Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed
Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu. Koidula stiilist tunneb ära piiritu igatsuse, mis on sõnadesse pandud väga kaunilt ja voolavalt, samas aga lihtsalt. Kirjanike luules on kevade saabumist kirjeldatud kui rõõmu ja lootuste aega. "Siis kõik väljad valendavad, / lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad, / ilus päiksepaisteilm. / Siis kõik kaua kannatavad / nupud rõõmu-silmavees, / eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." Siin räägib Liiv, et kevad toob rõõmu ja eluvaimu. Ta suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest, mis loob endalegi hea kevadmeeleolu. Lydia Koidula luuletus "Kuningas kevade" on eelnevale suhteliselt sarnane: "Päikseterad puistvad kulda / üle unest ärgand maa, / lilled muruema mulda / ehitavad õitega, / taevas hiilgab sinikattes - / kust see kõik? Ütelge! - / Kuningas ju jälle tulnud, / õitsev kuning kevade
1. Too näiteid korduvatest liikumistest. 1. merelained loksuvad, puuoksad kõguvad tuules, linnud lehvitavad tiibu. *2. Mida nim. võnkumiseks ? too näide. Millal tekib ? 2. ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nim. võnkumiseks. mootorkolvi üles-alla liikumine. Tekib võrdsete ajavahemike tagant, sama teed mööda läheb tagasi keha. *3. Mille poolest erinevad vabavõnkumine ja sundvõnkumine? näide. 3. vabavõnkumine - Kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul - niidi otsa riputatud kivi, miski annab talle tõuke
· Kõige ees kaks Vana-Hispaania rüütlirüüs heeroldit, seejärel kolm espaadat e. matadoori ning kapeadoorid (punaste linadega), banderiljeerod (tavaliselt vanem härjavõitleja, kes kuulub matadoori meeskonda), pikadoorid (ratsanikud). Tsremoonia · Pasunahelide ja trummipõrina saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookeb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimisest pimestatud loom. · Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: · 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. Tseremoonia · 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud.Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju (Don Quijote), kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. Tseremoonia
Leonardo da Vinci õhukruvi Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli maalikunstnik ja arhitekt, oli ta ka kuulus leiutaja. Tema üheks suurimaks unistuseks oli lendamine. Selle vastu hakkas ta huvi tundma juba oma noorusaastatel Firenzes. 1490. aastatel oli Leonardo märkmikus lisaks veejõu uurimisele teine valdav uurimisteema lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud lendavad ja oma tiibu lehvitavad ning ilma pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Ta joonistas neid oma märkmikusse ja tõstatas enda jaoks küsimuse, kuidas nad seda teevad. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, siis suudavad seda teha ka inimesed. See eeldus viiski teda lendavate masinate kavandamiseni. Tema üks leiutis on „õhukruvi“. 1485. aasta paiku ehitatas ta õhukruvi, mida võib
Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide kõrvad? suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaajal siirduvad nad mõne puu varju ja lehvitavad seal aeglaselt oma latakaid kõrvu. Kuidas joob Elevandid imevad lonti vett ja pritsivad seda sealt suhu. Lont, mille abil ta londiga? hangib toitu ja vee, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb. Vajaduse korral kasutatakse lonti relvana. LÕVI Miks isalõvil on Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. pikk lakk
naeruvääristab inimeste valikuid. Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin, mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga. Navitrolla ,,Tulge meie parki" Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas. Nad näevad üksteist ja lehvitavad ning soovivad kohtuda. Kuna aga need kaks looma on täiesti erinevates maailmates, jänesed maapealses pargis, pingviinid õhupargis, ei saa nad kahjuks kokku saada.
hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. Hülge kombed Hülged suudavad isegi vees magada. Hülged magavadki kas veepinnal hõljudes või kuival. Hülge ninasõõrmed ja silmad ulatuvad ujumisel veest välja. Nad peesitavad tihti päikese käes, et ennast soojendada. Kuid neil on niigi hea soojustus ja nad võivad üle kuumeneda. Kui see juhtub, lehvitavad hülged tagaloibasid või kaevavad need liiva sisse. Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse. Hülge vaenlased Hülgeid söövad jääkarud, hülgepoegi ka kotkad. Hüljeste vaenlasteks on ka inimesed, kes kütivad neid naha ja rasva pärast. Nad on ka ohustatud keskkonna reostuse pärast. Toiduahela lõpplülina kuhjuvad hüljestesse praktiliselt kõik
See kübar tähistab võimu ja iga mööduja peab kummardama kübarat austuse näitamiseks. Seda võimu sümbolit valvavad foogti sõdurid, kes tõstavad kära, kui keegi seda ei kummarda. Me otsustasime võtta riski ja küsida sõdur käest tema arvamust kübara kohta. Nimetatud sõdur soovis jääda anonüümseks. ,,See kübara valvamise töö tundub olevat just kui kehvale sõdurile. Meist käivad mööda lurjused ja kerjused, kes lehvitavad ona räbaldunuid mütse. Kuid samas on mehi, kes lihtsalt lähevad pika ringiga ümber lati, et mitte kiita heaks türanniat. Minul on ausalt ükskõik sellest kübarast. Ma ei saa aru, milleks on vaja viia nii aus ja hea rahvas õnnetusse. Kuid karistuse vältimiseks pean ma täitma käsku." Me oleme tänulikud sõduri arvamuse eest ja loodame, et tal pahandusi ei tule. Kuid samas on ta ise meie kannatuste tekitaja. Ehk südames võib küll head soovida, kuid käitub nagu
Just need hetked, kui esimesed varahommikused päikesekiired sillerdavad kortslehtedele tukkuma jäänud kastepiiskadel ja keskpäevane tuul toob meie sõõrmetesse kuskil kaugel olevatel heinamaakaartel kuivava ristikheina lõhna. Ja missugust värvide stiihiat pakub meile meie oma Eestimaa sügis. Esimesed hallaööd põimivad vahtrapuudesse punaseid lõimi, põdrakanepi violetsed õiekesed pingutavad kraavikallastel veel viimases jõus õilmitseda ja rändlinnud lehvitavad meile rünkpilvede vahelt äralennul tiibadega nagu hüvastijätuks. Ja talv. Valevad lumelagendikud, härmaehted ning jääkristallid aknal. Nüüd elame taas vaba rahvana vabal maal. Meie oma isade maal. Kuid ma tean, mis hinda on selle vabaduse eest makstud. Kui palju elusid on tulnud lunastada selleks, et meid ei saadud taas orjusesse suruda või mõne muu vägivallareziimi alla painutada. Aga ma tean ka seda, et kord juba kätte võidetud vabadust tuleb osata hoida ja kaitsta.
o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske
See oli gaasi rünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nekrutid poevad kaevikusse. Ka nekrutid tõmbasid endale gaasimaskid pähe. Kuid kui nekrutid märkasid, et nende peakohal käivad mõned juba ilma maskideta, võtavad ka nemad need peast. Kuid nad ei taibanud et madalamates kohtades on gaas kaueb. Enamus surid neist suurtes piinades. Kui Kat ja Paul kõnnivad jõe ääres märkavad nad ilusaid neidusi teisel pool kallast. Tüdrukud lehvitavad neile ja näitavad, et Kat, Paul ja teised tuleksid neile õhtul külla. Kahjuks keegi ei tohi ületada jõge. Kat teeb ettepaneku et nad ujuksid tasakesi öösel üle jõe ja läheksid siis nende neidude juurde. Kõik on sellega päri. Kuid siis tuleb neile meelde, et tüdrukuid on ainult kolm ja neid on neli. Keegi tuleb maha jätta. Seda Paul, Kat ja Krop teevadki. Nad joodavad Tjadeni täis ja jätavad ta ilusti magama.
See oli gaasi rünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nekrutid poevad kaevikusse. Ka nekrutid tõmbasid endale gaasimaskid pähe. Kuid kui nekrutid märkasid, et nende peakohal käivad mõned juba ilma maskideta, võtavad ka nemad need peast. Kuid nad ei taibanud et madalamates kohtades on gaas kaueb. Enamus surid neist suurtes piinades. Kui Kat ja Paul kõnnivad jõe ääres märkavad nad ilusaid neidusi teisel pool kallast. Tüdrukud lehvitavad neile ja näitavad, et Kat, Paul ja teised tuleksid neile õhtul külla. Kahjuks keegi ei tohi ületada jõge. Kat teeb ettepaneku et nad ujuksid tasakesi öösel üle jõe ja läheksid siis nende neidude juurde. Kõik on sellega päri. Kuid siis tuleb neile meelde, et tüdrukuid on ainult kolm ja neid on neli. Keegi tuleb maha jätta. Seda Paul, Kat ja Krop teevadki. Nad joodavad Tjadeni täis ja jätavad ta ilusti magama.
