ohutult tuumaenergia tootmisega kaasnevatest ohtlikutest jääkidest, kuid ma arvan, et lähemas tulevikus mõeldakse ka sellele. Väga suure muutuse on läbi teinud ka transport, infovahetus ning sellega seotud tehnika. Algselt oli ainsaks informatsiooni vahetusviisiks inimesed ise, kes reisisid jala või hobusega. Ratta leiutasid juba sumerid 4. Aastatuhandel eKr, kuid üle maailma levis see hiljem, mis viis vankrite ja kaarikute leiutamiseni. Seejärel õpiti ehitama ka laevu ning lisaks silmaringi laienemisele ning infovahetusele tõusis tublisti ka kaubanduse osatähtsus. Asukoha määramine tähtede järgi osutus sageli keeruliseks või ebatäpseks ning meritsi sõitmise lihtsustamiseks leiutati kompass ning hakati märkima maailma piirkondi kaardile. Tööstusrevolutsiooniga 19.sajandil kasvas tehnika areng plahvatuslikult, infot hakati vahetama telegrammidega, leiutati aurumasin, millele järgnes peagi raudteetranspordi
Maxwelli teooria ilmumise järel kerkis küsimus, kas on võimalik tektada ka mingeid muid elektromagnetlaineid peale valguse. Sellega sai hakkama 1887. Aastal Hertz. 2. Hertsi katse ja raadio sünd. 1887. aastal tegi Hertz katse. Tema katseseade oli lihtne. Herts uuris mitmeid Mxwelli poolt ennustatud elektromagnetlainete omadusi ja selgus, et need oli sellised nagu Maxwell oli ennustanud. Hertzi katse viis raadio leiutamiseni. Raadio leiutamisega on eelkõige seotud Marconi ja Popov. Patendi sai esimesena Marcon 1896. Juba 1901 saatis Popov signaali üle Atlandi ookeani. ,,S" täht morse tähestikust. Raadio leiutamiseni aitasid kaasa ioodi (Fleming, dedekteerimine) ja triooni (Lee de Forest, võimendaja) leiutamine. 1926. Eesti Ringhäälingu sünd, ETV 1955. 3. Erinevad elektromagnetlained, nende omadused ja kasutamine.
Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch'i test. Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks. Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649
Kordamiseks: § 3-5 (v.a lk 24-25, 30-31) + konspekt 1. Eesti ajaloo periodiseering: 1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Muinasaeg on periood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3
1. Inimese suhe jumalaga 2. Kiriku tähtsuse vähenemine 3. Teaduse areng Renessanss tõi kaasa.. Tootmise arenemise Suured leiutised Maadeavastused Kihistumise Nüüdisaegsete rahvaste kujunemise Maailmakaubanduse kujunemise Teadus Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tänapäeval tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid. Teadus Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Galileo Galilei avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. Galileo Galilei Leonardo da Vinci Renessansiaja üks kuulsamaid teadlasi ja leiutajaid oli Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci oli Itaalia paljuõppinud
Kordamiseks: § 3-5 (v.a lk 24-25, 30-31) + konspekt 1. Eesti ajaloo periodiseering: 1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Ajalooperiood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - australopiteekuste kujunemine (4,2 mln aastat tagasi) või tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3
žonglöörid ja špiilmanid, mis tõlkes tähendab “mängumeest”. Suur osa keskaja kirjandusest on anonüümne. See tuleneb mitte üksnes tolle aja kohta käivate dokumentide nappusest, vaid ka teistsugusest arusaamast autori rolli kohta – tänapäevane arusaam autorist sündis alles romantismi ajal. Keskaja kirjanduse tüübid olid ilmalik kirjandus, vaimulik kirjandus, naiskirjandus ja allegooria. (D.Sussareva) Pärimuse järgi jõudis Gutenberg trükikunsti leiutamiseni 1445. või 1446. aastal. 1456. aastal ilmus tema trükituna Piibel. Igal lehel oli tekst kahes veerus, kummaski 42 rida. See oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Piibel jaguneb kaheks: Uueks ja Vanaks Testamendiks.Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui
Sarvja toesega pesukäsnad, mida kasutatakse pesemisel, on levinud soojas madalas vees Vahemeres, Mehhiko rannikul Golfi hoovuse piirkonnas ja Kariibi meres. Käsnu püütakse elusana, seejärel neid klopitakse vabastamaks protoplasmast ning jäetakse päikese kätte kuivama ja kõdunema. Seejärel toes puhastatakse, pleegitakse ja kärbitakse. Vanad kreeklased kasutasid käsnu pesemiseks ning oma soomusrüüde polsterdamiseks. Kuni sünteetiliste käsnade leiutamiseni kasutati käsnu puhastamise tööriistadena, värvimise ja keraamiliste klaaside aplikaatoritena ja diskreetsete rasestumisvastaste vahenditena. Ometi tõi 20. sajandi liigne kalastamine käsnad ja tööstused väljasuremisele lähedale. Paljud käsna moodi tekstuuridega objektid on praegu tehtud erinevatest materjalidest mitte tuletatud Poriferadest. Sünteetiliste ,,käsnadega" kaasnevad: isiklikud ja kodu puhastamise tööriistad, silikonid ja rasestumisvastased käsnad.
Graafika on suhteliselt odav ning aitas seega levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Fotograafia Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. Nähtava maailma pildile jäädvustamise uue tehnika eeldused olid olemas ammu enne 19. sajandit. Juba keskajal tunti camera obscura't (pimekamber) 18. sajandil avastati hõbedasoolade valgustundlikkus. Nähtava tegelikkuse võimalikult täpne jäljendamine oli kunstis eriti hinnatud. See viiski fotograafia leiutamiseni. Fototehnika pioneerid olid realistlike taotlustega kunstnikud. Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto näol oluliselt odavama enese jäädvustamise vahendi. Fotograafia areng Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane N. NIÈPCE.
Seda leiutati juba pikka aega. Juba vanas roomas üritati trükkida, lõigates kõik tähed eraldi välja ja siis alles pressides need pärgaminedile. Kuid Eurooplaste trükikunsti leiutas Johann Gutenberg. Ta võttis kasutusele lahtised üksikud tähed, mis ta sulatas metallist. Samuti olid tal vaja trükitinti, kuna tavaline tint ei sobinud. Trükipressiks sai esialgul oliivipress. Aastal 1445 või 1446 jõudis ta trükikunsti leiutamiseni ning aastal 1456 ilmus esimene trükitud raamat Euroopas, nimelt piibel. Praegu oleks raske ette kujutada, elu ilma trükikunstita. Tänu keskaja leiutajale on see meil olemas, loomulikult on nüüd seda palju muudetud, kuid põhimõte on ikka sama. Keskaega võib pidada ka empiirilise teaduse alguspunktiks. Sellise teaduse põhiline arendaja oli Oxfrodi ülikooli professor Roger Bacon. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadusest ja
inimestele. Siis ta unustati ta mõneks ajaks ja alles 20. sajandi lõppu poole hakati tema vastu jälle huvi tundma. Praegusel ajal on prantsuse süstikpits muutunud üha popimaks, on juurde mõeldud uued heegeldusviisid ja abivahendid. Fileepits Fileepits ehk võrkpits on vana sõlmimistehnika. Arvatakse, et filee pits võib olla kõige vanim dekoratiivne kangas. Euroopas olid võrkpitsid laialdaselt levinud kuni tüllimasina leiutamiseni. Filee on iidne pitsi liik , mida tehti ka kloostrites nunnade poolt. Esimesed märgid fileepitsist, kui mitte "kalavõrgust" on aastast 1295 St. Paul'si Katedralist, kus asus filee pitsi heegeldusega padi. Fileepitsi sõlmimiseks kasutatakse võrgunõela ja pulka. Tänapäeval nimetatakse fileepitsiks sammaste ja ahelsilmuste heegeldatud mustreid. Hargipits
Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna. 1933 emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s. Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus. See muusika on teravajooneliste meloodiatega, äärmuslikult kontrastne, suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab, et teosel puudub põhitoon ehk toonika. See lisab veel raskemeelsust, protesti, piivnavate meeleolude väljendamist.Kõik eelnev viis S.i dodekafoonia leiutamiseni. Dodekafoonia tähendab kreeka keeles 12 heli. LOOMING: olulisel kohal vokaallooming aga mitte traditsioonilisel kujul.S lisas juurde kõnet ja deklamatsiooni. Teostel puudub harjumuspärane ülesehitus ja vorm. Saatepartiisid mängivad kõige erinevamad pillid, mis harva koos kõlavad. Laulud koondunud tsüklitesse või nummerdatud. Tuntuimad vokaal teosed: "Jakobi redel", "Gurie laulud". Laulutsüklid: "Saksa laulud", "Kuu Pierot", "Kolm satiiri"
tasemele. Tema glasuurid olid keraamikatööstuse turul ainulaadsed(Wikipedia). Wedgwood saavutas eluajal palju. Tänu tema innovaatilisusele ja teadushuvile hakkas ta tootma ka lihtsaid vastupidavaid, igapäevaseid sööginõusid. Tema katsetuste tulemusena lõi ta jaspise, mis andis sinise värvitooni ja hakkas tootma oma kuulsaimat sinist portselani. Samuti tema huvi kõrgete temperatuuride mõõtmise vastu viis ta püromeetri leiutamiseni, millega saaks mõõta keraamikaahjude temperatuure(BBCb). 4 Ta on tuntud kui ka tolleagne abolitsionist, kes võttis sõna orjanduse vastu. Ühe New York Times'i artikli kohaaselt oli ta innovaatilne uuendaja ka müügistrateegiates. Kes esimesena olevat kasutusele võtnud sellised tehnikad, mis said tuntuks rohkem 20ndal sajandil ja on seda ka tänapäeval
klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu. Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch'i test. Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks. Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann
VANIMAD EUROOPA ÜLIKOOLID · Bologna 1119 (privileegid 1158) · Pariisi ülikool privileegid 1200 · Oxford privileegid 1214 · Cambridge 1209 · Salamanca (Hispaanias) - 1218 · katoliku kiriku suurimaks teoloogiks peeti kõrgskolastika meistrit Aquino Thomast · Euroopas trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg jõudis leiutamiseni 1446, kui ilmus tema trükituna Piibel (esimene trükitud raamat Euroopas)
materiaalne kindlustatus 5. rahvusvahelised firmad eelistavad toota spordijalatseid kaguaasia riikides sest seal on odav tööjõud ja odav tooraine ümberpaigutused kergetööstuses portugal, rumeenia, bulgaaria, Eesti, Leedu, Itaalia, Ungari, Läti, Hispaania, Belgia,Suurbritannia, Taani, Soome, Norra, Rootsi Kommunikatsioon ja meedia kuidas edastati teateid 19 sajandini kuni elektri leiutamiseni kuidas on side areng mõjutanud majanduse globaliseerumist millised on kaasaegsed võimalused infot edastada milliseid sidevahendeid kasutad sina kõige enam info hankimiseks kuidas aitab internet sind koolitöös ja igapäevaelu probleemide lahendamisel arutlege kas on tõsi et meedia mõjutab üha enam inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid finants teenused krediidi asutused pangad hoiu ja laenu ühistud liisingufrmad jt kindlustusasutused elukindlustusseltsid
