Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci oli juba eluajal tuntud kui sädelev isiksus ja üks Itaalia andekamaid maalikunstnikke. Varasest noorusest saadik tõukas teda tagant raugematu energia. Ta pingutas selle nimel, et maalida ja joonistada täiuslikult. Samuti pani ta paberile üksikasjalikke joonistusi loodusest, inimkeha anatoomiast ja mehaanikast. Ta jõudis mitmete tähelepannuväärsete ideedeni. Tema märkmetest leitud visandid meenutavad tanke, lennukeid, helikoptereid ja paljusid teisi masinaid, mis leitati alles kuni 400 pärast kunstniku surma. Leonardo da Vinci sündis põneval perioodil Itaalia ajaloos, mis sai hiljem tuntuks renessansi nime all. Huvi vana-kreeka ja -rooma kultuuri vastu tõi 14. sajandil kaasa teaduse ja kunstide taaselavnemise. 1452
Haljala Gümnaasium Referaat teemal Leonardo da Vinci Koostaja: Gerda K. Haljala 2009 1 Leonardo da Vinci (15. IV 1452 Itaalia, Anchiano 2. V 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia renessansi maalikuntsnik, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ning leiutaja. Ta tegeles ka muusika ja kirjandusega. Leonardo sündis väljaspool abielu; väikese Vinci linna lähistel asuvas külas. Tema isa Ser Piero oli rikas notar ja maaomanik ning 25-aastane kui Leonardo sündis. Leaonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine, kes hiljem abiellus ühe kohaliku mehega ning alates 5
sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatello ümasplastika töö. 9. ,,Taavet". 10. Kirjelda vararenessanssi maalikunsti. 10. Olid veel naiivsed ja detailide rohked. Taust tihti hele ja lageda võitu, maalid dekoratiivsed. Ühevärvilised. 11. Nimeta Boticelli maal. 11. ,,Veenuse sünd". 12. Milliseid kompositsioone kasutati kõrgrenessanssiajal ? 12
.................................................10 2.2.2 Leiutised ja kavandid..............................................................11 2.2.3 Loodusuurimused...................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................12 Kasutatud materjal.....................................................................................12 SISSEJUHATUS Leonard oda Vinci oli kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Ta on andnud inimkonnale rohkem kui ükski teine renessansiaja inimene. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimsetel tegevusaladel. Ta oli maalikunstnik, skulptor, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, uuris inimese anatoomiat, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid märkimisväärsed.
LEONARDO DA VINCI TEMAST • Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. • • Maarja kuulutus PEREKOND • Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25- aastane • Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine
Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Kuid ka oma märkmetes ei anna ta enda mõtetest ja tunnetest rohkem mõista, kui mõnedes üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud kõige mitmekesisemaid võimeid. Vinci ei olnud mitte ainult ainulaadse andega maalikunstnik, vaid ka skulptor, arhitekt ja insener. Vähe sellest - ta tegeles ka kõikide teadustega ja on nii mõnelgi loodusteaduse alal teerajajaks; ta oli andekas muusikamees, luuletaja ja improvisaator.
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta
Lapsepõlv: Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keet.Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.
Leonardo Da Vinci 14521519 Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Oli maalija, skulptor, Leonardo Da Vinci graafik, arhitekt, 1452-1519 teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator jms. Oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine. Kirjutas paremalt vasakule. Tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed
Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano- periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama
................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................9 2 Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci) sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519. Prantsusmaal, Clouxis. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle
töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. 3 Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firanzo ajajärk ja teine milano ajajärk ning tema viimased kuus aastatmil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat
Leonardo da Vinci õieti Leonardo di ser Piero da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalia, Anchianos –ja suri 2. mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud
Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta
Leonardo da vinci Renessansi aja silmapaistev inimene Sissejuhatus Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze
vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. 3 Leonardo elulugu Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Lonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa maija elama.
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all
.........................................................14 Perekond...........................................................................................................................................14 Lapsepõlv ja noorusaastad................................................................................................................14 Leonardo kui kunstnik......................................................................................................................15 Mona Lisa.........................................................................................................................................18 Giovanni Boccaccio.............................................................................................................................19 Biograafia.........................................................................................................................................19 Looming.................................................
motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal
analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimse võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi. Nõnda liitub Düreri loomingus detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. 7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid! * Kolmainsuse kummardamine * Aadam ja Eeva * Melanhoolia ja Rüütel * Neli apostlit * Surm ja kurat * Neitsi Maarja sündimine 8) Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija? Saksa renessansi parim portreemaalija oli Hans Holbeim noorem (1497-1543). 9) Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele?
tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli
Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned:
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
Joonistus on lihtsustatud, värvid sageli valed. Üldmulje on rahulik , selge. Gauguin taotles pildi muusikat. Gauguin kujutas tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel Henri de Toulouse-Lautrec (1864-1901) Elulugu Prantslane. Pärit aristokraatlikust perekonnast. Sündis LõunaPrantsus maal Albi linnas. Te ma vane mad olid o mavahel lähedalt sugulased, laps sündis mitme puudega. Kunstis oli ise õppija. Oli m õjutatud o ma kaasaja kunstnike loo mingust. Veetis suure ma osa ajast Pariisi lõbustusasutustes. Kujutas o ma loo mingus sealset elu ja iseloo mulikke tüüpe tantsijannad, prostituudid, näitlejad, ho m od j m, keda tolleaegne ühiskond pidas põhjakihiks. Selles seltskonnas ei pööratud tähelepanu kunstniku füüsilistele puuetele, seal tundis ta end o mana. Loomingu iseloomustus ToulouseLautrec on teiste posti mpressionistidega v õrreldes vähe m uuenduslik. Te ma kujutamislaad on lihtsustav, plakatlik. Kasutas heledaid värve
Reisid viisid ta l�bi Regensburgi Viini, Veneetsiasse ja Rooma. 1672. aastal sai temast munk ts�lestiinide ordu Sant�Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze, Viini, N�rnbergi, Leipzigi, Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga suurep�rane oskus anda edasi looduse olemust, mis harmoneerub kunstniku loodud dekoratiivsete efektidega. Rutharti maalidel oli tema kaasaegsete hulgas suur menu ja tema t��de tellijaiks olid isegi Toscana suurhertsog Cosimo III de� Medici,
nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel. Mustad figuurid maaliti savi punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piirasid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6 saj e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik pintsliga maalida üksikasju, sai kujutada keerukamaid liigutusi. 5. saj alguses e.Kr hakkasid seina ja tahvelmaalijad oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett
kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
