hävitatud omariikluse aegsete mälestiste ja sümbolite taastamine ning seeläbi riigi iseseisvumise taastamine. 5. 5. 1988. aasta öölaulupeod erinesid tänastest selle poolest, et tollal oli see palju suurema väärtusega – nõuti ENSV juhtkonna tagasiastumist, laulupeol olles kaotati hirm miilitsa ees ja julgeti isegi välja võtta lipud, mis kauaks olid peitu pandud ning tunti ühtekuuluvust teiste sealolijatega. Tänapäeval on Eesti lipu lehvitamine iseenesestmõistetav ning vaba riigina pole hirmu, et keegi tuleks eestlaste ühtekuuluvustunnet tõstvaid üritusi takistama. Üheks revolutsiooniliseks sammuks oli see, et Eesti hümni esitamine sai tavapäraseks, kuigi mõned aastad varem oleks selle eest määratud karme karistusi. See tähendas eestlastele lõplikku hirmust vabanemist ja see kinnitas, et eestlased peavad saama ja jääma iseseisvaks rahvaks. 6
evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003. aastal, kui ameerika teadlane Kenneth Dial demonstreeris veenvalt, kui palju kasu saavad peaaegu lennuvõimetu aasia kivikana (Alectoris chukar) pojad oma väheste sulgedega nõrkadest tiibadest. • Järskudest mäenõlvadest üles ronides aitab „poolikute tiibadega” vehkimine linnu jalgu tugevamini vastu maad suruda ning seetõttu takistab kukkumist, laskumisel aga aitab tiibade lehvitamine oma liikumist paremini kontrollida. • Samuti võimaldavad isegi väikesed tiivad kiskja eest põgenedes jooksule hoogu anda. • See võrdlus aitab kujutleda, kuidas tiivad järk-järgult areneda võisid Tänan kuulamast
tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine. Piirati inimeste sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teiste alualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus, kuid see asutus viis läbi ka mitmeid üleriigilise kampaaniaid, mis olid näiteks kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine jne. Selline käitumine ei olnud üldsegi enam vana toreda demokraatilise Eesti Vabariigi moodi, vaid rahval vabadus kahanes ning võim põhimõtteliselt liikus ainult riigivanema ja valituse kätte. See kõik aga ei kestnud igavesti. Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937. aastal kokku ebademokraatlikult valitud rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse
eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove
12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt)
Ülevaade lapse kehalisest arengust Kaheaastased lapsed · veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali; · viskab ja veeretab palli; · kükitab toe abil; · liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha, · kõµnnib abiga trepist üles ja alla; · kritseldab pliiatsiga; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne Kolmeaastased lapsed · keerab ükshaaval raamatulehti, · hoiab rasvakriiti, pliiatsit pöidla ja sõrmega, mitte rusikaga; · kasutab mitmesuguseid töövahendeid: pintsel, pliiats, kriit jm · veeretab, mudib ja venitab savi ning plastiliini; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · liigub vabalt, valitseb edaspidi ja tagurpidi liikudes oma keha; · kõnnib abiga trepist üles ja alla;
Annab soovidest teada, viidates soovitud esemele käega Lehvitab Laps joob tassist Saab aru sõna ,,ei" tähendusest Mängib meelsasti palliga ja teiste liikuvate mänguasjadega Tunneb huvi karpide/sahtlite sisu vastu Oskab öelda valimatult ,,emme" või ,,issi" 11. kuu Laps kõnnib mööblist kinni hoides Matkib tegevusi ja häälitsusi: plaksutamine, lehvitamine, köhimine, matsutamine jne Suudab lusikat käes hoida ja suu juurde viia Väljendab soove ka nututa Võib öelda esimese sõna Riietudes sirutab välja käe, et tegevust oleks lihtsam teostada Paneb asju üksteise sisse Täidab osasid korraldusi (,,tule", ,,vaata" jne) 12. kuu Tõuseb iseseisvalt püsti (võib seda teha kätele toetudes), ilmselt ka seisab Üritab teha esimesi samme (mõni laps käib sel ajal juba hästi)