loomulikud asjad, kui need olid ajast ees. Tal oli ideid luua ka kanaleid. Teadlased on huvitatud, et kust tuli Leonardol see suur huvi vee vastu. See võib pärineda lapsepõlvest, kui Vinci külas möllas torm, mis oli tugev kui orkaan ja kui ta oli 14, siis tõusis Arno jõgi üle kallaste ja ujutas Firenze üle(Phillips 2006: 38-39). 1490. Aastatel oli Leonardo märkmikulehtedel valdav teine uurimisteema- lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud tiibu lehvitavad ja ilma mingi pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Linnulennu uurimine viiski taeva vallutamist taotlevate masinate kavandamiseni. Leonardo uskus, et see lind, kes lapseeas tema juures käis, oli enne, mis kuulutas tema tulevast huvi lendamise vastu. Ta hakkas linde lahkama, et uurida nende tiibades olevaid lihaseid ja luid. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, suudavad seda ka inimesed, ning selle eelduse põhjal lootis ta lennumasina kavandada. Ta võis valmis ehitada väikeseid
nende kopsud ära ei kõrbeks ja piinarikast surma ei peaks kogema. Nekrutid poevad kaevikusse. Ka nekrutid tõmbasid endale gaasimaskid pähe. Kuid kui nekrutid märkasid, et nende peakohal käivad mõned juba ilma maskideta, võtavad ka nemad need peast. Kuid nad ei taibanud et madalamates kohtades on gaas kaueb. Enamus surid neist suurtes piinades. Kat ja Bäumer kõnnivad jõe ääres ning märkavad ilusaid neidusi teisel pool kallast. Tüdrukud lehvitavad neile ja näitavad, et nemad ja teised klassikaaslased tuleksid neile õhtul külla. Neil oli keelatud ületada jõge. Kat teeb ettepaneku,et nad ujuksid öösel tasakesi teisele poole ja läheksid siis nende neidude juurde. Sellega nõustusid kõik. Kuid siis tuleb neile meelde, et tüdrukuid on ainult kolm ja neid on neli. Keegi tuleb maha jätta. Seda Paul, Kat ja Krop teevadki. Nad joodavad Tjadeni täis ja jätavad ta ilusti magama. Mehed võtavad kaasa
.." Üle vee. 3. ,,...ja vastab niit ja karjamaa..." Hommik. 4. ,,...kõneles suine tuul pehmelt..." Suine tuul (1). 5. ,,...hällib ja kiigub metsa äär ...lainetab heinamaa käär..." Suine tuul (2). 6. ,,...kaugele käib metsa palistus ...kidur põõsas kurdab..." Üks märtsihommik udune. 7. ,,...lootus luikab ...ootus huikab ...kose kohin tõstab häält ...lahti iga lille silm ...nupud rõõmu-silmavees ...eluvaimud lehvitavad..." Kevade lähenemine. · Metafoorid: 1. ,,...lahti iga lille silm..." Kevade lähenemine. 2. ,,...must lagi on meie ajal..." Must lagi on meie toal. 3. ,,...kui maa sees kitsikus..." Vulkaan (1). 4. ,,...taevani tõusnud kirge..." Vulkaan (2). 5. ,,...läks elutähest mööda.." Üks mälestus. 6. ,,...kus õitsed sina..." Sina ja mina. 7. ,,...kurbus köitnud mu keele..." Ma kõndisin metsa poole 8
Avatsermoonia algabki 2008. aasta kaheksanda kuu kaheksandal päeval kell kaheksa õhtul. Staadionil rullub pikk etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli siiditee nii maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid. Kõikjal kasutatati imearmsaid lapsi, kes aitavad lahti muukida Lääne kriitikute südamed. Edasine oli sportlaste piinamine. Atleedid, kes kuuma ja niiske ilma kiuste staadionile sammuvad, lehvitavad algult rõõmsalt ja võtavad siis väsinult koha sisse. Eesti lipuga astus staadionile Martin Padar. Olümpiatule süütab endine võimleja Li Ning, kelle uskumatu staadioniring maa ja taeva vahel oli ohtlik, lummav ja aukartusäratav. Kui hiinlasest ämblikmees lõpetab siidiga kaetud staadioniserval ringi, võivad mängud alata! Avapauk oli võimas. Pekingi olümpia kahe nädala ja kõikide tulevast mängude jaoks on latt seatud äärmiselt kõrgele. Avamisega näitab Peking maailmale,