Prantslannad olid arvamusel, et lisaks moekusele kaitseb mask ka nende õrna näonahka JALANÕUD NAISED Jalatsitematerjaliks olid nahk, kalev ja siid Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines - kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina- ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad Jalatsimood - kontsa kõrgus ning kingapealse ja -nina vorm - muutus aeg-ajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega EHTED Ehteid oli palju Kuld, hõbe, vääriskivid (rikkalik valik), antiigi eeskujud, mütoloogilised teemad, prossid, ripatsid, kaelakeed, sõrmused, peaehted, pärlid
Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. 7 KOMMUNIKATSIOON JA MEEDIA Side- ehk kommunikatsiooniteenused, mis hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Elektri leiutamiseni 19.sajandil liikus info sama kiiresti ja samu teid pidi kui tarnspordivahendid. Traditsioonilistest sidevahenditest on siiani käigus vaid postiteenus. Uus sidetehnoloogia võimaldas kiiret infoedastust traadi(telegraaf, telefon) ja ,,õhu" kaudu (raadio). Side abil on edenenud ka transport, eriti logistika. Ühtlasi on massi- ja multimeedia saanud oluliseks teabelevi- ja turunduskanaliks, mistõttu infoühiskonna kõrval kasutatakse sageli mõistet meediühiskond
või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, massi- ja multimeedia kiirele arengule. Sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Võimalik vaid sidetehnoloogia arengule seega tihedalt seotud ka elektroonikatööstusega. Iseloomulik kõrgeltarenenud riikidele, kuna vajab palju rahalisi resursse ja ka palju spetsialiste. Side. · Elektri leiutamiseni 19. sajandil liikus info sama kiiresti ja samu teid pidi kui transpordivahendid. · Traditsioonilistest sidevajenditest on siiani käigus vaid postiteenus. · Uus sidetehnoloogia võimaldas kiiret infoedastust traadi (telegraaf, telefon) ja ,,õhu" kaudu (raadio). · Side abil on arenenud ka transport, eriti logistika. · Ühtlasi on massi- ja multimeedia saanud oluliseks teabelevi- ja turunduskanaliks, mistõttu infoühiskonna kõrval kasutatakse
moodustas hajusalt valgust peegeldava valge amalgaami. Seal, kuhu valgust ei olnud langenud, paljastus naatriumtiosulfaadi lahusega kinnistamisel peeglina läikiv hõbedapind. Positiivkujutis oli nähtav ainult kindla nurga all. Dagerrotüüpia peapuudused olid fotoplaatide vähene valgustundlikus ning võimatus saada kujutistest koopiaid. Dagerrotüüpiat rakendati peamiselt portreede tegemiseks kuni kolloodiumprotsesse leiutamiseni. Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikuste vahemikus 0,5 nm 0,5 mm. Teaduslik tehnilises kirjanduses nimetatakse optilist kiirgust ka valguseks, kuigi ajalooliselt pole see termin tähendanud kogu optilist kiirgust, vaid ainult nähtavat kiirgust, mida inimsilm tajub vahetult ja mille lainepikkuste vahemik on 380-760 nm. Optiline kiirgus hõlmab peale nähtava kiirguse infrapunakiirgust ja ultravioletkiirgust.
Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell 1876. aastal. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, see aparaat oli grammofoni eellane. Heinrich Rudolf Hertz leiutas mooduse elektromagnetlainete edastamiseks. Hertzi uurimustöö oleks viinud radio leiutamiseni, kuid kahjuks suri ta enne seda. Raadio leiutamisel on omavahel võistelnud Aleksander Popov ja ja Guglielmo Marconi. 1894. aastal esitlesid mõlemad oma elektromagnetsignaalide vastuvõtjat. 1896. aastal esitles Popov traadita telegraafi, samal ajal esitas Marconi morsesignaali 5km kaugusele.Traadita telegraaf osutus raadio eelkäijaks. Esime püsiv foto saadi 1822. aastal. Fotograafia algust tähistab prantslase Jacques Daguerre´i 1839
