Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Libahunt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tammaru, peremees, libahunt, perenaine, hunti, küsib, abielluda, huntide, hooliv, marguse, töökas, kasutütar, tunnistab, julges, vanaemaga, silmadega, orjad, kehaehituse, habeme, hallide, lühikeseks, mann, perenaise, lihane, eideke, julged, ketras, külmal, ekseldes, murrab, suhtumise, talt, uskuda, kordi, vaatuses, hoolimatu, kohatu, ükskõikne· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28
Autor- August Kitzberg See oli komöödia/ draama/ tragöödia- tragöödia__________________________________________ Tegelased Nimi: Tiina Nimi: Margus Nimi: Mari Välimus Tiina oli väga ilus. Margus pidas teda Marist ilusamaks. Tõekspidamised Uskus, et tema ema Tahtis muuta Arvas, et Tammaru polnud nõid. Arvas, et traditsioonilist järglaste suguvõsas peab jätkuma libahundid on saamist. Ei tahtnud vereline järglaste samaväärsed kui uskuda, et Tiina on soetamine. Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine
Libahunt A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga
Libahunt Ükskord õppis Mari piiblit ja perenaine ketras. Õues oli külm talveõhtu ning peremees ja sulane olid kutsutud kirikusse vaatama, kuidas ühte nõida pekstakse. Peremmes ja sulane jõudsid koju. Perenaine oli väga rõõmus, et ikka elusalt koju jõuti ja kutsus ruttu mehed tuppa, et külma uksevahelt sisse ei tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat. Kõik lapsed
Kas miski jäi arusaamatuks? Rohkem ei oska ma teose kohta midagi öelda, kui veel kiita autori suurepärast sõnalist väljendusoskust. II Näidend 1. Näidendi autor, pealkiri, ilmumisaeg. August Kitzberg „Libahunt“, 1911a 2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem? Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt. 3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast. Tegelased on Tammaru peremees, Tammaru perenaine, vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt, külarahvas. Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne, särtsakas, tuline, emotsionaalne, heatahtlik
Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale. Tammaru suguvõsa võttis naisi ainult oma keskelt, kes kõik olid
Kas Tiina oli libahunt? A.Kitsbergi tragöödias ,,Libahunt" kus Tiina ühel õhtul Tammaru pere uksetaha läks kuna Tiina ema tapeti. Tammarud otsustasid ta endajuurde elama võtta. Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus
5 Kitzbergi ,,Libahundi" peamised konfliktid "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Tammaru perekond leiab ühel päeval oma ukse tagant ära külmunud ja nälginud lapse Tiina, kes on hukatud "nõia" tütar. Sellest hoolimata otsustas Tammaru perekond Tiina enda juurde võtta ja ta ülesse kasvatada. Tiina ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Tiina ihkas vabadust
August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude ukse taha väike tõmmu tüdruk, Tiina, kelle ema oli äsja nõiaks tembeldatud ja tuleriidal põletatud. Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nende suguvõsas oli nimelt
loobib. See on suureks proovikiviks armastajatele, kuid kui tunne on suur ja tugev, siis jäetakse ka see halb kogemus koos seljataha. ,,Libahundis" kahjuks nii ei läinud. Margus oli kõigest 14-aastane, kui talle noore kasuõe Mari kõrvale tuli veel teinegi. Tema oli Tiina. Eks selles loos mängis suurt rolli ka neiu ja tema ema ,,must" minevik. Nimelt põletati Tiina ema tuleriidal, sest usuti, et ta oli nõid. Tammaru pere võttis aga nooriku oma kasulapseks ja teda kasvatati võrdväärselt Mari ja Margusega. Aja möödudes nad sirgusid ja nõnda ka nende tunded. Tiina ja Mari armastasid Margust, poiss aga ainult Tiinat. Kui Mann noorte suurest armastusest ja õnnest teada sai, hakkas kõik allamäge minema. Vähemalt Tiina ja Marguse jaoks. Mari suutis nende vastu pöörata kõigepealt terve pere ja lõpuks ka kogu külarahva. Oh seda rõõmu
``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist
``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist
tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Püve talus (1910); · Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru
