Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Rein Oja Priit Pedajas Teatri lavastajad
töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu". TEATRI MEESKOND · Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen · Koosseisulise lavastajana töötavad hetkel Linnateatris Jaanus Rohumaa (alates 1992) ning Eva Klemets ja Mart Koldits (alates 2004) · Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 25 näitlejat, 3 lavastajat ning peakunstnik, kuid Linnateater on end avanud külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.
· Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia
ikka, kuid järgmisel momendil sõitis teose üks tegelastest ringi sellise autoga, mida kohtab vaid tänapäeva tänavatel. Sellest järeldan, et rohkem rõhku oleks pidanud panema filmi välisele ilmele, kuigi teose mõte saab siiski hästi edasi antud. Raamatu ja filmi erinevusi oli veel: filmis toimus tegevus Mustamäe asemel Lasnamäel, kuigi tuleb tõdeda, et tol ajal peeti ka Lasnamäge magalaks; Laural oli poja asemel tütar ning raamatus ei peksnud Theo lavastajat surnuks, vaid viskas ta lihtsalt hotellist välja. Arvan, et ,,sügisball" koos oma lihtsate inimestega on teos, mis püstitab meis palju küsimusi ja mõtteid. Mina pean raamatut paremaks, kuigi ka film oli väga huvitav. Mõlemaid võib hinnata väga kõrgelt.
Osast äraütlemine, ka siis, kui see tundus esialgu vastumeelne, ei ühtinud näitleja põhimõtetega. Iga roll, isegi niisugune, mis kujutas endast vaid põgusat sõnatut lavalolekut, nõuab tema arvates näitleja jäägitut pühendumist. Ta ise ütleb nii: "Ükskõik, millise ülesande näitleja sai, pidi ta elu eest tegema ikkagi rolli. Ta pidi ka episoodilisse ossa panema kõik võimed ja oskused, et tähelepanu äratada." Salme ei ole eelistanud ühte lavastajat teisele või ühte partnerit teisele, ta pidas oluliseks oskust töötada kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude erinevate lavastajatega nagu näiteks Hilda Gleser, Paul Sepp, Leo Kalmet, August Sunne, Leo Martin, Voldemar Alev, Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav
monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001. aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest, 2003.aastal Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale, 2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal
Dramaatika kordamisküsimused 1.Mis on dramaatika? Üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus 2.Kuidas dramaatika jaguneb (põhizanrid)? Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis üles...
Need olid kohati rütmikad, mida sobitati kokku tantsusammudega. Arvasin, et seal kasutatakse rohkem kuulsate heliloojate teoseid, mis on ballettidele omane, kuid etendusele polnud ühtegi teost kuulda. Üks tähelepanuväärseimaid asju oli see, et kõik näitlejad olid välismaalased, alustades jaapanlastega ja lõpetades inglastega. Kui internetist hakata uurima selle etenduse kohta, siis saabki teada, et lavastaja tahtsiski teha Kevadet meie jaoks üpriski arusaamatuks, tsitseerin lavastajat Ruslan Stepanovit: ,,Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast." Rain Leotoots 10. b klass
aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel. Temast on tehtud arvukalt telesaateid (,,Helgi! Laulab Helgi Sallo", 1983; ,,Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik", 1987; ,,Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo", 1991; ,,Siin ja praegu. Helgi Sallo", 2001; ,,Tuleb tuttav ette. Helgi Sallo", 2005; kõik ETV-s). Temast on videosalvestis Olav Ehala muusikalis ,,Nukitsamees" (Digibox, 2003). Ka ETV-s on temast opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni ,,Mariza", 1991; Porteri ,,Suudle mind, Kate", 1992; Bocki ,,Viiuldaja katusel", 1990; Raadiku ,,Puhh", 1995; Hermani ,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/
Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma
purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 kooseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Olulisematel lavastustel on sünkroontõlge vene keelde. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest.