hoolde. [1] Andekas poiss oli juba 18-aastaselt litsentsiaat Sorbonne´i ülikoolis ja 19-aastasena nimetati ta matemaatika- ja loodusteaduse osakonnas professor Desains´i assistendiks. Seda ametit pidas noormees viis aastat. Ta tegi uuringuid koos oma vanema venna Jacques´iga, kes oli samuti Sorbonne´is litsentsiaat ja assistent. Noored füüsikud avastasid juba varsti ühe tähtsa piesoelektrilise nähtuse ning nende eksperimentaalne töö viis uue aparaadi leiutamiseni, mis oli mitmel viisil tarvitatav- piesoelektrilise kvarsti abil saab näiteks täpselt mõõta nõrku elektrihulki. [1, 7] 14 1883. aastal sai Pierre Pariisi linna École de Physique et de Chimie vanemaks assistendiks. Enam ei olnud võimalik oma vennaga koos teadust teha ning ta otsustas hakata töötama kristallide füüsika alal. Need tööd lõppesid sümmeetria printsiibi
saamiseks ühe oma sõbraga. Sõbra nimi oli Pierre Curie. Pierre oli 35- aastate ja töötas Pariisis Ecole de Physique et de Chimie's. Tema ostis Mariele väikese tööruumi. Pierre oli suurepärane teadlane. Ta oli leiutanud paljud kasulikke riistu ja oli asjatundja magnetismi alal. Koos venna Jacques'iga oli ta uurinud kvartsikristalle ning elektrinähtusi. Järgmisel sajandil viis see uurimissuund näiteks kvartskella ja mikrofoni leiutamiseni. Päraste ebaõnnestunud romaani Kazimierz Zorawskiga polnud Mariele pähegi tulnud, et ta võiks uuesti armuda. Pierre'i ainus amastus oli surnud. Marie ja Pierre olid mõlemad jõudnud järeldusele, et armastus põhjustab ainult südamevalu ja et see on igatepidi üsna rumal. Ometi armusid need kaks inimest vastupidi oma veendumustele teineteisesse. Nad sobisid suurepäraselt - mõlemad olid intelligentsed ja mõtlesid ainult teadusest. Mõlemad olid ka praktilised inimesed,
aastal.Tema esialgse telefoniga sai rääkida 100 meetri kauguselt.Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, kes nimetas enda leiutist fonograafiks. See aparaat oni 1877. aastal leiutatud grammofoni eellane. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas mooduse elektromagnetlainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks et lained liiguvad valguskiirusel ning arvutas välja nende lainepikkuse. Hertzi uurimustöö oleks viinud radio leiutamiseni, kuid varadse surma tõttu jäi ta töö pooleli. Raadio leiutamsiel on omavahel võistelnud Aleksander Popov ja ja 19 Guglielmo Marconi. 1894. aastal esitlesid mõlemad oma elektromagnetsignaalide vastuvõtjat, mida Popov kasutas algul äikesemärkijana.Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse.1896. aastal esitles Popov traadita telegraafi aga
8 Suur ratas oli jällegi ebamugav sõita ja raskesti manööverdatav. Veeremist kergendas 1886. aastal B. de Thouarsi poolt leiutatud kuullaagrid. 1897 ilmus rattale kettülekanne. Vabajooksusidur tehti 1895 Meunieri poolt, millega ühistati 1901. aastal Sachsi poolt pidur. Kuna sõideti raudrehvidel, tekitas see hirmsat müra ja sõitmine oli väga konarlik. 1839 avastab Charles Goodyear vulkaniseerimisprotsessi, mis viis rehvi leiutamiseni. Esimest õhkrehvi katsetas inglise raudteeinsener Thomson 1845. aastal, kuid siis veel edutult. Sama asjaga saavutas edu Belfasti loomaarst Dunlop 1888. aastal, kui teedel hakkasid veerema tema ,,õhkjahutusega kummisidemed", nagu Dunlop neid nimetas (2). Nende leiutistega ratta areng ei peatunud. Vastupidi, sai hoo sisse. Järjest hakkas turule tulema uusi ja täiustatud rattaid. 1911. aastal leiutati käiguvahetaja, 1933 täisväärtuslik õhukummiga rehv
Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst, ja mitmed mehaanilised aparaadid. 15 saj võeti kasutusle ka puulõiketehnika ja sügavtrükitehnika-vasegravüür. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene.
