Friedebert Tuglas ja Marie under 1916. aastal ilmus Tuglase mystifikatsioon "Arthur Valdes", mis isiku olemasolu eesti kirjanduspublikus oli kaua usutav. Kuid Arthur Valdese kuju on desifreeritav -- selle kaudu Tuglas esitab uued, talle enesellegi veel osalt kysitavad vaated kirjandusele. Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja
Kuidas tänavune aasta pääsusabale tuleb, saame peagi näha. Ühte Euroopa suurimat ja ilusamat liblikat on lihtne märgata ja ära tunda. Pääsusaba on võimalik näha mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Enamasti vähearvuline. Pääsusaba on kahtlemata meie kauneim päevaliblikas, kelle kohtamine on alati sündmuseks. Ta meenutab väliselt ja kommetelt troopilisi liike ning tema esimesed lähemad sugulased, nagu puriliblikas (Iphiclides podalirius), leiamegi Lõuna Euroopast. Puriliblikat on Eestis tabatud vaid ühel korral, 1936. aastal. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja lehvitab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsuudil edasi-tagasi patrullimas. Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimaputke, värsketele lehtedele. Röövikud on mürgised- ere hoiatusvärvus peabki linde eemale peletama
rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt aegu, kus naistel puuduvad täielikult igasugused õigused ning pidid alluma ainult oma mehele. Mehed olid aga võimukad ja võisid korraga pidada mitut naist. Mehed käisid ka koolis, kuid naised olid kodus ja tegid koduseid töid. Juba antiikajast leiamegi seisukoha, et mees on perekonna pea ja tema peab pere ülal hoidma. Naise roll on kasvatada lapsi ning hoida kodu korras. Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad lõbustused, sealhulgas ka prostitutsioon. Peeti lugu munklusest ja üldse kõigest, mis ei olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene
Kas kriis ühiskonnas toob paratamatult kaasa ka hingelise kriisi? Olles teadlik ajaloolistest sündmustest minevikus, saame rääkida ka möödunud kriisidest. Nende abil ehk leiamegi vastuse küsimusele, kas kriisid ühiskonnas mõjutavad ka meid isiklikult või suudame siiski hingevaluta kõik üle elada? Pidevalt räägime sellest, kuidas eestlased, võrreldes teiste rahvastega, on liiga kinnised ning tagasihoidlikud. See tulenevat sellest, et meie rahval on selja taga pikka orjapõlv ning elu võõra võimu all. Praeguseks hetkeks on tekkinud juurde palju põlvkondi, kes ei ole kunagi sellega kokku puutunud
kasutatud reklaami õllepurgid, piimapakid, katkised kummikud. Kunagine pelgupaik pakub tänapäeval laia kauba- ning reklaamivalikut. Metsast on saanud tarbimishaiguse tagajärg. Tahes-tahtmata jääb meile meelde too kollasel taustal punases pakendis juust Selveri ,,Just täna 15.90" hinnalehel. Alateadlikult sööbib ka mällu too maailma parim plekieemaldaja ning püsivaim jumestuskreem. Järgmine kord poes olles leiamegi end just nende samade ,,väärt" kaupade eest. Nende samade odavate E-ainetest tulvil küpsiste või maitsvate mahlajookide eest. Ühtakki ongi nood meie toidukorvis, meie külmkapis ning seedetraktis. Säilitusained, värvained, eriti just punane, mis tekitab lastel hüperaktiivsust, vaatavad vastu meile nii kaunites ja kutsuvates pakendites, et jättes üks või teine ostmata, tundub see suurima patuna. Öeldakse, et reklaam on kunsti kõrgeim vorm ning ka õudseim asi üldse
