ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227. Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus. Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris
rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212
Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles:Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise nimel rüütleid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. Poolaga toimunud 13-aastase sõda (14541467) kaotas ordu samuti ja muutus esimese vasalliks. 1525 Saksa ordu Preisimaa-osa sekulariseeriti ja selle asemele moodustati Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis. Saksa ordule jäid siiski valdused Saksa-Rooma riigis
Vallutajatel õnnestus osa eestlasi ,,ära rääkida" et nad ennast ristida laseks ja sellega süvendati veelgi rohkem eestlaste ebaühtsust, mis teatavasti ei tulnud väikesele rahvale kasuks. Oluliseks põhjuseks võib pidada ka seda, et eestlastel polnud veel oma riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Ja seegi nõrgestas ühist vastupanu. Koostöö puudus ka lähimate rahvastega näiteks latgalitega, leedukate ja liivlastega. Riigi puudumine tähendas ka ühsväärtuste puudumist. Kui eestlastel oleks olnud ühtsem riik või maakonnadki oleks kokku hoidnud, võinuks eestlased vaenlastele tugevamat vastupanu osutada. Viimaseks faktiks toon välja, et Eestil puudusid mõjukad liitlased. Rootsi ja Taani olid huvitatud vaid Eesti maa-alast, ning nii ei olnud neilt abi oodata. Venelased andsid aga eestlastele valelootust ning jäid hiljaks. Latgalid omakorda
Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu. Bänd Andre Pichen, Ott Kartau, Valter Soosalu, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid. Näidendis kõige põletavam probleem oli emigratsioon, teistpidi immigratsioon, mis on meile, eestlastele, igatpidi südamelähedane ja valus teema. Olgugi, et näidend on kokku pandud leedukate lugudest on see kõik ka meile väga tuttav. Ei olnud kaua aega tagasi, kui Eestistki lahkuti samal moel nagu hetkel siia tullakse: iseseisvalt paadiga, autokastis või hoopis jalgsi. Suures plaanis oli küll probleemiks immigrandid ja emigrandid, kuid selle kõrvalt jäi silma ka kodu otsimine.Egle (Inga Salurand) ei luba emal ta pisikest korterit välja üürida, et saaks ärgates mõelda, et ärkab kodus, see teadmine hoiab ta elus
Otse missalt mindi lahingusse koraale lauldes ja valjuhäälselt Kristusele kiidupalveid lugedes ning loodeti kas Tema juhtimisel võitu Jumala auks või surma läbi osaduse leidmist, mõlemad ühteviisi usuaktid. Lahingus ordurüütlid ei taganenud, vaid eelistasid võidelda viimseni.Teistest erinesid Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, kuna nad tegutsesid mitte Pühalt Maal vaid Ida-Euroopas, võideldes paganlike liivlaste, lätlaste, leedukate ja eestlastega. 3. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt.
KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu Valduse nimetus Valitseja Pealinn Millised
Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis. 2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu)- Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül. Palverändurite toitmine ja haigete ravimine), 6000 meest Templiordu-asutati 1118 Jeruusalemmas(enim kardetud muhameedlaste seas, rikkad, keskus Prantsusmaal), 6000 meest Saksa ordu-leedukate, poolakate ristimine(asutati 1128) Pilet 12 1.Bütsantsi riigi korraldus-Keiser(piiramatu võim), Konstantinoopoli patriarh(kirikupea), Senat(andis keisrile nõu), rahvas(jagunes hipodroomi parteisse kaariku värvi järgi), õukond, ametkond, vabad kogukondlased, orjad. 2.Talupoegade koormised kõrgkeskajal-teotöö(töö isanda majapidamises), loonusrent(osa heinast, küttepuust, käsitööst, põllusaagist), maks veski ja leivaahju kasutuse eest. Pilet 13 1.Euroopa varakeskajal(Frangi riik
läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu
Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt. 1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. Pikk sõda verivaenlasega oli lõppenud, rahu oli sõlmitud, ees ootasid uued lahingud põlisvaenlaste, leedukate ja venelaste vastu. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud.
presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾ haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja see aadel oli jagatud kolme kuuriasse: poolaaadlid, leeduaadlid ja saksaaadliesindus.
Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad
Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2) foogtkondadeks, mida juhtis foogt Saule lahingus 1236 Mõõgavendade ordu purustati. Leedukate ja orduvendade vahel. Leedukad lõid ordu laiali. Riismed, mis alles jäid, nim ümber Liivi orduks. Selle peaordu asus Saksamaal ja alates 1236. aastast Saksa ordu Liivimaa haru. Venelased ei olnud ka haldusjaotustega rahul. 1242 Liivi ordu ja Venemaa vahel Peipsi Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega lõppesid ära venelaste rüüsteretked ja nõudmised nendele aladele. Võõrvallutajad-sakslased. Tegelikult oli rootslasi,inglasi,prantslasi,poolakaid jne, aga
idapoolsete alade vastu Vastu: Mõõgav ordu allus Riia p ülemvõimule, teised koh p-d olid sõltumatud Tema võimu järglasena oleks Sks ordu pidanud üle võtma samad õiguslikud vahekorrad, mis läheks vastamisi senise taotlusega-olla map-de suhtes autonoomne ja neist üle. Jätkata rasket võitlust koh põlisrahavste ohjeldamiseks, elada pinevas vahekorras välisvaenalste(leedukate, venelaste ja eriti taanlastega, kellga tulnuks jätkata võitlust Eestimaa valduste pärast) Mõõgav ordu nõudis ühinemise korral üsna suurt iseseisvust 22.sept 1236 sai Mõõgav ordu rängalt lüüa Leedus Saule lahingus > tõuge lähenemisele > 1237 jõuti kokuleppele > Paavst Gregorius IX kinnitas ordude liitumise Viterbos 12.mai 1237-Mõõgavendade ordu lakkas olemast. Jänused astusid Sks ordusse ja
Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa (kreeka katoliiklased) ja Euroopa (rooma katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Muistse vabadusvõitluse alguses oli eestlastel kasutada nii materiaalne (teras ja selle
Teooria järgi algkodu paiknes Uuralites, sealt liigutigi eeskätt läänepoole, mõned ka ida poole. Põhimõtteliselt see teooria seostab eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri rahvastega, kui siinsetel aladel hakkas see kultuur levima oli see seotud sisserändega Eestisse, sest kammkeraamikale sarnaseid kultuure on leitud ka Eesti alade suhtes ida poolt. Selle teooria järgi Kunda kultuuri esindajaid eestlaste esivanemateks ei peeta, nöörkeraamika esindajaid peetakse lätlaste ja leedukate esivanemateks. Kõigepealt Kunda kultuuri elanike sisseränne, siis kammkeraamika, siis nöörkeraamika elanike sisseränne. Uuem teooria tuldi välja 1980-90ndatel aastatel, selle suureks propageerijaks oli soomlane K.Wiik, Eestis oli selle propageerijaks A. Künnap, ajaloolaste pool A.Kriiska. Idee: kui oli jääaeg, siis kusagil jääserva äärsesse vööndisse olid koondunud inimeste grupid (üks Ukraina
Vene vürstid omavahel sõdima, khaani õukonda. 1251-52 Vene maadele sealt peale väga kõrge maks (pearaha)--rahva loendus. Basquaq. 13.saj maksuvõim laienes ka Novgorodi ja Smolenskisse (A.Nevski, ta vastu valitsus Novgorodis). väljavalimine (maks khaanile). Al 14.saj koguvad seda maksu Vene vürstid ise. Kui üle, jätavad endale. Pärast m-t ülemvõimu see sama maks Moskva suurvürstile. Leedu suurvürstide võimu laienemine. Kujuneb leedukate ja venelaste integreerumine. [Mindagugase ajal (1250-1262) valitsusaeg ]. Gedminas (1316-1341). Ta järglased Gediminiidid Vene suguvõsadest. Algirdas Leedu põhiliselt õigeusklik (enamik inimesi, aadlist 14.saj). Kiievi metropoliit asus ümber Kirde-Venemaale... Kas Vene despotism on mongoli juurtest? Khaani vene keeles tsaars (vürstid olid j). Oma valitsejate kohta öeldi tsaar pol keeles, kuid polnud tiitel. Mongoli invasioon otsesed
ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000 meestLoetakse sotsiaalhoolekande loojateksSupiköögid, hoolitsesid leidlaste eest. Saksa ordu ehk Teutooni orduasut.1128. aastal rahvuslikul pinnal (sakslsed)Leedukate ja poolakate ristimiÕitseaeg 14. sajandilkaotas ordu Tannenbergi lahingu (Grünwaldi) Leedu-Poola ühisväele Mõõgavendade ordu (e.Kristuse Sõjateenistuse Vennad)asut.1202 piiskop Alberti pooltLiivlaste, lätlaste ja eestlaste ristiusustamine1237 lõpetas tegevuse ühinedes Teutooni orduga Pilet nr.12 a)bütsantsi riigi korraldus Butsants (395-1453) Lääne-ja Ida-Rooma alad.Varem KonstatntinoopolKeiser Justinianus(527-565)