1890-1899 See oli Victoria ajastu loojang ja uue sajandi eelõhtu, kus kõik ootasid muutusi. Tollased tavad ja ühiskonna moraalinormis olid tänapäevastele peaaegu täielikuks vastandiks. Sel ajal oli tavaline inimene asjade üldises järjestuses teisejärguline. Kuna ilu ja mood olid alati olnud tähtsal kohal, sai kõrgemalseisvate isikute matkimisest üldine tava. 21 Kuni filmikunsti leiutamiseni olid populaarsed ilukaanonid pärit teatri- ja varieteemaailmast. Inglast Charles Frederick Worthi peetakse prantsuse haute couture`i rajajaks. Alustanud õpipoisina kangakaupluses Londonis, pühendus ta õmbluskunstile ja avas 1858 Pariisis moemaja. Ta on rõivastanud näitlejannasid nagu Sarah Bernhardt ja Eleonora Duse. Worthi logo oli tollase kõrgseltskonna silmis rikkuse ja võimu sümboliks.
Tähestikulise kirja kujunemisega hakati ka üleskirjutisi tegema. Algselt pandi piibel kirja anult konsonantkirjas, puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles pidada, et algselt oli tegu kogukondlike tekstidega. Walter Ong on uurinud seda vaheperioodi, mis jääb suulise kultuuri ja kirjakultuuri vahele. Hirograafiline kultuur käsitsikirjutamise kultuur. Ta on ka loetlenud suulise mõtlemise
mõjule pääseda. Jalatsid: Renessansiajastu jalatsimaterjaliks olid muu hulgas nahk, kalev ja siid. Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines. Kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni. Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad. 37 Jalatsimood kontsa kõrgus ning kingapealse ja nina vorm muutus aegajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega. 1580.aastal hakati kasutama kingarihmu,
mõjule pääseda. Jalatsid: Renessansiajastu jalatsimaterjaliks olid muu hulgas nahk, kalev ja siid. Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines. Kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni. Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad. 37 Jalatsimood kontsa kõrgus ning kingapealse ja nina vorm muutus aegajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega. 1580.aastal hakati kasutama kingarihmu,
inimesed olid nt tarastanud nende looduslikud karjamaad ja võisid ise otsustada, mis vanuses neid tapsid. Leiumaterjali hulgas arvukalt helmeid. Obsidiaan, mida saadi Anatooliast Vani järve äärest. Siinsesse asulasse jõudis see ilmselt kaubandusega. Ümmargune suure hoone põhi, kus ilmselt toimusid mingisugused religioossed ja rituaalsed kogunemised. Asulas ka 28 matust. Toiduainete tootmisega suurenes säilitustarve, see viis savinõude leiutamiseni. Asustus kinnistus, kujunesid välja külad oma arhitektuuri ja organisatsiooniga. Sel perioodil sündisid tell-asulad. Tell on mägi, mis tekib kuhjuvatest varemetest pika aja jooksul asustatud kohtades. Telle harilikult vaid sellistes kohtades, kus hooned olid valmistatud savi või mudatellistest, st materjalist, mille eluiga oli lühike ning mida oli nii rikkalikult, et hoone varisemise puhul polnud mõtet seda parandama hakata. Varisenud hoonetele lisandusid veel mitmesugused olmejäätmed
Tuleneb roomlase Maecenase järgi, kes oli rikas ja aitas oma varaga andekaid kirjanikke. Malm – kõrgel temperatuuril vedelaks muudetud raud, mida saab valada vormidesse. Muinasaeg - inimkonna kõige pikemat ja varasemat aega, mille kohta puuduvad kirjalikud ülestähendused, nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Muinasaja jagavad ajaloolased leitud esemete materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. (Sarapuu, 2002) Muinasaeg on periood inimkonna tekkimisest kuni kirja leiutamiseni (3500 eKr). See on ülekaalukalt kõige pikem ajalooperiood, mis kestis miljoneid aastaid. Selle vältel arenes varasematest ahvisarnastest inimliikidest välja nüüdisinimene. Enamiku esiajast hankisid inimesed elatis küttimise ja söödavate taimede korjamisega. Esiaja lõpul õpiti põldu harima ja karja kasvatama ning tekkisid esimesed suured asulad. (Kõiv, Piir, 2010) Muumia - Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti
annaabi.ee 