sülfiidi tappis.3 Kõik muu oli kena. Etendus õnnestus hiilgavalt, esinejad said võimsa aplausi osaliseks. Saal oli rahvast täis. Mulle meeldis see ballett väga. Tänu sellele balletile hakkasin balletti kui tantsustiili rohkem hindama. Ma arvan, et tahaksin millalgi lähemal ajal veel mõnda balletti vaatama minna. Sain teada, et ballett on midagi palju rohkemat, kui lihtsalt keerutamine, hüplemine ja ilusa muusika taustal seeliku lehvitamine. See oli võimas elamus. Mul ei ole ühtegi soovitust tulevikuks, sest kõik oli ideaalne. Paremini ei olekski saanud olla. Ma ei leidnud etendusest midagi minu jaoks negatiivset, orkester tegi head tööd ning esinejad olid lihtsalt vapustavad. See on üks parimaid muusikateatri lavastusi, mida olen oma elu jooksul näinud. Tantsude ajal ei tekkinud hetkekski igavustunnet. Muusika oli lummav ning sobis tantsu juurde väga hästi. Lavakujundus ning kostüümid olid omaette vaatamisväärsused
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse.
Üks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003. aastal, kui ameerika teadlane Kenneth Dial demonstreeris veenvalt, kui palju kasu saavad peaaegu lennuvõimetu aasia kivikana (Alectoris chukar) pojad oma väheste sulgedega nõrkadest tiibadest. Järskudest mäenõlvadest üles ronides aitab „poolikute tiibadega” vehkimine linnu jalgu tugevamini vastu maad suruda ning seetõttu takistab kukkumist, laskumisel aga aitab tiibade lehvitamine oma liikumist paremini kontrollida. Samuti võimaldavad isegi väikesed tiivad kiskja eest põgenedes jooksule hoogu anda. See võrdlus aitab kujutleda, kuidas tiivad järk-järgult areneda võisid.[2] http://www.cabinetmagazine.org/issues/11/worthington.php 4 2.Tiiva evolutsioon Tiivad evolveerusid miljoneid aastaid. Teadlased on jätkuvalt uurinud tänapäeva lindude tiivaehitust ja tuvastanud palju anatoomilisi detaile. Eriti tähtsad on need
Aasias on "vaikus kuldne"; neid, kes liiga palju räägivad, peetakse lapsikuteks, arvestades, kui ettevaatlik peab sõnadega olema. Iialgi ei tohi puutuda kedagi, ka väikeseid lapsi, peast; seda peetakse kõige pühamaks osaks. Ei tohi osutada ega näidata kellelegi oma kinga talda: seda peetakse vulgaarseks, kuna kinga tald puudutab maapinda ja on seega räpane. Tänaval möödudes tuleb alati munkadele ja vaestele natukene raha anda. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi just nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse teid enda juurde. Mitte kunagi ei tohi esimesel kohtumisel taiga puudutada teda peale pehme käepigistuse. Silmside on Tais väga kaudne. Pilgud kohtuvad tutvustamisel ning austust ja alandlikkust osutatakse alati vajadusel pilku langetades.
tugevaid lihsaseid ja head tasakaalu ( Butterworth ja Harris 2002). Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). Kaheaastased lapsed Veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali. Viskab ja veeretab palli. Kükitab toe abil. Liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha. Kõnnib abiga trepist üles ja alla. Kritseldab pliiatsiga. Asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale. Oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne. Füüsiline areng: 1 kuul õpib laps tõstma pead. 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. 4-5 kuul istub toega. 6-7 istub toe najal. 8-9 seisab toe najal ja roomab. Oluline on motoorika areng, 4-5 ilmnevad esimesed suunatud liigutused (kompimine). 5-6 kuul laps suudab haarata, mis eeldab silma, käe koordinatsiooni. Haaramine on oluline näitaja intellektuaalses arengus, esimese eesmärgi pärane tegevus, mis on omakorda eelduseks praktilistele e. Esemeliseks tegevuseks
Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi. Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 08.12.1935 valmistati relvastatud riigipöördeks, kuid enne seda arreteeriti kõik juhtivad vs ning mõisteti vangi. Rahvale öeldi, et nad kaotasid populaarsuse. Opositsiooni keskuseks sai Tartu, autoritaarse reziimi vastased Tartu vaim.