(16. saj keskpaigas mõisate arv ~500) mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma tööd mõisapõldudel > tekkis teoorjus Aadlike võim erinevate valitsejate ajal pärast muistset vabadusvõitlust oli aadlikel kõige suurem võim Harju-Virus (Taani valdustel) pärast Liivi sõda Põhja-Eesti Rootsi võimu all - aadlike omavolitsemine, talupoegade olukord raske; Lõuna-Eesti Poola võimu all - võrdselt oli jagatud leedukate, poolakate ja sakslaste esindatus riigiameteis > baltisaksa aadlike tugev alaesindatus riigiametites pärast Liivi sõda Saaremaa Taani võimu all - aadli eesõigused olid väiksemad, kohustused ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril Rootsi aja alguses aadlikel suhteliselt suur võim (valitsejad kinkisid aadlikele maad, et nendega hästi läbi saada); 17.saj keskpaigaks tekkis nn Balti maariik - aadli seisuslike eesõiguste ja
vabariiki. Poliitimmigrandid aga põgenesid rohkem Euroopasse. Inglimaal, Prantsusmaal ja Sveitsis. Kokku arvatakse, et enne I maailmasõda oli leedulasi välja rännanud Vene tsaaririigist umbes 500 000. 75% väljarändest toimus salaja üle Preisi piiri. Eksisteerisid lausa salajased emigratsiooni võrgustikud. Saksa valitsus suhtus sellisesse emigratsiooni soosivalt, sest teenisid emigrantide rändelt kasumit. Peale leedukate rändas välja seda viisi ka juute, poolakaid, lätlasi, ukrainlasi jne. Eesti ja Läti väljaränded toimusid sellel ajal aga rohkem Venemaale Kaukaasiasse eestlaste väljaränne umbes 20% ja lätlastel 10%. Läti aladel oli tööstus palju arenenum, mis pakkus rohkematele lätlastele töövõimalusi kodumaal. Riia oli impeeriumi suuruselt 4. linn ja linnastumine Lätis juba 40% ja pool sellest Riias. Riias asutati 1864 Polütehnikum ja Riia vaimulik seminar, kus õppis ka palju eestlasi
kuninga vahel Stensby leping (1238), millega jagati Eesti alad omavahel ära ja sõlmiti liit edasiseks idaagressiooniks Suhted naabritega: 1240. a vallutati Ivborka, Pihkvast löödi tagasi 1242. a toimus Jäälahing, kus ristisõdijad löödi Aleksander Nevski poolt puruks, see lahing põlistas kahe usutunnistuse (katoliku ja õigeusk) vahelise piiri 1267. a alistati kurelased, 1290. a semgalid ja nüüd suunati jõupingutused leedukate vastu, sest see oli takistuseks maismaateel siinsetest valdustest Preisimaale, kus asus ordu peakorter 13. sajandil ühendas Mindaugas suure osa leedukate maast ja lõi Leedu riigi 1260. a toimus orduLeedu lahing e Durbe lahing, kus ordu sai lüüa ja leedukad asusid pealetungile, 1263. a tungisid kuni Läänemereni ja põletasid maha VanaPärnu (piiskopilinn) 1270. a läksid leedukad Saaremaale ja jälle sai ordu lüüa ja ordumeister surma Kodusõjad: 1297
Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus. Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima. Mitmetel seimidel Leedu saadikud protestivad, tekitatakse teema, et Liivimaa tuleb allutada Leedule. 1587.aastast uus kuningas Sigismund III (Zygmunt). 1589.koostatakse Poola-Leedu seimis uus konstitutsioon. 115 artiklit, 21 puudutavad Liivimaad. Leedukad nõudsid, et nende osa riigis tuleb suurendada. Neid 21 artiklit on hakatud nimetama Ordinatio Livoniae I (prima)
Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu Liivi ordu keskuseks Võnnu (Lätis) Riia piiskopkond Saare Lääne piiskopkond, keskuseks Lihula, moodustati 1228. Tartu piiskopkond ___- neil oli õigus maad läänistada Välissuhted 1236 Saule lahing + Mõõgavendade ordu ja leedukate vahel 1260 Durbe lahing + Soomlased saavad iseseisvaks Hilary Karu 13 D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing
Süüdi meelsus , kuid ka hertsog Karli propaganda( lubas neile kõikvõimalikke asju kui nad üle tulevad, nt harju-viru õigus) Kapitulatsiooni kuulus kõikide aadlikuprivileegide kinnitamine. Kui maa läheb tagasi poolakate kätte, siis maa konfiskeeritakse, jagatakse poolakatele ja leedulastele. Tavaliselt vasallilääniõiguse alusel. Teada, et järgnev periood poola võimu lõpuni tehakse 150 läänistust. ¾ eramaavaldustest oli poolakate ja leedukate käes. Riik mitte ei andud osaliselt erakätesse, vaid hakkas oma maid ka ise välja rentima. Inim peab teatud osa sissetulekust maksma riigile, ülejäänud jäks temale. Stavrostid hakkasid ka oma maid välja rentima. Jürgen Fahrenspohh sai 1585a Karksi oma eravalduseks. Kui suur see valdus täpsemalt oli ei teata, kuid ta käes oli 500 tp, mis oli teiste eramaavaldustega võrreldes märkimisväärne. Antsla mõisa saajal oli 182 tp, teistel vähem
annaabi.ee 
