Võnkumine ja lained (0)

1. Too näiteid korduvatest liikumistest.
1. merelained loksuvad, puuoksad kõguvad tuules, linnud lehvitavad tiibu.
*2. Mida nim. võnkumiseks ? too näide. Millal tekib ?
2. ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nim. võnkumiseks. mootorkolvi üles-alla liikumine. Tekib võrdsete ajavahemike tagant, sama teed mööda läheb tagasi keha.
*3. Mille poolest erinevad vabavõnkumine ja sundvõnkumine? näide.
3. vabavõnkumine - Kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul - niidi otsa riputatud kivi, miski annab talle tõuke. sundvõnkumine - Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul - õmblusmasina nõel, kui mootor vänta ringi ajab.
4. Selgita mõistet sumbuv võnkumine. Miks on looduses esinevad võnkumised sumbuvad?
4.Sumbuv võnkumine- kui süsteemi energiavaru lõppemisel lakkab võnkumine. Sest looduses on hõõrdumine.
5. Millised füüsikalised suurused võnkumist iseloomustavad ?
5. Võnkeperiood, sagedus.
*6. Mida nim. võnkeperioodiks, mis ühikud, mis valem ?
6. Võnkeperiood – ajavahenik, mille jookdul läbitakse üks täisvõnge või täisring. T ja sekund. T=t/N
*7. Mida nim. sageduseks , mis ühikud, mis valem ?
7. Sagedus – mitu täisvõnget või täisringi tehakase 1sek jooksul. f ja herts. f=N/t
8. Mille poolest erinevad võnkeamplituud ja hälve ? selgita.
8. Võnkeamplituud on max. hälve, hälve on võnkuva keha kaugus. Hälve on pidevalt muutuv suurus.
9. mida nim. resonantsiks ? kuidas tekib, kus kasutame ?
9. Resonants- võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Tekkimise tingimuseks on sagefuste võrdsus. tundmatu võnkesageduse määramisel.
10. Mida nim. harmoonilisteks võnkumisteks, mis võrrand ?
10. Harmooniline võnkumine – kõik samasugused võnkumise, mida saab kirjeldada siinuse abil. x=xo*sin*w*t.
11. Mida nim. laineks ? Millal tekib ?
11. Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis. Tekib ümbritseva häirimisel.
*12. Mida nim. lainefrondiks ?
12. Lainefront – piir, kuhu on veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud.
*13. Mille poolest erinevad ristlained ja pikilained ?
13. ristlaine – võnkumine toimub levimissihiga risti. pikilained - võnkumine toimub piki levimissihti.
14. Milliste füüsikaliste suurustega lainet iseloomustatakse ?
14. võnkeamplituud, periood, sagedus, lainepikkus , levimiskiirus.
*15. Mis on lainepikkus, joonis, tähis, ühik ?
15. Lainepikkus – piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. joonis on boobs. lambda meeter.
16. Kuida arvutame laine levimise kiirust ? selgita.
16. v= lambda/T = lambda*f sest ühele lainepikkusele vastab üks täisvõnge.
*17. Mis on lainete interferents , näide ? Millal tekib ?
17. Mitme laine liitumine. kui kaks kivi samal ajal vette visata . kui kaks lainet liituvad.
18. Mis on Hygensi printsiip ?
18. Keskkonna iga punkst , milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.
*19. Mis on lainete difranktsioon, näide ?
19. difranktsioon – nähtus kus lained painduvad tõkete taha. Auto mootorimõra kuuleme, aga autot pole näha.