Tal iiveldab. Sofia jookseb kraanikausi poole ning oksendab. Ta on ehmunud, kuid siiski õnnelik. Ta ema Eva on väga endast väljas ning kraadib teda. “ Sul on peaaegu 40 kraadi palavik, sa pead jääma voodisse.” Sofia läheb voodi ja siis uinub. Hommikul ärkab ta üles ning läheb esimese asjana akna juurde, kus ta tavaliselt Steve’i näeb. Nad pole omavahel suhelnud juba mitu päeva, sest ema oli keelanud tal kasutada telefoni ja internetti. Steve ilmub aknale. Nad lehvitavad teineteisele. Sofia loeb Steve’isuu pealt kuidas ta ütleb, et igatseb teda ja küsib kas tal on kõik ikka korras. Sofia vastab, et tal on kõik korras, kuid ta ei saa kasutada internetti. Steve vabandab ning kaob järsku. Sofia mõtleb: “ Võibolla emal on õigus, et ma ei peaks temast huvituma, sest võibolla ta leiab endale tüdruku, kellega ta saab olla koos ka õues. Või peaks talle hoopis helistama, sest selline võimalus mul on.” Sofia otsustab Steve’le ära
teatavad, et härjad on võitluseks valmis, president kummardab ja viskab valgesse ninarätikusse seotud härjalauda võtme, mille üks heeroldidest oma kübara sisse püüab ning härjalauda ülemale viib. Võistlejad taanduvad areeniplangu taha. Pasunahelide ja trummipõrinate saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookseb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimises pimestataud loom." Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. 3) Areenile tulevad kolm banderiljeerot, kes hoiavad kummaski käes harpuuni, mille nad peavad härjale turja lööma. 4) Algab võistluse kõige tähtsam osa härja tapmine. Areenile ilmub matadoor ja palub presidendilt luba härg tappa. Sellest hetkest peale
KÕRVAST VAIKU VÄLJA PUURIKS 24 25 PEERU LASEKS VÄLJA PEEST JA ISE OLEKS HAISU SEES PÕSEST VINNE PIGISTAKS KAENLAAUK LAS HIGISTAB KÜÜSI NÄRIKS JA SIIS VAHEL MUSTUST NOKIKS VARBAVAHELT VOODIS VORSTILEIBA SÖÖKS ENNE UND VEEL PIHKU LÖÖKS KUID HOMMIKUL, KUI TÖÖLE LÄEKS PUHTAKS PESEKSIN MA KÄED. 2001-01-09 LUMEMEMMEDE RETK LUMEMEMMED MÄRTSIKUUS ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA – ENT, KUS ENNE SEISID MEMMED, NÜÜD JÄÄTUND LOIK ON TEKI PEAL. 2001-02-09 SUHE PLAANINUD KORD LAMBIJUHE LUUA PISTIKPESAGA HEA SUHE: ESMALT TUTVUKS, SÕPRUST LOOKS HILJEM ELADA VÕIKS KOOS. KONTAKTI POOLE JUHE LIIKUS, ÕRNALT PESSA SISSE KIIKUS. SÜTTIS KIRG, KUI HÕÕGUV NIIT
meil on teadmisi või raha. kuskil Amazonase vihmametsas Pedagoogid teavad, et nii mõnedki võib kasvada põhjuslike seoste ahelat andekad lapsed ei suuda õppida. Põhjuseid mööda tornaadoks Texase osariigis. tuleks otsida mitte pärilikkusest Amazonase vihmametsades on miljardeid või tagasihoidlikest võimetest, vaid lapse liblikaid, kes kõik lehvitavad tiibu ja minast, tema puudulikust enesetunnetusest. võivad seega põhjustada loodusõnnetusi. Ta ei tea, kes ta on, ta ootab, Kas me ei võiks olla vähemalt liblikate et keegi teine talle seda ütleks. Näiteks vastu sõbralikumad, kui me mitte kuidagi mõni iidol. 1990. aastatel toodi Ameerika ei suuda olla loogilised?
