Lehetäid Lehetäilised on putukate rühm nokaliste seltsist. Lehetäilisi on maailmas üle 4400 liigi. Eestist on seni leitud üle 140 liigi lehetäisid, kuid eeldatavasti elab siin vähemalt 250 lehetäiliiki. Lehetäid on väikesed, maksimaalselt 5 millimeetri pikkused õrnade kehakatetega putukad. Esineb nii tiivulisi kui tiivutuid vorme ja erinevused nende vahel ei piirdu ainult tiibade olemasolu või puudumisega. Isegi ühe ja sama liigi järglased võivad erinevatel aastaaegadel erineda oma kehaehituse ning funktsioonide poolest. Enamik lehetäide liike jõuab aastas saada mitu põlvkonda järglasi. Moonidel elutsev lehetäi on sigimisvõimeline juba kaks nädalat pärast koorumist.
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri
alamaid seeni hävitablutsernitriinu. Põhitõed lepatriinust Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundid Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu Paljunemise aeg: kevad ja sügis Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna Koorumisaeg: 5-8 päeva Harjumuspärane eluviis: talvituvad rühmades Toitumine: peamiselt lehetäid Eluea pikkus: umbes aasta Lähisuguluses olevad liigid: Euroopas esineb umbes sada lepatriinulaste liiki Esinemine: lepatriinud esinevad kogu maailmas- eriti parasvöötmes Elupaik Lepatriinud esinevad terves Euroopas. Sagedamini võib neid kohata Euroopa ja Põhja-Ameerika parasvöötmealadel. Suhteliselt harva kohtab lepatriinusid vihmametsades, kus elutseb palju muid putukaid.
· Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja. · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul. Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu.
erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas Kas tead, et... *Kodumesilane on ainus mesilane, kes pärast inimese või looma nõelamist sureb *Tööline peab 1 g vaha tootmiseks sööma 6 g mett. *Võimaluse korral korjavad mesilased lehetäide magusat eritist. Seda "toodavad" Adelgidae sugukonna lehetäid või suured lehetäid sugukonnast Lachnidae. Lehetäid purustavad puulehtede ning okaste kiud, imevad neist mahlad välja ja jätavad endast maha magusate, kleepuvate väljaheidete kirme. *Kui mõni töölistest juhtub leidma eriti rikkaliku korjeallika, lendab ta taru sissepääsu juurde ja demonstreerib erilist tantsu. Tema liigutusi jälgivad teised mesilased, kes saavad tundlate ja tantsuviisi kaudu teavet mitte ainult korjekoha, vaid ka seal leiduva nektarihulga kohta.
Adiantumi mullapall tuleks hoida alati ühtlaselt niiske . Talvel kastetakse tavaliselt vähem , kuid mullapall ei tohi läbi kuivada . Taime ei tohiks liiga suurde potti istutada , kuna ta kasvab paremini hästi juurdunud potis , kus taimi hulganisti koos . Plajundatakse jagamise teel , eostega paljundamine on väga raske . Taim vajab kõrge õhuniiskusega ruumi ning seetõttu on teda pikka aega raske kasvatada . Istutada umber igal kevadel . Kahjuriteks ja haigusteks on hahkhallitus , lehetäid , kilptäid ja villtäid . Pärit on see taim Kesk-Ameerikast ja troopiline Lõuna-Ameerikast . Sellel taimel on mustad leherootsud ja õrnad helerohelised lehed . Kahjuks on nad nii tundlikud , et närtsivad kohe , kui neid soojas ruumis vähe kasta . Nad näivad end kõige paremini tundvat vannitoas . Kahjustunud lehed tuleb ära lõigata . [1][2][5] Allamanda ( Allamanda ) Allamanda on troopiline kaunitar . Ta võib rahuga olla päikesepaistelisel
Noortel kaskedel võib Kaselehekärs sageli silmata umbes akad poole sentimeetri pikkusi rohekaid saledaid mardikaid. Need on kaselehekärsakad, kes toituvad lehtedest närides neisse auke. Tihti võib puukeste okstel või lehtedel rohkesti, Lehetäid kolooniatena koos tegutsemas näha väikseid rohekaid, pruunikaid või musti lehetäisid. Lehetäid kurnavad noori puid, imedes taimekudedest mahla ning kandes edasi viirushaigusi. Mõnikord saadakse häid tulemusi ka bioloogiolise tõrjega-lepatriinulaste viimisega puukoolidesse.