universumi gravitatsioonilist mõju maale, kuna see mõju põhineb puhtalt punktil, mille me ise valime. (Kasak 1998) Küll aga kasutades üldrelatiivsusteooriat, mis annab meile lahenduse sellele paradoksile, ei tekigi määramatust. (Universum 2016) Kokkuvõte Kui niimoodi jälgida, kohtamegi me ka oma igapäevaelus paradokse, millest osad on juba lahendatud, kuid osad on veel ka lahendamata. Ka eelnevalt väljatoodud paradoksidel on juba omad lahendused olemas. Paradoksidele lahendused leiamegi me tuues teooriani ka veidi raskendatud uuendused, sest paradoksid tekivad süsteemi lihtsusest. Paradoks on täpselt nagu antud käskude vastuolu mõnes programmis või algoritmis. Tuleme tagasi ka meie sissejuhatuses püstitatud paradoksi juurde. Kujutada suhte kvaliteeti kahe oletatava väärtuse põhjal on praktiliselt võimatu, sest suhte kvaliteet jääks iseennast pidevalt võimendama, kuna nagu ma ennist mainisin, on mõlemad muutujad, millest suhte
See püsib seni kuni radioaktiivsus langeb ja vesi enam ei kee. Kui Vee maailma planeet on tähest kaugel võib see ka olla Jää maailm. Avastates aina uusi eksoplaneete, tekkib küsimus kas mõnel neist ka elu on. Me teame ainult ühttüüpi elu, ühe eksperimendi tulemust. Planeet Maa on eksisteerinud 3,5 miljardit aastat. Alles viimase poole miljardi aasta jooksul ilmnes keeruline mitmekordne elu, mille intelligentsus ja tehnoloogia ilmusid palju hiljem. Kui me leiamegi elu eksoplaneedil on see suure tõenäosusega alles meie esimese kolme milardi aasta tasemel. Kuid kas elu peab olema nagu Maal, põhinema molekulaarsel keemial? Eksoplaneetide avastamiseks on seni kasutatud viit meetodit. Erisuguseid planeete on väga mitmeid. Eksoplaneedid on alles uus ja šokeeriv teadmine meie jaoks. Ma arvan, et suuremad avastused ja teadmised on alles ees. Olen ka loetud kirjanduse põhjal suhteliselt veendunud elu olemasolust ka mujal planeetidel. Peame muutma oma
Mistõttu on jah, küll tavaline, et meie ühiskonnas on maskuliinsed väärtused kõrged ja rohkem esindatud, naised enamjaolt sõltuvad materiaalselt meestest ja tavalise Eesti mehe arusaama järgides on tavaline, et naise koht ongi kodus ja lapsi kasvatades. Aga, kas poleks mitte just viimane aeg valida kahe arengusuuna vahel, milleks oleks siis antud olukorra jätkumine või naiste rollide suurem väärtustamine?. Seda just seetõttu, et oleme antud probleemi jätnud lahendamata ja nüüd, leiamegi end olukorrast, kus sooline diskrimineerimine on meie ühiskonnas täiesti tavaline. Kuid, kas poleks just hetkel kõige õigeim hetk antud probleemiga tegelemiseks. Võttes arvesse, kui palju on naiste haridus nõudnud Eesti riigi kapitali, mis pole ennast tõestanud. See tähendab, et naised on valdavalt rohkem kõrgharitumad meestest, kuid see-eest ei praktiseeri just need naised kõrgematel positsioonidel ega too kunagist investeeringut haridusse, tagasi. Kui