nuia kuju, millega inimest sunnitakse alistuma. Too nimetissõrmega osutamine on vestluse ajal üks ärritavamaid liigutusi, eriti veel siis kui see sõnade mõttega kokku langeb.(1:31) 3.2 Kätlemine Kui ürginimesed kohtusid, sirutasid nad üksteise pole oma avatud peopesad näitamaks, et nad pole relvastatud. See liigutus on aegade jooksul kaotanud oma algse tähenduse ja tekkinud on tema erikujud- käega lehvitamine, peopesa rinnale surumine ja muud.(1:34) 8 3.3 Käed kui tõkked Tõkke taha varjumine on inimese loomulik reaktsioon. Juba väikese lapsena varjusid inimesed pahandust tehes laua või voodi alla peitu. Sirgudes vanemaks muutusid ka enesekaitsevahendid leidlikumaks, näiteks enam ei ronitud laua alla peitu, vaid ristati käed rinnale. Noorukieas
Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng (ka treeningmäng ja müramismäng), mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. [1] Piaget oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia-/kujutlusmäng) kuni reeglitega mänguni.[1] · Füüsiliste tegevustega mängud Väikelastel jalgadega põtkimine ja kätega lehvitamine. Lasteaias läbiviidud ,,treeningmängud": jooksmine, hüppamine, ronimine- liigutused mida saab teha üksi või teistega koos. Sellega kattuv on müramismäng [1] · Müramismäng Enamjaolt põhikoolis. Mängukaklus ja tagaajamine võib tuleneda tarmukast füüsilisi tegevusi hõlmavast mängust, mida vanemad oma väikestelastega sageli ette võtavad, näiteks kõditamine, õhku heitmine või laste järel roomamine. Seda tüüpi mängu
Viibates ja loendades tähendab väike sõrm numbrit 1 ja pöial numbrit 5 ning kõike nende vahele jäävat loendatakse alates väikesest sõrmest, kuid selle asemel, et loendades näppe püsti tõsta, tõstetakse terve käsi ja painutatakse loendades näpud alla. Hiinas on nimetissõrmega kellegi kutsumine väga solvav, selle asemel tuleb käsi pöörata peopesaga allapoole ja tõmmata kõiki nelja sõrme korraga enda poole. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasitagasi nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse enda juurde. Hiinas peetakse väga tähtsaks täpsust. Saabuda ei tohi rohkem kui viis minutit enne aega ega ka üle viie minuti hiljem. Hilinemine mõjub inimese mainele halvasti. Hiinas on levinud kingituste tegemine. Need on tavaliselt isiklikud kingitused, mis sümboolselt märgivad suhte iseloomu
Viibates ja loendades tähendab väike sõrm numbrit 1 ja pöial numbrit 5 ning kõike nende vahele jäävat loendatakse alates väikesest sõrmest, kuid selle asemel, et loendades näppe püsti tõsta, tõstetakse terve käsi ja painutatakse loendades näpud alla. Hiinas on nimetissõrmega kellegi kutsumine väga solvav, selle asemel tuleb käsi 13 pöörata peopesaga allapoole ja tõmmata kõiki nelja sõrme korraga enda poole. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse enda juurde. (Foster, 2002) Jootraha andmine on Hiinas seadusevastane, seega seda ka ei anta. Hiinas peetakse väga tähtsaks täpsust. Saabuda ei tohi rohkem kui viis minutit enne aega ega ka üle viie minuti hiljem. Hilinemine mõjub inimese mainele halvasti. Hiinas on levinud kingituste tegemine