14 13 C) 14 maakonda D) 15 maakonda 12 15 5.- 6. klass 10. Millist taime kutsutakse ka metssireliks? A) Näsiniin B) Lodjapuu C) Sarapuu 7.-9. klass 10. Milline samblik talub üsna tugevasti saastatud õhku? A) Põdrasamblik B) Seinakorp C) Habesamblik 5.- 6. klass 11. Kuidas on omavahel seotud sipelgad ja lehetäid? A) Sipelgad on lehetäide suurimad vaenlased, nad tassivad lehetäi mune pessa oma järglastele toiduks. B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest. C) Lehetäid on sipelgate parasiidid. 7.-9. klass 11. Kas pildil olev taim on ... A) putuktolmleja B) tuultolmleja C) Isetolmleja 5.- 6. klass 12
Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundid Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu Paljunemise aeg: kevad ja sügis Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna Koorumisaeg: 5-8 päeva Harjumuspärane eluviis: talvituvad rühmades Toitumine: peamiselt lehetäid Eluea pikkus: umbes aasta Lähisuguluses olevad liigid: Euroopas esineb umbes sada lepatriinulaste liiki Esinemine: lepatriinud esinevad kogu maailmas- eriti parasvöötmes Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster,
Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest ! Humala-eistekedrik
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust
sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Nt arusisalik, rohukonn, mets karihiir Tipptarbijad Nendeks on rebane, hunt, (kääpa)kotkas. Ökopüramiid Rebane sööb konna, loomtoiduline, tipptarbija Konn sööb lehetäi, loomtoiduline Lehetäi tarbib saare poolt toodetud orgaaniliste ainet, selle lehti, taimtoiduline.
looduses olla toiduks teistele loomadele ja lindudele Huvitavat: Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Tänapäevaks on kartulimardikad muutunud vastupidavaks levinumatele putukamürkidele, ning on sellel alal putukatest kolmandal kohal peale virsiku lehetäid ja kapsakoid (1989.a. andmetel resistentne 37 erisuguse mürgi suhtes). allikad;1,http://www.koleopterologie.de/gallery/FHL09B/leptinotarsadecemlineata couplefoto2.erezuma.html 2.www.wikipedia.orgj ja raamatust putukad Kristjan Silm 8b Uurimustöö - Kartulimardikas
Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära. Näiteks kägu muneb oma munad teise linnu pessa ja lükkab teise linnu munad pesast välja. Nii kasvatavad võõrvanemad käopoja üles. On ka transpordiparasiidid, kes kasutavad teist loooma või putukat selleks, et liikuda uude kohta. Parasiidid
lähedusse. · Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest. · Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. · Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. · 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. · Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Tuntusest · Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. · Mõnel pool on kasutatud teda rahvameditsiinis (Nt:hambavalu ja leetrite vastu) · Paljude rahvaste arvates aitab ennustada. · Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Rahvapärased nimed · Lambriline · Lepatiiu · Lepalind · Leeslind
Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis. · ,,Looduse paratamatu seadus ongi, et kauneim lillgi õitseb ära, ilusaim kirsipuu variseb maha ning seal, kus mingit kasvavat või hingavat sigineb üleliia, tekivad söödikud ja lehetäid" · ,,Looduses polnud midagi juhuslikku, vaid kõik toimub kindla, meiel küll sageli mõistmata reegli järgi." 4. "Toomas Nipernaadi oli pikka kasvu, ta kuivetunud nägu oli põlenud ja sooniline. Nina oli tal suur ja kõver. Kaelas rippus tal kannel, rind oli eest lahti ja must kaabu oli visatud kuklasse. Ja ikka kaasnes tema minekuga vile.(see oli tema iseloomustus raamatus). Kannel oli selle mehe üks osa
RASVATIHANE Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusma...
ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist (kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood) ja mitoosist (päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes). Mitoosi tähtsus: 1)vajalik organismi kasvuks 2)vajalik surnud rakkude asendamiseks 3)vajalik paljunemiseks 4)päristuumsete rakkude jagunemiseks
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasu inimesele ja loodusele Inimesele on peamine kasu rahvameditsiinis: Sipelgavannid Sipelgapiiritus Loodusele: Kahjurite hävitamine Lünktekst Sipelgate ladina keelne nimetus on..... Nende tiivad on ainult .....ajal. Nad kasutavad mürki..... Eesti suurim sipelgas on ...... Sipelgate kasu loodusele on..... .....hävitavad teel kõik elava. Lehetäid annavad neile...., et nad neid kaitseks. Maailmas üle.....liigi. Eluiga on....kuni....aastat. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased http://www.looduskalender.ee/node/742
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava
Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Nende munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 - 400 lehetäid. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased
o Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud taimes olnud baktereisse ja viirustesse. Seega võib materjal edasi levida mitmesugustes mikroorganismides, sh haigusetekitajates. Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim ei tapa lehetäid, kandub see toiduahelas edasi ning mõjutab näiteks lepatriinusid, kelle eluvõime ja viljakus vähenevad. See viib lepatriinude arvukuse vähenemisele ning sunnib üha rohkem mürke kasutama. GM- taimedes sünteesitav bakteri toksiin jääb taimejäänustes mulda ja võib mõjutada mullaelustikku.
Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik KEHAVÄLINE KEHASISENE VILJASTUMINE Kalad, VILJASTUMINE Roomajad, kahepaiksed linnud, imetajad Küpseb palju sugurakke
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...
objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene ja bakterid organismis) Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge)
tekivad pahad. Suvised emaslestad arenevad ja annavad järglasi pahkades. Suve jooksul palju pk. Sügisel ilmuvad täiskasvanud emaslestad, kes väljuvad pahkadest ja lähevad talvituma koorepragudesse, pungasoomuste vahele. Kevadel pungade puhkemisel siirduvad noorte lehtede alla toituma. Nokalised. Õunapuu-lehetäi munad talvituvad koorepragudes, punga alusel. Pungade puhkemisel kooruvad vastsed hakkavad pungadest mahla imema, hiljem ka lehtedest ja noortest võrsetest. Täiskasvanud lehetäid kõik emasisendid, toimub neitsisigimine. Kuni 10 põlvkonda suve jooksul. Suve keskel tiibadega isendid, päevade lühenemisel suguline põlvkond. Pärast paaritumist hakkavad emased munema noorte pungade lähedusse. Võrsed jäävad kängu, õied ja noored viljaalgmed varisevad, lehed kortsuvad. Kirsipuu-lehetäi munad talvituvad kirsipuu okstel, pungasoomuste vahel. Imevad pungadest mahla, edasi lähevad noortele lehtedele. Õunapuu-lehekirp 1 pk aastas
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi
seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Liiginimi eesti keeles = Rasvatihane Liiginimi ladina keeles = Parus major (L.) Rahvapäraseid nimesid = Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits. Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas.
N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad. 6. Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 7.Meestel: Algrakkudeks on sperma-togoonid ;Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes ;Algab suguküpsuse saabudes ;Pidev protsess ;Saadakse 4
4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele
Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest
5. Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt ( viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). 6. Mida tähendab partenogenees? Too näiteid Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastamata munarakust. Seda nim. partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, vähilaadset, lehetäid). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu sisalikud, kahepaiksed ja kalad. 7. Milles seisneb paljunemise tähtus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Paljunemise tähtsus on liigi ja selle populatsioonide säilitamine. Mittesuguline on oluline sarnaste järglaste ja sorditunnuste säilitamiseks, saadakse lühikese ajaga suur hulk isendeid. Sugulisel on tähtis see, et järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Selgita mõisteid:
alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb? Taimed Loomad lõpeb idu moodustumisega seemnes sünnimomendiga või munast koorumisega
kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia). Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, mis on väga kõrge asustus, seda ka Euroopa mastaabis ja suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Sellises pesas võib elada mitu miljonit sipelgat. Toitu hangivad peamiselt puudelt, kus elavad sipelgatele magusat nestet eritavad lehetäid. Ära süüakse ka ettesattuvad kahjurputukad. Sipelgad on väga tõhusad metsakaitsjad, keda tuleb igati hoida.