Tegemist on väga pesapaigatruu linnuga, tulles ikka oma vana pesapaiga juurde tagasi. Suitsupääsuke on väga kiire ja osav lendaja, kuna lõviosa toidust püüab ta õhust lennu pealt. Suudab lennata lausa kuni 120 km tunnis, olles sellega kiireim laululindude seas. Laulab pääsuke aprillist augustini ja seda nii paigal istudes kui ka lennates. Lauluks on üsna pikk vidin, mis lõpeb särinaga. Inimesed on üritanud pääsukese laulu oma sõnadesse panna ning nii leiamegi pärimusest mitmeid tõlgendusi pääsukese laulule. Välimus. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Sulestik on ülapool läikiv- sinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge. Sinkjas-must on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased. Noorlinnud on vähem harkis sabaga. Eluiga. Tavaliselt 5-7 aastat, aga võib elada kuni 11 aastaseks. Kus võib kohata... ,,Maal vanaema juures" oleks vast kõige õigem öelda. Ehk siis silmad
omakorda määravad kindlaks number ühe asukoha. 4) “Peidetud paaride” reegel. Kuna kõige paremas veerus on 2 ja 3 juba esindatud, on keskmises paremapoolses ruudus mõlema jaoks vaid kaks võimalust, mis käsitsi lahendamisel tavaliselt pliiatsiga kirjutatakse. 5) Eelnevast reeglist tulenevalt saab ära märkida ka teised võimalikud numbrid, mis võivad viia ka kindla numbrini, nagu antud juhul on selleks 8. 6) Seda meetodit rakendades leiamegi enamiku numbritest. Võimalikud numbrid dikteerivad kindlad numbrid. 7) Sudoku lõpetuseks rakendame “peidetud üksiku” reeglit. Kuuendas reas on taoliseks üksikuks number 5. 6. HILJUTINE POPULAARSUS Aastal 1997 nägi uusmeremaalasest pensionil olev Hong Kongi kohtunik Wayne Gould Jaapani raamatupoes pooleldi lahendatud numbrimängu. Ta arendas üle kuue aasta arvutiprogrammi, mis suudaks toota neid kiiresti. Teades, et Suurbritannia ajalehed on juba aegade algusest peale
III Reflexion Summe aller Seinede totalität der beschränkungen Absolut Einheit Abstrakte einheit identität im sinne von sich selbst Synthetische einheit die einheit, der entzweiung . ei võta ainult iseendast, vaid mitmusest ja erinevusest ühtsus . Subjekt-objekt Subjekte als denkende wesen Objekt wirklichkeit, die gegenstandswelt ,,sein" identifizieren Kui subjekt ja objekt koos on , siis me leiamegi Absoluudi Vernunft on see asi, mis subjekti-objekti Einheiti saavutada võimaldab Mida teeb Verstand? Verstand setzt und bestimmt Bestimmung begrenzung absoluutseni nii ei jõua Kas Absoluudile saab definitsiooni anda? Organisation der erkenntnisse Teha Absoluut teadvusele ligipääsetavaks See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses
1997, lk 1315). Samas oli okupatsioonivõimu üheks taotluseks matkida Eesti riigi jätkumist ja näidelda sel alusel "vabu valimisi" (vt allpool). Tsiteeritud nõukogulik uurimus tuvastabki, et Varese okupatsioonivalitsus oli "algusest peale" (niisiis juba 20.juunist, kui zdanov selle kokku pandud sai) "proletariaadi diktatuuri funktsioone täitev võim" ning muutis "vana vormi" (ehk fiktsiooniks muutunud põhiseaduse) "võidu tööriistaks". Siit leiamegi tõe: Kominterni juhtnööride kohaselt proletariaadi diktatuur = ühinemine N.Liiduga (= okupatsioonivõim). Nii et viimaseks põhiseaduslikuks sündmuseks jäi presidendivõimu üleminek prof.Uluotsa kätte. 6 Juulivalimised 1940 ja rahvusliku vastupanuliikumise algus Juulivalimised korraldas juba okupatsioonivalitsus, ilma et sellel oleks olnud midagi ühist Eesti riigiga