Ka Bakk ja Grunewald on märkinud, Et raske ja sügava vaimupuudega lapsi on kergem ära tunda, sest enamasti ei ole nad suutelised liikuma ja kui siis vähesel määral ja neil kaasuvad kõigil enamasti lisaks liitpuudele veel mõni oluline terviseprobleem. Arengupuudega lastel on enamasi kõigil üks huvitav ja ühine tunnusjoon. Neil on hulgaliselt korduvaid, stereotüüpseid harjumusi nagu enda õõtsutamine, keerutamine, kohapeal pöörlemine, kätega lehvitamine, enda ette vahtimine, koputamine, silmade pööritamine ja kõõritamine. Seda liiki käitumist nimetatakse enesestimulatsiooniliseks käitumiseks. Selline käitumine võib kesta aastaid. Järeldatakse, et kui laps ei saa väljastpoolt seda sündsast käitumisest, rakendab ta enesestimulatsiooni kuna vajab seda oma närvisüsteemi elushoidmiseks. Negatiivsemaks pooleks selle juures on see, et sel ajal kui laps tegeleb
ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikult (sõbrale lehvitamine) või ebateadlikult (nina sügamine). Kui oleme üksi, ei pruugi me oma zestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidestja me kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meid ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi. Mehed seevastu kohendavad kehahoiakut, tõmbavad kõhu sisse, vahetavad pilke (Jaskolka, 2004: 22). 1.1
vaikiv olek. Ajastut nimetataksegi VAIKIVAKS AJASTUKS. Ajastut iseloomustavad: tsensuur olemasolu, eksisteeris vaid üks partei Isamaaliit, autoritaarne diktatuur (Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu), RK. Oluliseks muutus propaganda. Rajati lausa Riiklik Propaganda Talitus. Nimede eestistamise kampaania. Karl Einbund Kaarel Eenpalu. Võidupäeva tähistamise kampaania sinimustvalgete lippude lehvitamine pühade ajal. Talude ümbrus tuli korda teha. Soovitati taludes rajada ka viljapuu ja marjaaedu. Organiseeriti käsitööringe. Kodu kaunistamiskampaania. Vastu kerkis opositsioon, Tartus, kelle tegevus oli keelatud. Kaitseseisukord. Opo. Kaotas oma ajalehe, sest Postimees võeti riigi poolt Tõnissonilt ära. Paari aasta pärast otsustati koostada III põhiseadus. Koostamiseks valiti Rahvuskogu (valiti 1936)
veere, veere, kakku (tee rullivaid liigutusi) veere, veere, kakku (korda rullimist) lükka ahju, hopp!" (Tee, nagu paneksid saia ahju.) TERETAMINE · Istu lapsega põrandale ja näita, kuidas võtta mängulooma või nuku käed ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda. · Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida. · Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha. · Mõned ideed: - lehvitamine - käte plaksutamine - jalgade kokku löömine. Palu ka lapsel mõelda, mida mänguloom veel teha võiks SOSINAL Kaheaastaseid võlub sosistamine ja nad on väga uhked, kui oskavad seda teha. · Sosista lapsele midagi kõrva, näiteks "Hakkame käsi plaksutama." · Palu lapsel sulle midagi sosistada. Jätkake sosistamist, kuni laps mõistab, kuidas hästi tasakesi rääkida PUUVILJALUGU · Vali kolm-neli puuvilja, mida koos lapsega uurida.