2. Elulugu 2.1 Eluloo Sissejuhatus Aare Laanemetsast on kirjutatud teatriga seoses mitmeid artikleid, nii ta eluajal kui ka pärast seda. Tema eraelu ei ole kunagi avalikkuses suureks jutu teemaks olnud. Eelkõige tunneme teda läbi näitlemise ja ka laiemalt teatriga seotuna. Kõige enam tuntakse Laanemetsa Tootsi rollis, algul poisikesena filmis ,,Kevade", hiljem juba oskaja näitlejana filmides ,,Suvi" ja ,,Sügis". Näitlejana töötas ta elu lõpuni, kuid teda tuntakse ka kui osavat lavastajat ning teatri õpetajat. Aare Laanemets suri noorelt (46-aastaselt), kuid oma lühikese elu jooksul jõudis ta teha palju ning võib vaid arvata, et meeldejäävaid rolle ja lavastusi oleks teinud ta veel kui aega oleks olnud enam. 2.2 Laanemets enne "Kevadet" Aare Laanemets sündis 6. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinnas ja lõpetas 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. Tema klassivend Raul Rebane on öelnud, et enne filmi rolli ,,Kevades" ei
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres
inimesed näidendis toimuvat elu enda omaga samastada, nüüd aga küll. Nimelt Ameerikas toimus 20. sajandi alguses suur majanduslik õitseng ja kui neid järsku 1929. aastal majanduskriis tabas, valdas inimesi suur paanika. Nüüd võib Eestit samasse olukorda asetada, sest Eestil täitus peaaegu et 20 aastat heaolu ja rikkuse kasvu kuni meid majanduskriis enda rüppe tõmbas. Lavastaja ei saanud teha originaalteksti palju muudatusi, kuid tuleb lavastajat kiita, et ta õigel ajal lavastusega välja oskas tulla. Näitlejad edastasid oma teksti väga tundeküllaselt ja veenvalt. Etenduses oli 4 näitlejat: Guido Kangur Eesti Draamateatrist, Riho Kütsar ,,Vanemuisest", Elina Reinold, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse. Guido Kangurile oli see esimene kord Kuressaare Linnateatris näidelda, kuid
ühe-õhtu etendus, mis ununeb kohe järgmisel päeval. See oli viidud äärmusliku lihtsuseni, nii muusika osas, kui ka kujunduse poolest. Näitlejatest ei jäänud samuti erilist muljet- tundus, nagu mängiksid alles algajad, kes harjutavad tähtsaks etteasteks. Kui aus olla, siis ei oska ma ütelda, miks mul selline mulje jäi. Ma arvan, et see on põhjustatud halva kujunduse ja lavastaja liialt tänapäevase tööga. Mingil juhul ei kritiseeri ma lavastajat! Ma lihtsalt avaldan oma arvamust, selle kohta, mis oleks minu arvates paremini publikule mõjunud ning, mis paneks publiku sellesse operetti paremini suhtuma. 4
vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920
draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine. · Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal
Julie näitlema kahte uute filmi. Üks nendest oli Arthur Hilleri sõjavastane film ,,Emily amerikaniseerumine", mis ei tulnud välja. Teise filmi palkas Robert Wise ta kapten von Trappi seitmele lapsele koduõpetajaks ,,Helisevas muusikas" (The Sound of The Music)(1965) ning sellest filmist kujunes välja läbi aegade menukaim filmimuusikal. Tänu sellele filmile pääses ka stuudio 20th Century Fox pankrotist. Pärast ,,Helisevas Muusikas" mängimist, soovisid kõik suuremad lavastajat nätlejatari enda filmidesse näitlema. Hollywoodis liikus ringi kõnekäänd: kui saad filmi Julie, on maailm sinu kätes. Tohutus menus ja töökoormuses kannatas eelkõige Andrewsi eraelu. ,,Kui sulle äkki langeb sülle selline tohuvabohu nagu meil, siis inimestega ikka juhtub nii. Lähedased inimesed elavad üle hirmsaid hetki. Me ei saanud hakkama," meenutas Walton. Tulemuseks oli lahutus, mis toimus 1967. aastal. Vaikselt hakkas Andrewsi uusi filme mõjutama ebaõnn
Tema omapäraks on aga see, et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmezanrilisus. Ta tõi sageli lavale rahvalike, sageli muusikaga seotuid algupärandeid. Just tema ajal jõudis Vanemuises algupärandite osakaal kogurepertuaarist, võrreldes teiste teatritega, 35%-ni. Ta pooldas heal kirjandusel rajanevat realistliku teatrit ning toetus realismi esteetikale. 4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage. Fookuses on hingeelu, inimestevahelised suhted, vaimuelu. Lood inimestest püüdes taotleda tõepära. Teatri kui kunsti eesmärk on tegeleda inimestega. Inimene on kordumatu isiksus, kuid temas on ka nö igavene inimene see, mis on inimloomuses. Inimese ülistamine, kuna ta on põnev ja vastuoluline. Taustaks on humanistlik mõtelaad. Teater on inimese uurimine. Inimene avaldub oma mõtetes