kohustustest ja looduse vajadustest, nii et kogu nende aeg kuluks isamaale, õnnetutele ja sõpradele? Teadusuuringutes on nii palju ohte, nii palju valeradu! Kui palju tuleb tõeni jõudmiseks eksida; kusjuures eksituste ohtlikkus ületab tuhandekordselt kasu, mis tõest saadakse! Kahju on ilmne, sest vale võib esineda lõputute kombinatsioonidena, aga tõel on ainult üks olemisviis. Ja mis veel kõige raskem, kui me tõe lõppude lõpuks õnnekombel leiamegi, kes meist oskab teda siis õigesti kasutada? Kui meie teadused on võimetud saavutama eesmärki, mille nad endale seavad, siis tagajärgede poolest, mis nad endaga kaasa toovad, on nad koguni kahjulikud. Korvamatu ajakaotus on esimene kahju, mis nad ühiskonnale paratamatult tekitavad. Vastake mulle ometi, kuulsad filosoofid, teie, tänu kellele me teame, miks kehad tühjuses vastastikku tõmbuvad, kuidas suhtuvad tiirlevate planeetide poolt võrdsetes
Gi B 2 P 2 r 2 WR 3WR 2 2 + µ rP + - sin - cos + =0 g g 2 r3 8 g millest 2 2 3WR 2 WR G Bi + r 2 P + = sin - cos - µrP g 8 2 r3 Siit leiamegi kaksikploki 2 nurkkiirenduse avaldise WRg sin - cos - µPgr 2 r3 2 = (4.15) 2 2 3 2 G i B + r P + WR 8 Nüüd on valemite (4
2v 0 Seda arvestades on kiiruse ilmutamata avaldis 1 1 = k t + (4.34) 2v 2 2 v0 2 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 27 Siit leiamegi vajaliku ajahetke, millal keha kiirus on 4 korda väiksem algkiirusest. v Tähistame selle ajahetke t1. Seega kui t = t1 , siis v = v1 = 0 . Teeme need 4 asendused avaldises (4.34). 16 1 2 = k t1 + 2
y= 5 Kontroll: 1) 12 - 5 = 7 5 ×12 2) = 30 2 Vastus: kolmnurga kaatetid on 5cm ja 12cm II lahendus(vt joonis 2). Olgu kolmnurga üks kaatet x, teine on siis x+7, kolmnurga pindala x ( x + 7) on siis = 30 , saime ruutvõrrandi x-i suhtes, kust leiamegi x-i. 2 x( x + 7) = 60 x 2 + 7 x -60 = 0 x = -3,5 ± 12,25 + 60 = -3,5 ±8,5 x1 = -12 või x 2 = 5 x1 ei sobi x = 5(cm) II kaatet on x + 7 = 5 + 7 = 12(cm) Kontroll: 1) 12 - 5 = 7(cm) 5 ×12 2) = 30(cm 2 ) 2
x y 7 x 5 7 12(cm) y5 Kontroll: 1) 12 5 7 5 12 2) 30 2 Vastus:kolmnurga kaatetid on 5cm ja 12cm II lahendus(vt joonis 2). Olgu kolmnurga üks kaatet x, teine on siis x+7, kolmnurga pindala x ( x 7) on siis 30 , saime ruutvõrrandi x-i suhtes, kust leiamegi x-i. 2 x ( x 7) 60 x 2 7 x 60 0 x 3,5 12,25 60 3,5 8,5 x1 12 või x 2 5 x1 ei sobi x 5(cm) II kaatet on x 7 5 7 12(cm) Kontroll: 1) 12 5 7(cm) 5 12 2) 30(cm 2 ) 2
x y 7 x 5 7 12(cm) y5 Kontroll: 1) 12 5 7 5 12 2) 30 2 Vastus:kolmnurga kaatetid on 5cm ja 12cm II lahendus(vt joonis 2). Olgu kolmnurga üks kaatet x, teine on siis x+7, kolmnurga pindala x ( x 7) on siis 30 , saime ruutvõrrandi x-i suhtes, kust leiamegi x-i. 2 x ( x 7) 60 x 2 7 x 60 0 x 3,5 12,25 60 3,5 8,5 x1 12 või x 2 5 x1 ei sobi x 5(cm) II kaatet on x 7 5 7 12(cm) Kontroll: 1) 12 5 7(cm) 5 12 2) 30(cm 2 ) 2
Õigusallikad Eesti õiguskorras 7. oktoober 2008. a. 8:21 Rahvusliku õiguskorrapüramiid - konstrueeritud põhiseaduse põhjal. Hea kujutis meie süsteemis, sest ta näitab, et allikad ei ole juhuslikus kohas. Tuleneb EV põhiseadusest. Õiguse allikate kohta Eesti õiguskorras kasutatakse tähistust 'õigustloov akt'. See termin tuli Eesti õiguse terminoloogiasse käibele koos EV põhiseaduse sünniga, 1992. aastal, mil juunis põhiseadus vastu võeti. 12ndas ptk'is leiamegi õigustloova akti. Õiguskantsler peab teostama järelvalvet õigustloovate aktide üle. Kuid milline on siis õigustloov akt? 90ndate algul valitses kaks vaadet: I Õigustloov akt on nii õigusnormi sisaldav (e õiguse üldakt) kui ka üksikakt - õigusnormi mitte sisaldav, kuid õigusnormi akti alusel vastu võetud II Saab olla ainult õiguse üldakt Tänapäeval loetakse siiski üldakti. Kui õigusakti nimi on seadus, on ta kindlast õigustloov akt. Kõik teiste nimetustega aktid,
