Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks kõrguseks on Eestis mõõdetud 1,84,8 m. Rajatud kultuuri on vaja hooldada vähemalt esimesel ja teisel kasvuaastal, rohides või tallates puude ümbrust, niites heina üle pinna. Näriliste kahjustusi vähendavad ümber tüvede
Leetjad mullad - KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm. Juhvtivateks mullatekkeprotsessideks on lessiveerumine ja savistumine. Leetjate muldade lähtekivimiks on enemasti kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Nende muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks
ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveernud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurnesisseuhtehorisont (Bt), mis on savi- ja ibeosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C
esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid
o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm. Karbonaatsel moreenil kujunenud leetjatel (KI, Kig) ja leostunud (Ko, Kog) muldadel on huumusesisaldus huumushorisondis 2,7-2,9%. Kahkjatel muldadel on huumust 1,9-2,4% ja nad on keskmise viljakusega. Niiskete muldade ulatuslik esinemine on oluliselt põhjustatud sellest, et pärast jääst vabanemist jõi lamedalaeline kõrgustik mõneks ajaks kohalike jääjärvede vete alla. Jääveed on ulatunud kuni 83 meetrini üle nüüdisaegse merepinna. Sellel ajal toimus vees kõrgematel
Fourth level Fifth level Muld-ja taimkate Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub Adavere mullastikulisse mikrorajooni. Selle kõrgematel aladel valdavad leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama lõimisega gleistunud leetjad ning gleistunud leostunud mullad (23%), samuti on gleimuldi väga palju (25,3%). Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandusalad hõlmavad ligi 40%. Looduslikus taimkattes on ülekaalus metsad, hõlmavad ligi poole territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses). Asustus
tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3]
alumises osas avalduvate gleistumise tunnustega (Cg- või BCg-horisontide esinemine. Ajutise liigniiskuse tõttu on sageli nende profiilis ka Bmg ( cambi-gleyic) või Btg (argilli-gleyic) horisondid. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999). 1 Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade sagedasem profiili ehitus on A-Eg-Btg-Cg või A-Ebg-Bg- (BCg)-Cg. Samuti võib gleistunud leetjatel muldadel olla A-Bt(g)-BCg-Cg või A-AE(g)- Btg-Cg profiil. Gleistunud leostunud ja leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt karbonaatrikkad
huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012) Põllumassiivi metsastamine Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi – väga kuivi ja märgi, väga happelisi j aka leeliselisi väheviljakaid muldi. Agromelioratiivsete võtete kasutamine
allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad). Kihisemine algab 60(50)-100 cm sügavusel. Mullaprofiil koosneb järgmistest horisontidest: A-El-Bwt(Bt)-BCC. Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt probleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid.
(jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
4.Ko leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele.
4.Ko – leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele.
ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7]
mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires. Taimkate Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi
Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks (Mullateadus 2012). Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud ja leetjatel gleimuldadel on sobiv viljeleda rohumaad, sest põllukultuuride all võib kuivamisel tekkida vertikaallõhesid, mis pärast saagi koristamist avavad tee 6 sügisvihmadele ning mullad võivad lessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. (Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus
magesõstar, sarapuu, näsiniin; rohttaimerindes on: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas; samblarindes: laanik, metskäharik, palusammal. The hepatica site type can be found in the northern and northwestern parts of Estonia on the typical leached and podzolic sodded carbonate soils which have been formed from carbonate parent material and are potetially very fertile. Sinilille kasvukohatüüpi võib leida Põhja- ja Loode-Eestis tüüpilistel leostunud ja leetjatel kamar- karbonaatmuldadel, mis on moodustunud karbonaatsest lähtekivimist ja on potensiaalselt väga viljakad. Spruce forests predominate (57%), pine (27%) and birch forests (10%) being the next. The potentially high fertility is only seldom realized. Kuusemetsad (57%) on esikohal, männimetsad (27%) ja järgnevad kasemetsad (10%). Potensiaalselt kõrge viljakus on ainult harva realiseeritud. The reasons for it are the damages of the fungus causing butt rot and the attack by
Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad. *Gleimullad- suurima levikuga. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. *Soomullad- laialdase levikuga, jagunevad samamoodi nagu sood(madalsoo-,siirdesoo- ja rabamuldadeks), Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. *Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes
maarjaheina ning võnkvarre kooslused. Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel. Sagedamini leidub hirsstarna hariliku tarna ning tedremarana luht- kastevarre kooslust. Moodustavad ülemineku palu- ja soostunud rohumaade vahel. Pärisarurohumaad Kuivad ja parasniisked rohumaad enamasti karbonaatsetel muldadel, aga ka mitmesugustel gleistunud leetjatel muldadel. Tekkinud salumetsade ning laane- või palumetsade asemele. Varasemal ajal olid pärisarurohumaad enamasti hõredamad või tihedamad puisniidud, nüüdisajal on paljud pärisarurohumaad kujunenud kultuurniitude või põldude asemele. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks pärisarurohumaadeks sõltuvalt mulla niiskusesisaldusest. Soostunud rohumaad Ajuti või alaliselt liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisondiga muldadel, väljaspool veekogude perioodilisi
Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad. *Gleimullad- suurima levikuga. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. *Soomullad- laialdase levikuga, jagunevad samamoodi nagu sood(madalsoo-,siirdesoo- ja rabamuldadeks), Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. *Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes
Kuna maastikurajoonis domineerivad liivmullad, on taimkatte poolest enamlevinud nõmme-, palu- ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad (angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005). Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi (Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate
Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitaimenet seisaldus, kuid nad on harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Kultuurid, mis sobivad hästi kuivendatud leetjal mullal kasvatamiseks on lupiin, rukis ja lutsern. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et huumusesisaldus ei langeks alla normaalse taseme. Samuti sobivad leetjad mullad rohumuaaks, nad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega. Hästi kuivendatud ja parasniisketel leetjatel muldadel kasvab hästi karjamaa raihein, punane ja roosa ristik, ja mesikas. Leetjte muldade keskmine rohumaa saagikus on 1,0-1,4 Mg kuiva heina hektari kohta. [4][11] Kui tugevalt erodeeritud mullad tuleks metsastada, siis nõrgalt erodeeritud muldi võib vajadusel haritava maana kasutada, kuid samas peaks võtma kasutusele erosiooni tõkestavaid agrotehnilisi võtteid. Erosioonialal kasvava metsa boniteet on kõrge (I-III), peapuuliigiks on soovitavad nii kuusk, mänd kui ka kask. [4]
mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas. (19) Metsadest on Lääne- Euroopas sega- ja laialehelised metsad, mis asuvad enamasti Edela- Saksamaal. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetunud muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud. Seal esineb vaid väikeseid metsatukki, mis vahelduvad niitude, soode, põldude ja asulatega. (7 lk 138) Lääne-Euroopa riikide majandus on kõrgelt arenenud, selle tunnuseks on tihe teede- ja asulatevõrk. Mitmetes piirkondades on teedevõrk liidetud üheks tervikuks tunnelite või kanalitega. Reini suudmes Rotterdamis paikneb Euroopa suurim sadam, mis on ühenduses paljude Euroopa linnadega
ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel. Põhjavett suudavad nad õhust ja inimtegevusest tuleneva saastamise eest kaitsta märksa tõhusamalt kui leetunud gleimullad, kuid kuivendusjärgselt suhteliselt maapinna lähedal olevasse põhjavette on väetistelja taimekaitsevahenditel nende ebaotstarbeka kasutamise korral lühem tee kui läbi parasniiskete muldade. Leostunud ja leetjatel gleimuldadel on sobiv viljelda rohumaad, sest põllukultuuride all võib kuivamisel tekkida vertikaallõhesid, mis pärast saagi koristamist avavad tee sügisvihmadele ning mullad võivadlessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. Küllastunud ja küllastumata
annaabi.ee 