Läheb selle peale nõdrameelseks. Teos lõpeb idülliliselt. Jutustuste kogu ,,Kümme lugu"läbinisti realistlik teos. ,,Käkimäe kägu" ,,Nõiatütar" sealt tulnud väljend pläraläraleenu. Näitekirjandus A. Kitzberg ,,Tuulte pöörises" 1906. (Sai näidendi võistlusel esikoha) Tegevus Soosaare talus, kus on sulaseks (Jaan) talurajaja pojapoeg (Talu on võlgade katteks läinud võõraste kätte) Sulane tahab talu tagasi. Üks võimalus abielluda peretütar Leenaga. Leena ja Jaani vahel on kirg. Leena eelistab abielluda naabripoisi kaarliga, kes on rikas. Jaan lahkub talust. Tuleb tagasi 1905. a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte särkvärk. ,,Libahunt" (on romantilisi jooni, rahvausund oluline) Tiina on rahvaravitseja tütar(külast eraldatud, vaba), on julge. Ema süüdistatakse nõiduses, viiakse kiriku juurde häbiposti, pekstakse surnuks seal
Kolmanda isiku ilmumine paneb paari proovile. Aga kui üksteist tõeliselt armastada, siis võidab see kõik. Kuid ,,Libahundis" see kahjuks päris ei läinud. Kindlasti olid ühetedeks olulisteks teguriteks seal ka ajastu, uskumuste ja traditsioonide erinevus. Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik. Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli
1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi
tegemist on nõiaga, kes võib iga hetk nende endi elude kallale kippuda. Uues peres aga olid juba kõik rollid paika pandud ja Tiinale justkui ei olnud seal enam kohta. Juba üsna lapsepõlves teenis ta ära teise peretütre halvakspanu, sest Margus pidas teda huvitavamaks ja Mari leidis, et tõmmu neiu üritab tema ettemääratud peigu ära varastada. Muidugi muutus Mari armukadedaks ning tegi kõike selleks, et Marguse tähelepanu endale tõmmata, kuid pidi noormehes rängalt pettuma, kui too ,,nuku jooksmises" ikka ja jälle Tiina kinni püüdis, kuigi linalakk poisile enda püüdmiseks korduvalt võimalusi andis. Lõpuks sosistas ärritunud Mari Tiinale, et too on libahunt. Hetkelises vihahoos välja öeldud süüdistused mõjusid Tiinale jahmatavalt ning samuti ärritudes purskas ta välja sõnad: ,,Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene
Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus. "Ei põld meid toida, kui meie ta nälga unistaja tüüp, aga Andresele meeldis rabelda, nii et särk seljas liibus. jätame," arvas peremees (Andres). Juss üritas üle jõe ujuda, aga peaaegu Indrek viskas ema kiviga, nii et tollel külg aastateks haigeks jäi. Indreku uppus. Kraav sai valmis, aga Pearu lõhkus tammi enne, kui nad olid kokku ja Mari vahel on eriline hoolitsus, millest Andres kõrvale jääb. leppinud. Andrese hobused pääsevad koplist välja ja teevad Pearule kahju, XXXII Vanemad inimesed Vargamäel ja ka mujal ümbruskonnas mis on Pearu järjekordne temp. Sellest sündis tüli
süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis. Andres on kurb, ta ehitas need hooned terveks oma eluks, aga juba valmistutakse uute
ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks
· ,,Libahunt. Kaukajumal"(1979) · ,,Lastejutte"(1979; 2002) · ,,Kuri kuningatütar"(1986) · ,,Valik lühijutte ja näidendeid"(1997) · ,,Piibelehe-neitsi. Ja teisi jutte" (2001) (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg) DRAAMALOOMING: · Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894); · Pila-Peetri testament (1897); · Rätsep Õhk (1903); II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915: Tuulte pöörises (1906)- Tegelased: 1. Jaak, Mäe-Soosaare peremees 2. Leena, tema tütar (viimases järgus Kaarli naine) 3. Kaarel, Ala-Soosaare peremees 4. Jaan, sulane Mäe-Soosaarel 5. Anu, tema ema 6. Hans ja Mats, Mäe-Soosaare sulased 7 7. Mai ja Kärt, Mäe-Soosaare tüdrukud 8. Paar külaneidu 9. Karjapoiss 10. Paar "Metsavenda" (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm) Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama
palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine, et oma maid parandada (tema saaks sellest ainukesena kasu). See mees ja Oru Karla on ainsad mõneti vastased suurplaanile. Ometi näeb vana Andres oma silmadega esimest koosolekut jõe asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda siiski liiga heaks pidanud. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud või väidab et tal hakkas "härra" pärast hirm
ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine, et oma maid parandada (tema saaks sellest ainukesena kasu). See mees ja Oru Karla on ainsad mõneti vastased suurplaanile. Ometi näeb vana Andres oma silmadega esimest koosolekut jõe asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda siiski liiga heaks pidanud. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud või väidab et tal hakkas "härra" pärast hirm
annaabi.ee 