See- järel käsitleme valemeid, mis on seotud trigonomeetriliste funktsioonide graafi- kute ilusate omadustega. Viimaks leiame valemeid, mis aitavad leida erinevaid summa- ja vahevalemeid. Seosed täisnurksest kolmnurgast Vaatleme täisnurkset kolmnurka, mille hüpotenuusi pikkus on 1 ning mille terav- nurgad on ja , täpselt sellist, millega on ka trigonomeetrilised funkt- sioonid defineeritud. Esimese seose trigonomeetriliste funktsioonide vahel leiamegi juba, kui esitame kaateti a pikkuse kahel viisil. 241 trigonomeetriliste avaldiste teisendamine Esiteks võime seda teha nurga ja vastaskaateti abil, saades tulemuseks . Teiseks võime kaateti pikkuse leida ka nurga ja lähiskaateti abil, saades .
Põlvkonnad on kattuvad. pq/N ja Ne=N/2. 3. Kirjelda alleelisageduse hajuvust (dispersioon, variance) järgmises põlvkonnas vastavalt Wright-Fisheri mudelile? Mis on siin olulisim tegur? Milliste alleelisageduste juures on varieeruvus maksimaalne (oletame, et lookus on dialleelne)? Too mõni numbriline näide enda poolt valitud arvudega. Alleeli A sageduse dispersioon on pq/2Ne. Oletame, et populatsiooni efektiivne suurus on 20. p=q=0,5 (sellisel juhul esineb maksimum varieeruvus). Siis leiamegi p(variance) = 0,5*0,5/2*20. 4. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema ,,jõuga"? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade? Triivis ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub juhuslikult. Väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest, kuna väikeses algmaterjalis säilib väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda
teatavat murranguhetke. ,,Pärlhalli" puhul on see luuletaja juba küps ja väsinud. See varem kasutusel olnud roll on autori minaga kokku kasvanud. Ei ole enam võimalik vahet teha maski ja autori vahel. Kui distants autori ja lüürilise mina vahel on avakogudes suhteliselt tuntav, siis järgmistes kogudes see distants väheneb ja need kaks kasvavad omavahel kokku. Siis me leiamegi sealt sellised maskid nagu vagabund, ööhulgus, tähekerjus. Ta on boheemlane, vaimuinimene, kes hindab ilu ja on kogu aeg üksina ja oma üksindusest ammutab need emotsioonid ja tunded. Needsamad positsioonid on samavõrra klassikalised ja küllalt kaua aega tagasi aktuaalsed olnud. 3. Sellist sama arengut illustreerib ka see, et Hirve luule hiliskogudes tõuseb märgatavalt jõuliselt esile eksistentsi probleemide mõtestamine
Erinevalt struktuursest lähenemisest suunab OO lähenemise kasutamine esmase tähelepanu andmetele ja alles seejärel tõstatatakse küsimus, mida nende andmetega teha saab. OO lähenemine püüab esitada programmis esinevaid andmeid ja nendega teostatavaid tegevusi sarnastena meie igapäevases elus ettetulevatele objektidele, kusjuures objekte kujutatakse 'intelligentsetena'. Näiteks on meil objekt KALENDER. Küsides nüüd endalt, mida KALENDER teha OSKAB, leiamegi selle objektiga seotud tegevused: soovitud kalendrilehe näitamine ja lehekeeramine. Saite aru? Mitte kalendri VAATAMINE vaid NÄITAMINE, sest kalender ise ei vaata. Ja lehekeeramise laseme tal endal teha, seda võiks ta ju osata ;-) Järgnevalt aga suundume objektide maailma ning tutvume selles esinevate mõistete ja tõekspidamistega. Objekt, atribuut, meetod OO maailmas püütakse kõike, mille kohta kasutatakse nimisõna, tituleerida objektiks. Kui on
