kuulutati hiljem pühakuks. 100aastane sõda. Transilvaanias. Romaanid kahel ajaplaanil ,,Õilsad südamed" ,,Lohe hambad" ,,Kahekordne mäng" 1960ndate Londoni radikaalne 1949, Pariisis püüab Hispaania 1922, Kopenhaagenis peab väiketeater lavastab näidendit pagulaskirjanik Pablo Parrera detektiiv Jens Buhl lahendama reetmisest. Näidendi tegevus trükki toimetada ajaloolist 17.sajandil Viinis asetleidnud toimub 15.sajandi Firenzes. triloogiat, mis kujutab ajaloolisi mõrva. ülestõuse 16.sajandil Hispaanias ja Hollandis. ,,Rooma päevik"
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud
Bridget armub sammuti Lukesse ja nad lähevad koos lühikeseks ajaks Miss Waynflete juurde elama. Bridget ja Miss Waynflete lähevad jalutama, nad jalutavad üle põllu, kui Bridget hakkab teesklema, et tal on Miss-i antud teest paha (tegelikult ta vihkas teed ja kallas selle aknast alla, kui Miss oli teises toas), siis heidab Bridget pikkali ja Miss Waynflete võtab kotist noa ja hakkab rääkima Bridgetile, kui väga ta teda vihkab ja ütleb, et lavastab Gordoni süüdi, sest noal olid Gordoni näpujäljed. Bridget suutis kuidagi noa eest ära hüpata ja hakkas kaklema Waynfletega, lõpuks Bridget võitis. Üks heki pügaja oli näinud kuhu nad olid läinud ning Luke küsis temalt ja ta näitas suunda, Luke jõudis õigeks ajaks ja midagi halba ei juhtunu. Miss Waynflete läks vangi ja Luke ja Bridget hakkasid koos elama ja said õnnelikuks!
Talle on vastuvõetamatu, et ainult paari kuu möödumise järel abiellub kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega. Pärast isa vaimuga kohtumist ja teada saamist isa mõrvast kuningas Claudiuse käe läbi süveneb Hamleti masendus veelgi. Ta katkestab suhted oma lähedaste inimeste, endise iseenda, kogu endise maailmaga. Isa surm vapustas teda ja pani kahtlema kõiges. Ema kiire abiellumine sundis pettuma inimeses, eriti naises. Hamlet haub kättemaksu oma isa mõrvarile. Ta lavastab näidendis steeni, kus etendatakse kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõber Horvatio. Kuninga mõrv on kindlalt üheks Hamleti hukkumise põhjuseks. Teeseldes arukaotanut, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikat ühiskonna pihta. Hamleti hukkumise põhjuseks saab veel lugeda rahva pimedust riigi olukorrast.
Weary oli ka selline poiss, kes kujutas endale paljusid asju ette. Näiteks, et tema ja teised kaks luurajat olid kolm musketäri, kes Billy raskest saatusest ära päästsid ning üleüldse sõjas päris tähtsad tegelased olid, kuigi tegelikkuses oli Weary täpselt samamoodi tavaline nagu vaene Billy, kes saatuse hammasrataste vahele oli jäänud ning samuti luurajad. 6. 6. III kuidas Billy ja Weary tegelikult vangi võetakse? Kuidas fotograaf selle hiljem lavastab? Weary oli parajasti ametis Billy peksmisega, kui sakslased nad leidsid. Maine vara, mis neil kaasas oli, eemaldati ning jagati vangivõtjate vahel ära. Fotograaf tegi pilti Weary ja Billy jalgadest, et kõigile luegjatele näidata, kui halvas korras on tegelikult ameeriklaste armee, kuigi seda vahel üsnagi rikkaks peetakse. Bily visati aga põõsastesse. 7. V a) Millised on tralfamadoorlaste raamatud? Kuidas nende kirjeldus võiks aidata mõista käesolevat romaani
poolt sõnumitoojana, teatas Macbethile et ta on saanud endale Crawdori taani tiitli. Pärast seda kui üks ennustus oli täide läinud, hakkas Macbeth tõsiselt mõtlema kuninga staatusest. Macbeth kirjutas nõidade ennustustest oma naisele. Kui kuningas Duncan otsustab ööbida Macbethide lossis Invernessis, plaanib leedi Macbeth ta mõrva, et trooni oma mehele kindlustada. Leedi Macbeth veeneb oma meest mõrva sooritama. Öösel Macbeth tapabki kuninga ja leedi Macbeth lavastab süüdi magavad kuninga teenrid määrides nad verega kokku. Hommikul saabusid aadlik Lennox ja Fife`i taan Macduff. Macbeth saadab nad kuninga kambrisse, kus Macduff avastab kuninga laiba. Teeseldud vihas tapab Macbeth teenrid ennem kui need saavad oma süütust väita. Kuninga Duncani pojad põgenevad, kartes oma elude pärast, Malcolm Inglismaale ja Donalbain Iirimaale. Aga selline põgenemine muudab nad teiste silmis süüdlasteks ja Macbeth saab trooni endale