lehe vm taimeosa või väljaheitega). Ärritavad karvad. Käitumuslikud – nt surnu mängimine. 17.Kaitsemehhanismid loomadel. Varjevärvus ( maskeerimine värviga), hoiatusvärv (eredad toonid, mis viitaksid „olen mürgine”), mimikri (peletamine ja hoiatusvärv), mimees (sarnanemine mittesöödava asjaga), karvad (putukatel, teevad söömise ebameeldivaks), mürgiste ainete kuhjamine), käitumuslikud (põgenemine, ründamine, hoiatamine (liblika valesilmade lehvitamine)). 18.Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud. Oli 25.05.18 eksamis(graafiku joonsitamine ja ühe keskkonnateguri kirjeldamine ühe konkreetse liigi põhjal) Ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt – suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab
mina naeratan, mina naeratan just nii. (Tõsta laps oma näo lähedale ja naerata.) Mina peidan end, mina peidan end, mina peidan ennast nii. (Pane käed silmadele.) Mina leidsin sind, mina leidsin sind, mina leidsin üles sind." (Võta käed silmade eest ära ja kallista last.) · Võid lisada ka uusi tegevusi - patsutamine, plaksutamine, lehvitamine, kõristamine jne. UURINGUTE ANDMETEL õpib laps hõlpsamini rääkima, kui temaga varakult kõnelema hakata. See laul sisaldab elemente kõigist senimängitud mängudest. 27 9. KUNI 12.ELUKUU: HIIR HÜPPAS · Tõsta laps sülle, näoga enda poole ning hüpita teda põlvedel eesti rahvalaulu saatel: "Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga. Hops!"
Lapse jäljendamine soodustab arengut sotsiaalset, kõne jne. Liigutusmustrid õpitakse üsna ruttu selgeks. Alati ei oota tita ära, et keegi teine midagi teeks, et ta saaks seda jäljendada, vaid võib alustada ka ise mingit nägu/tegevust, et astuda suhtlusesse on oluline aspekt sotsiaalsest arengust. Nad frustreeruvad sellest, kui suhtlusolukorra elluviimine ei õnnestu. Tahtlik immiteerimine kujuneb lapsel aeglaselt nt aidaa lehvitamine. Sümboliline tegevus (imiteerimine) saab märgiliseks mõne muu asja tähenduses nt tikutopsi sahtli lahtilükkamine, immiteerib suuga (suu lahti tegemine). Jäljendamine töötab ka hästi, nt mingite füüsiliste oskuste omandamisel, nt näidatakse mingit füüsilist oskust ette on lihtsam seda saavutada kui lihtsalt nt verbaalselt kirjeldatakse. EELDUSED SOTSIAALSEKS ARENGUKS VASTSÜNDINUL (2) Kuulmine
ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine". => üldine ühiskonnateadus (vrd. politoloogia, majandusteadus) => fookuses teadlikult tegutsev inimene Mis? Ja Miks? Küsimuste erinevus. Reaalteadused: need on sama. Kui me teame, mis juhtus, teame, miks juhtus. -Kuid me uurime vaba tahtega inimest. Weber uuris protestantismi ja industriaalse kapitalismi seoseid. Kui ta sai teada, mis juhtus, siis töö alles algas. Näide: rongi ootavad inimesed: lehvitamine, palvetamine, võimlemine, närvivalu. Ehk - me peame inimest mõistma. - def. 2 (Emile Durkheim 1856-1918: Les règles de la méthode sociologique): ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju - kuidas neid kokku viia? kuidas on võimalik, et inimeste subjektiivne tegutseminetoodab maailma, mis on objektiivselt esemeline?
Meeles tuleb pidada vaid seda, et olla nii järjekindel kui võimalik. Argo Moor (2000) õpetab: Harjumused aitavad meie igapäevaelu viia rütmi, nii nagu on kindel rütm päevade ja kuude ja aastate järgnevuses. Rütmitu elu tekitab stressi ja pingeid. Kui aga tahame lastele turvalist keskkonda, siis peame rituaale ja rütme oluliseks pidama. Seda on kerge mõista, jälgides laste puhul näiteks seda, kui oluline on neile rituaalne hüvastijätt, põgus suudlus, patsutamine, lehvitamine või käepigistus. See annab talle kindluse tuleva suhtes. Olulise inimese lahkumisele antakse kindel kuju. Kui minna niisama, võib väike laps isegi paanikasse sattuda, kui ta pole sellega harjunud, sest ta pannakse silm silma vastu mingi toimumisega, millegagi, mis on tundmatu või ebamäärane. Rituaal ulatub üle situatsiooni. Söögiajad, magamaminek, kojutulek ja -minek, nädalalõpud, puhkuse algus ja lõpp on