Erinevalt struktuursest lähenemisest suunab OO lähenemise kasutamine esmase tähelepanu andmetele ja alles seejärel tõstatatakse küsimus, mida nende andmetega teha saab. OO lähenemine püüab esitada programmis esinevaid andmeid ja nendega teostatavaid tegevusi sarnastena meie igapäevases elus ettetulevatele objektidele, kusjuures objekte kujutatakse 'intelligentsetena'. Näiteks on meil objekt KALENDER. Küsides nüüd endalt, mida KALENDER teha OSKAB, leiamegi selle objektiga seotud tegevused: soovitud kalendrilehe näitamine ja lehekeeramine. Saite aru? Mitte kalendri VAATAMINE vaid NÄITAMINE, sest kalender ise ei vaata. Ja lehekeeramise laseme tal endal teha, seda võiks ta ju osata ;-) Järgnevalt aga suundume objektide maailma ning tutvume selles esinevate mõistete ja tõekspidamistega. Objekt, atribuut, meetod OO maailmas püütakse kõike, mille kohta kasutatakse nimisõna, tituleerida objektiks
= = Kui me võtame viimasest avaldisest tuletise aja järgi d/dt 24 = = ( = ( saame Universumi tiheduse jaoks järgmise tulemuse = = Kuna teepikkuse jagatist ajaga defineeritakse füüsikas kiirusena = siis leiamegi lõpuks Universumi tiheduse muutumise seose koos Hubble´i konstandiga H: = ( = ( ehk lühidalt võib selle välja kirjutada nii: = Kuna tegemist on meil tegelikult esimest järku diferentsiaalvõrrandiga = siis leides selle võrrandi lahendi saame järgmise avaldise:
Näiteks mida enam gravitatsiooni tsentrist eemale, seda enam kahe ruumipunkti vaheline kaugus suureneb, mis on olemuselt sarnane Universumi paisuva ruumiga, mille korral Universumi ruumala ajas suureneb ja see avaldub näiteks kahe galaktika parve üksteise eemaldumises ( ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus suures mastaabis suureneb ). Sellepärast öeldaksegi nii, et Universumi paisumine ei ole klassikaline, vaid on relativistlik. Sellest tulenevalt leiamegi sellise mudeli, mis kirjeldaks füüsikaliselt Universumi paisumist. Näiteks võrdleme omavahel gravitatsioonivälja ja Universumi paisumist. Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus. Võtame Universumi paisumise mudeliks gravitatsiooni kõige lihtsama juhu tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja. See näitab seda, et mida lähemale välja tsentrile, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Seega saame Universumi paisumise mudeliks järgmise analoogia:
Lõpmatust esitab punkt O pöörleval tasandil. Gravitatsioonijõudu ju seal ei ole ja aeg on sama mis inertsiaalsüsteemis. Kui viia punktmass ( m = 1 ) kauguselt r punkti O, tuleb teha tööd: ja kaugusel r on gravitatsioonipotentsiaal: 66 Valemis olev seos ja siit saame Aja aeglenemine ja pikkuste lühenemine pöörleval tasandil peavad need siis olema ka reaal- setes gravitatsiooniväljades. Järgmiselt leiamegi nende matemaatilised seosed. Järelikult võtame seoses asendame tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja Newtoni potentsiaaliga tühjas ruumis lõpmatuses = 0. Järelikult on võimalik saada kus aja diferentsiaal lõpmatuses on dt. Kasutades binoomilist ekspansiooni, on võimalik see võtta kujule ehk kus g on Maa raskuskiirendus ja R on Maa raadius. Suurust 67
annaabi.ee 