koos tinglike märkidega (maalitud taust), naiivrealistlik. Brechti teatri ideaalid. Sotsiaalset olustikku uurida ja analüüsida. Ird oli olmerealismi esindaja, Tammur aga sotsialistliku realismi ajal lavastaja. Tammuri jaoks oli oluline, et lavastus oleks ideeliselt selge ning mõningate romantiliste sugemetega. Tema stiil oli jõuline: kontrastid, tugevad kired, dünaamilised massistseenid. 4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage. Psühholoogiline realism on midagi tavalist, midagi mis ei ole uuenduslik. See on piiritlemata ja hinnangulisena kasutatav. Psühholoogilist realismi iseloomustab sisu puudumine. Alusepanijaks peetakse 50-60. aastate Pansot. Maailmateatri võrdluses Panso seotus Stanislavskiga. Emblemaatiline autor Anton Tsehhov. Tegelaste hingeelu suhted fookuses. Realistlik kuivõrd ta
Tihasest siis tihane Vaid rasvapallist Sest sellest luuletusest oli tunda armastust ja igatsust teise inimese vastu. Kuidas inimene teisest hoolib ja armastab. Luulekogus "Õhtu toob tagasi kõik" on luuletuste teemaks loodus või teised inimesest. Meeleolu oli kohati rõõmus või mõtlik. Riime ei olnud ja kujundid olid ükskõiksusest, igatsusest ja mälestustest. Mind pani mõtlema luuletus "Ei ole Jumalat" Ei ole Jumalat Ei ole lavastajat, Ei ole dirigenti. Maailm toimub ise, Näidend mängib ise, Orkester mängib ise, Ja kui kellegil Kukub viiul käest Ja süda jääb seisma, Ei saa inimene ja surm Kunagi kokku klaasi taga Ei ole midagi, teispoolsus on peegel, Milles mulle vaatab otsa Mu oma hirm oma suurte silmadega Ja selle hirmu taga, kui ainult hoolega vaadata, On rohi ja õunapuud ja päevalill, Mis tasapisi pöörab end päikese poole Jumalata, lavastajata, dirigendita.
punaväelast Eesti piiri sõjalise operatsiooni käigus. © Siimo Lopsik 2014 3 Eesti juhtkond: K.Päts; Joh.Laidoner alistusid tingimusteta nn. Narva diktaadile. Nüüd mil Eesti oli täielikult vallutatud, sai alustada näitemänguga eesti rahva vabatahtlikust liitumisest „N.Liidu rahvaste vennaliku perega“, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi jõhkras agressioonis. Selleks oli N.Liidul vaja kogenud „lavastajat“, kelleks sai just Tallinnasse saabunud Andrei Ždanov, kes seadis ennast sisse Pika tänava Vene saatkonnas. Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt. Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks. Üheks selliseks kuulekaks käsutäitjaks oli Pärnust pärit arst Johhannes Vares Barbarus, kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha. 21
aasta sügisel Rakvere Teatrit. Valmisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 58 ja mehi 23. Väljajaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 71,5%, mehed 28,5%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat. Ankeetküsitlus on läbi viidud Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Lavastajate valimi moodustasid kolm lavastajat, kes selgusid publiku ankeetide analüüsi tulemusena. Intervjueeritud lavastajate etendusi mainiti publiku ankeetküsitluses kõige rohkem. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Väljajäetud osad on tähistatud märkega /.../. Mitme andmekogumismeetodi kasutamine lähtudes erinevate inimeste vaatepunktist,
sisu. Teatri juubeli tähistatakse 16. oktoobril galaetendusega. Päeva jooksul esitleti veel fotorohket raamatud ,,Eesti Draamateater 100" (autorid Katrin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas), mis räägib hoone saamisloost ja teatritegemisest nende seinte vahel teatrimaja avamisest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920
Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne).
Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne).
