vahetada asju ja teeneid). "Valgustatud enesearmastusest" tekib ühiskondlik tööjaotus ja see annab tulemuseks kasu kõigile. Nicole usub, et maine moraal ja kombed tulenevad sellest, et inimene vajab tunnustust ja selle tunnustuse kindlustamiseks osutab seda teistele. Matkitakse kristlikku ligimesearmastust ning tegelikuks liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. See on teesklus, aga see töötab. 8 24. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Nad uskusid vastupidiselt, et tegelikult on inimesele loomuomane omakasupüüdmatu armastus.
Uues kirjaviisis ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel: Tekkis päevakorrale küsimus, et kelle kirik luteri kirik Baltimaades on või peab olema. Rahvusliku iseteadvuse tõusu tõttu, suurenes koguduseliikmete nõudlikkus pastorite suhtes: leiti, et nad ei tohiks olla kirikhärrad, vaid rahvalähedased hingekarjased. Baltisaksa pastoritele heideti halva rahvakeele oskuse kõrval sageli ette koguduseliikmete üleolevat kohtlemist ja vähest ligimesearmastust, rahaahnust ja koostööd ja lausa vendlust mõisnikega. Peaküsimuseks oli patronaadiõigus. Mitmete arvamuste kohaselt pidi kiriku organisatsioon tuginema demokraatlikult valitud kirikunõukogule kui "seadusandlikule võimule". Pastor oleks pidanud sõltuma kogudusest ja saama temalt rahapalka. 31) Kultuur: (Põhijooned) Ehituskunst: 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel maakeskkonnas ja linnas valitses klassitsislik arhitektuur
erineb neist valmisoleku poolest võtta elu nii, nagu ta on, ja paneb end sellisena Elul puudub lõppsiht ja tuleb jätta elu mõtestamine kaugema sihi kaudu. Ajalooliselt on olnud kaks moraalikäsitlust: isandate ja orjade moraal. Algne moraal oli isandate moraal, kus sõna "hea" tähendab üllast, suursugust, head päritolu, "halb" aga lihtsat, labast, põlastusväärset. Orjamoraalis peavad hea ja halb saama teise tähenduse. Seal tähendab "hea" kaastunnet, alandlikkust, ligimesearmastust, "halb" enesekindlust, uhkust, sõltumatust, tugevust. Isandate tugevusele vastab orjade kavalus. Nad näitavad, et väärtushinnangud on tuletatud kõrgeimast olevast. Nii õnnestus neil tugevad orjastada. Et sest haigusest väljuda, tuleb tuvastada jumala surm. Nietzsche käsitlus vastandus positivismile. Kuna Nietzsche lähtub vaatepunkti-õpetusest, siis on igasugune teadmine üksnes interpretatsioon: pole fakte, on üksnes interpretatsioonid. TEISTLIK EKSISTENTSIALISM
Kogus leiduvad ka eelnimetatud luuletsüklid "Dies irae" ja "Jumalate hämaras", mis annavad edasi ohunägemusi Teise maailmasõja eelsest olukorrast Eestis ja Euroopas. Võim ei hooli vaimust, kõik on omakasu peal väljas. Ta kritiseerib ka eesti kirjanikke, kes ei mõista, mis sünnib, ja propageerivad rahvuslikkust. Tuleviku suhtes Talvikul illusioone pole. Hiljem ilmus talt luuletusi vaid ajakirjanduses. 1939. aastal ilmunud luuletuses ,,Loojak" ootab ta inimestelt täielikku ligimesearmastust ja paistab ette nägevat oma traagilist saatust (,,Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis vend on müüma lihast venda.") 3 Kõik, mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne. Me kurjad mõtted öösse kaovad üha kui kari raipenäljaseid hüääne. Nad öösse hiilivad kui surnukuuri,
Nt Facebookis on võimalik teisi ,,like'ida", samal ajal eeldatakse, et nemad teevad seda ka vastu. · Matkib kristlikku inimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. See on teesklus, kuid see töötab. Rousseau, Nicole, Pascal · Moraali ja kommete päritolu? · Moraal ja kombed inimene vajab tunnustust selle kindlustamiseks osutab seda teistele · Matkib kristlikku ligimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks enesearmastus ja uhkus · Rousseau tsivilisatsioonikriitika 18. saj: teeskluse paljastamine 18. sajand (valgustus) vastus pessimistlikule inimesepildile · Anthony Ashley Cooper, third Earl of Shaftesbury (16711713) · Gottfried Wilhelm Leibniz (16461716) · Francis Hutcheson (16941746) Nemad arvasid, et tegelikult on inimesele omakasupüüdmatu armastus loomuomane, inimene
vaimust.Pilkenoole suunab Talvik ka eesti kirjanikkonnale , kes on kaotanud tegelikkkusetaju ning jäänud tukkuma rahvuslikesse unelmatesse. Kogus ennustab saabuvat ränka aega ja senise usu proovilepanekut. Võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete motiivide ja sümbolite tähendus.( "Orjade koor"). Talviku viimaste luuletuste(peale kogumikku "Kohtupäev") hulka kuulub "Loojak", milles nõuab inimeselt mitte lihtsalt oma saatusega leppimist, vaid täielikku ja isetut ligimesearmastust. Luule keskendub vaimuinimese keskendub vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega.Luuletajamina on sageli boheemlik, haiglaselt tundlik, dekadentlik.Luule on napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. PILET NR13. ANTON T SEHHOVI ELU JA LOOMING 13. Anton Tsehhovi elu ja looming Elu: Eluaastad 1860-1904. Ta on üks parimaid tippnovelliste maailmas. Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ost is pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm
Tahetakse uuspaganlust ja hedonismi ning nendest uskudest on pinnale kerkinud palju suurepäraseid indiviide arste, advokaate, õpetajaid, kirjanikke, börsimaaklereid, näitlejaid, meediategelasi. Nad kõik on huvitatud sellest, et see kõigist läbitungiv religioon formaliseeritaks ning jäädvustataks elusuunana. Satanismil ei ole lihtne sulanduda ühiskonda, mida on nii pikalt valitsenud puritaanlikud eetikareeglid. Satanismis pole võltsi ligimesearmastust ja kedagi ei sunnita oma naabrit armastama. Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia. Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas dzunglis, võitlevad, et võita kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas. Põlasta seda loomalikku välimust, kui tahad, see põhineb juba
põlgust.) Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võibolla ka veidi rumal. See, mida tänapäeval nimetatakse heaks, tuleneb karilooma instinktist. Euroopas on moraaliks kariloomade moraal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www.panix.com/~squigle/sva/nietzsche.html
annaabi.ee 