4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, milles organism saab elada (kui teguri väärtus läheb kummaltki poolt üle ääre järgneb hukkumine) Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1. Sümbioos - Vastastikku kasulik kooselu eri liiki organismide vahel, näiteks mükoriisa (taimede ja seente vaheline sümbioos), levinud Soomes ja Rootsis, näiteks samblik, sipelgad ja lehetäid 2. Kommersalism - Üks saab kasu, teine mitte midagi, näiteks haikala külge kinnitub imikala, samblik ja puu, linnupesa ja koid 3. Kisklus - Saaklooma ja röövlooma vaheline toitumissuhe, saakloom saab kahju (surm) ja röövloom saab kasu, näiteks kärbes ja ämblik, lehetäi ja lepatriinu 4. Taimtoidulisus - Taime ja (taim)toidulise looma toitumissuhe, on taimele kahjulik
Puhkeperioodil kord nädalas. Mitte kasta külma ja kareda veega. Kui õhk kuiv siis piserdada sooja veega. Väetis Väetada üle kahe-kolme nädala. Talvel kord kuus poole lahjema lahusega. Kastmisvett võib igakordelt hapendada sidrunhappega. Paljundamine Kui taim istutada suuremasse potti, kasvavad kiirelt uued võsundid. Kahjurid Ripslased ja lehetäid. Soovitatav on kahjuritega taim visata ära. AALOE Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes
Eellasteks ovogoonid, munaraku areng on ovogenees. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad, taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur, -vars, -leht/-lehed.
1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma
2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu. Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks.
- Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis - Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. - esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Partenogenees osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel – aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Kollaskeha Lõhkenud folliiklist areneb kollaskeha, mis hakkab tootma naissuguhormooni progesterooni, mille toimel valmistatakse naise organismi ette raseduseks.
tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva õitsemis närbumistõbi, tõusmepõletik, kulunorm 1,5 l/ha t jahukaste ja ebajahukaste. Külv ja istutus Avamaale istutamiseks kasvatatakse kasvuhoones taimi ette, külvates seemned potti või kassetti, mis on 5…6 cm läbimõõduga 2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist – tavaliselt mai lõpp, juuni algus
1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka 3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus
Ristihein hiir kodukakk seened ja bakterid Võilill põldvarblane nugis Jänes 2. 1)soojuskiirguse 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4)õhu temperatuur 5)jää 6)vee taset 7)üjeujutamine 3. Sümbioos kooseluvorm, nii on mõlemale organismile kasulik. Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org. Areng peatub 6
Kahju looduses- parasiteerivad, põhjustavad või levitavad haigusi. Kasu inimesele-toit, ravimite valmistamine mürgist, lemmikloomad, võrguniidi kasutamine. 13. Millist kahju toovad erinevad lestad (sh. puugid) too näiteid. Levitavad haigusetekitajaid, kahjustab taimi, allergiad, mürgitused. 14. Kus elavad erinevad putukad, too näiteid. Putukad: Mullas- sipelgad, mardikad, Vees- ujur, kukrikud, selgsõudur Taimedel- lehetäid, lepatriinud, rohutirtsud Loomadel- põdrakärbes, kirbud, parm Inimese juures- sääsed, täid, koiliblikad 15. Milliseid liikumisviise putukad kasutavad, too näiteid. Lennates- kärbsed, liblikas, kiil Hüpates- rohutirtsud, kirbud Joostes- mardikas, sipelgad Ujudes- ujur, kukrikud 16. Kirjelda putuka välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad).
Nt. Imetajad, roomajad, linnud *Mõlema vanema geneetilise informatsiooni kombinatsioon. o ISEVILJASTUMINE Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud.
Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad, elupaik,samad ressursid).
25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb
3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele. 4. eostel esineb pärilik muutlikkus kahel alatasandil a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel. Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus) Emamesilane emane 2n + Töömesilased emased 2n -
annaabi.ee 