Ballett, modernballett, moderntants ja kaasaegne tants kuidas erinevad üksteisest? Ballett (balletto - it k väike tants) ehk varvastantson range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik. Range tantsutehnika on ühendatud muusika ja kostüümidega ning neid seob lugu või teema. Varvastants rõhutab tantsija kergust ja õhulist liikumist. · Algus 16. saj. Itaalias, ent balleti klassitsistlik esteetika ja liikumiste süsteem fikseeriti 17. sajandi Prantsusmaal. · Balleti lavastajat (aga ka tantsulavastajat üldse) nimetatakse koreograafiks. Eesti tuntuimad koreograafid on Rahel Olbrei, Ida Urbel ja Mai Murdmaa. · Pjotr Tsaikovski ,,Luikede järv" (1876); Eestis Eduard Tubin ,,Kratt" · Balletitantsijad: Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur Modernballett on tantsuvorm, kus on kaasatud klassikaline ballett ja moderntants. Lähtutakse küll balleti punktuaalsusest, kuid lubatakse rohkem vabadust ja liigutused ei pea nii ,,jäigalt" korrektsed olema. Balletti
Need loodi prantsuse eeskujul. 1889 Freie Bühne, mille eesotsas oli alguselt kirjanduskriitikuna tegelenud Otto Brahm. Eeskujuks oli Antoine'i teater. Loodi võitlusest Ibseni draamade ümber: taheti tsensuusrist ja kommertshuvidest ja konkurentsi survest vaba teatrit. See loodi Antoine'i teatriga ühistel alustel: klubi-tüüpi, kindla liikmeskonnaga (liikmete arv kasvas pidevalt), repertuaari valis 10-liikmeline juhtnõukogu. Siin polnud aga oma kindlat truppi ega kindlat lavastajat. Trupp moodustus professionaalsetest Berliini näitlejatest ja etenduste jaoks renditi erinevaid ruume. 1889 avati Freie Bühne Ibseni ,,Kummitustega". Repertuaaris ka Tolstoi, Strindberg, Zola, Hauptmann, Holz. 1890 loodi Freie Volksbühne (Vaba Rahvateater), mis oli seotud sotsiaaldemokraatliku parteiga. Liikmed olid põhiliselt töölisklass. Liikmete arv suur ja piletihind odav. Mängiti ka Hauptmanni, Schillerit, Lessingut, Ibsenit repertuaar laiem kui Freie Bühnel
Valgustuse sajand avaldas Venemaale väga suurt mõju. 18. saj hakatakse Euroopas lugema ka vene kirjandust (Sm ja Pr). Vene kirjanduses sünnivad 1790. 1810. need kirjanikud, keda loetakse veel aastakümneid (Derzavin ja Karamzin). See on suur üleminekuaeg, mille piiriks on 1812. aasta sel aastal tungis Napoleon Vm-le. Esimese teatri rajasid Sumarokov, kellest sai esimene teatridirektor, ja F. Volkov, keda kutsuti esimeseks näitlejaks, mis tähendas lavastajat. Alguses oli teater Vm-l mitmezanriteater, kuid sellest sündis kaks erinevat teatrit muusikateater ja draamateater. Esimesed teatrid 6 kandsid naistenimesid Maria ja Aleksandra teater. 18. saj ja 19. saj esimesel poolel parteris toole ei olnud, inimesed seisid need olid kõige odavamad kohad (par ter - 'maa peal'). Denis Fonvizin 18. saj suurim Vene dramaturg. Lugeda ,,Äbarik"!
). Fabian on esteetiline vaim, kõrgelt haritud, kes alatasa põrkub madalalt materiaalse elu materiaalsuse vastu, nõuab kompromisse. Need kisuvad Fabiani oma keskkonna tasemele. See on irooniliselt kujutatud tegelane. Võiks seal olla Mutti ennast? Seal on ka kahtlemata eneseiroonia mängus. "Hiired tuules" romaani tegevus toimub kultuuri-teatri seltskonnas. Ei ole sama Fabiani, aga seal on fabianlik jutustaja Victor, kes jälgib noort lavastajat Kalle Jermakoffi. Viktori kaudu jutustatud lavastaja tõusu ja languse lugu. Meenutus kasvab välja sellest, et Mutt parodeeris "Via regiat". Romaan kasvab milleks enamaks kui paroodia. Teistsugune, alternatiivne võimalus kuidas jutustada teatriuuenduse lugu. See jutustamisviis on ka selline, et ta suurest 60ndatest müüdist, Tartu teatriuuenduse müüdist distantseeritud. Mutt käib teatris noore inimesena ja saab elamusi. Maailm on peapeale keeratud ja selles maailmas ei saa
annaabi.ee 