Inglismaa ajaloos. Sest liiga palju saladusi põimub selle laulatuse ümber. Inglismaa ei taha tunnistada Anne'i kuningannana... Kõikides Inglismaa kirikutes koetakse eestpalveid niinimetatud kuninganna Anne'i eest ja igal pool juhtub sama. Mida kaugemal Londonist, seda suurem on rahvahulga ärritatus. Niinimetatud harilik rahvas lahkub põgenedes, kes ei taha palvetada Anne'i eest, kes on ''häbiplekiks kogu maailma kristlaskonnale'' . Ainult vähesed rahva hulgast lehvitavad Anne'i nähes rätikuid. Peaaegu üldse pole kuulda varemalt nii tavalisi vaimustushüüdeid: ''Jumal kaitsku teid!'' Anne'i õuenarr näeb vaeva, et rahvahulka üles kütta. ''Kindlasti on teil kõigil kärntõbi ja sellepärase ei julge te oma päid paljastada?'' karjub ta ja tõmbab endal mütsi peast, et eeskuju näidata. Aga rahvas... ei järgne tema eeskujule. 11 Kauaoodatud sünnitus... Anne'i rasedus ei ole sugugi ilma probleemideta
kogu maja raskus nendel ju peal. Aga palun edasi, astuge edasi, trepist üles! Taevake kui avar, kui valge... Puhvetisse, olge head ... Mida teile? Champagnerit? Olge lahke. Ja üks sidrunisooda Liisikesele? Palun, palun! Jah, härra Rumm? Porterit? Olge lahke! Meie linnas, härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval
siiski ka kasu tuua. Õite kõikumine äratab tolmeldavate putukate tähelepanu, kõikuvatest viljadest levivad seemned kaugemale ning peente ja lapikute rootsude otsas rippuvate haavalehtede värisemine aitab puul paremini valgust püüda ja vee aurumist reguleerida. • Sundvõnkumist kasutavad elusolendid liikumiseks. Näiteks me liigutame kõndimisel käsi ning jalgu edasi-tagasi. Paljud mikroorganismid liiguvad viburi võngutamise abil, linnud ja putukad lehvitavad tiibu, vee-elanikud liigutavad saba, uimi või loibi. Resonants • Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. • Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. • Resonants võib ka ohtlik olla. Võime näiteks ette kujutada, mis juhtuks, kui silla kõikumise ning silla konarlikul kattel sõitva auto õõtsumise sagedused kokku langeksid.
Rongkäik peatub presidendi loozi ees, heeroldid teatavad, et härjad on võitluseks valmis, president kummardab ja viskab valgesse ninarätikusse seotud härjalauda võtme, mille üks heerolditest oma kübara sisse püüab ning härjalauda ülemale viib. Võitlejad taanduvad areeniplangu taha. Pasunahelide ja trummipõrina saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookeb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimisest pimestatud loom. Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud. Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju (Don Quijote), kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa.
Koos on tore lõbutseda. (Sõrmed tulevad ühekaupa peopesast välja.Alustatakse Väikesest Atsist) VIIS VÄIKEST LUMEMEEST(v. Kümme jne.) Viis väikest lumemeest, ümarat ja paksu, lõid rõõmsalt aia ääres lumemeeste tantsu. Päike tuli välja, paitas, kõditas ÜHE lumemehe ära sulatas. Viis väikest lumemeest, ümarat ja paksu, lõid rõõmsalt aia ääres lumemeeste tantsu. Päike tuli välja, paitas, kõditas TEISE lumemehe ära sulatas...jne. (Käsi üleval, lehvitavad e. löövad tantsu. Tuleb päike ja üks sõrm läheb peitu e. sulas ära. Mitu jäi alles jne.) OKTOOBER Külm näksib lehti vahtrauult (kikivarvul, ülevalt alla, kord ühe, kord teise käega) Neid keerleb, keerleb alla (kätega ees ülalt alla, spiraalikujulised liigutused alla) Vihm rabistab(sõrmed rippes) ja tõstab tuult(ülal kätega liigutused) Uks talvele on valla(käed laia kaarega eest kõrvale alla). LUMEMEMM Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus, vertikaalringid)
tanki, mis otsustati kahjutuks teha. Tankis oli aga kaks meest, kes tahtsid end vangi anda ning olid omadest mahajäämiseks lavastanud mootoririkke. Et pataljoni komandöril polnud aega vange konvoeerima jääda, lepiti kokku, et mehed panevad tanki uuesti sõidukorda ja sõidavad ise Saksa tagalasse end vangi andma. Nii asi ka toimus. (PA AA, R 27003) 20. septembri pärastlõunal lendas Saksa lennuk üle Kuressaare ja teatas: õhutõrjet ei ole, inimesed lehvitavad, lehvivad Eesti lipud. 21. septembri ennelõunal Kuressaare vallutati. Punaarmee 3. üksik jalaväebrigaad kindlustus Sõrve poolsaarel. Sõrve vallutati 61. jalaväediviisi 162. ja 151. jalaväerügemendi rünnakuga maad mööda, sest meredessandiks oli rand liiga kivine ja dessantaluseid hoiti Hiiumaa vallutamise jaoks. Kümmekond päeva kestsid rasked lahingud Sõrves. Lahingute ajal pandi taganevate punaväelaste poolt Torgu
Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 12) R. Päts "Sajab, sajab, vihmake" Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu) nukker minu meel. (vangutatakse pead)
annaabi.ee 