"Kihluspidu" on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge. Eestis tõi etenduse lavalaudadele Vana Baskini Teater. Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma, liikumisjuht Oksana Veselova ning tõlkija Jüri Karindi. Osades olid tuntud eesti näitlejad: Kärt Reemann, Maria Klenskaja, Kadri Adamson, Terje Pennie, Meelis Sarv, Tõnu Kilgas ja Madis Milling. Lava ülesehitus oli suhteliselt lihtne
4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor, seda on mainitud ka ,,Keisri hullus") kus laseb Petersonil oma luuletusi ette lugeda ning Kross laseb Masingul neisse tõrjuvalt suhtuda. Krossi järgi oleks seega nagu Masing süüdi selles, et Petersoni eestikeelne luule ei pääsenud tema eluajal trükki. Taevakivi on sümbol. Esialgu tähistab ta meteoriiti, mida M. Uurib (tal oli suur huvi loodusnähtuste vastu)
Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal. Järgmisel aastal lavastab ta hertsogi pulma puhul näidendi. 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse "Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. 1493. aastal saabub Milanosse Leonardo ema Caterina, kes sureb mõne aasta pärast. Ludovico il Moro käsib "Cavallo" valmistamiseks mõeldud pronksi sõjaliseks otstarbeks anda. 1495. aastal alustab ta "Püha õhtusöömaaja" maalimist, enne kui ta selle jõuab
teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. · 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal. Järgmisel aastal lavastab ta hertsogi pulma puhul näidendi. 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse "Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. · 1493. aastal saabub Milanosse Leonardo ema Caterina, kes sureb mõne aasta pärast. Ludovico il Moro käsib "Cavallo" valmistamiseks mõeldud pronksi sõjaliseks otstarbeks anda. 1495. aastal alustab ta "Püha õhtusöömaaja" maalimist, enne kui ta selle jõuab lõpetada,
koor on suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks koraal on katoliku kiriku ühehäälne saateta, ladinakeelse tekstiga koorilaul kvartett on neljast lauljast või mängijast koosnev ansambel või neljale häälele või muusikariistale kirjutatud helitöö küüria tähendab ,,issand halasta" lacrimosa on pisaraterohke heliteos, mis koosneb 4 osast leviit on vanaaja kutseline muusik libreto on ooperi tekst mille järgi lavastaja ooperit lavastab läbikomponeeritud ooper puuduvad lõpetatud numbrid, muusika areneb katkematult koos tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline lauluzanr sisuks armastus, loodus masurka on hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus minnesingerid olid saksamaa lembelaulikud
insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal. Järgmisel aastal lavastab ta hertsogi pulma puhul näidendi. 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse "Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. 1493. aastal saabub Milanosse Leonardo ema Caterina, kes sureb mõne aasta pärast. Ludovico il Moro käsib "Cavallo" valmistamiseks mõeldud pronksi sõjaliseks otstarbeks anda. 1495. aastal alustab ta "Püha õhtusöömaaja" maalimist, enne kui ta selle jõuab lõpetada, tekivad probleemid ning talle katkestatakse palga maksmine.
Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi “Madonna kaljukoopas” maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal. Järgmisel aastal lavastab ta hertsogi pulma puhul näidendi. 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse “Cavallo” savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. 1493. aastal saabub Milanosse Leonardo ema Caterina, kes sureb mõne aasta pärast. Ludovico il Moro käsib “Cavallo” valmistamiseks mõeldud pronksi sõjaliseks otstarbeks anda. 1495. aastal alustab ta “Püha õhtusöömaaja” maalimist, enne kui ta selle jõuab lõpetada, tekivad
teeksid seda kaasaegses essees või romaanis. Seetõttu tahaksin seda filmikunsti uut ajastut kutsuda caméra-stylo ajastuks.“ (Astruc, 1948) Hilisemale Cahiers’i kriitikute autoriteooriale võib inspiratsiooniks pidada aga järgnevaid sõnu samast artiklist: „1920ndate puhta kino ja filmitud teatri vahel on piisavalt ruumi ka teistsuguse ja individuaalse lähenemisega filmitegemisele. See eeldab loomulikult seda, et stsenarist lavastab ise oma stsenaariumid; või pigem, et stsenarist lakkab eksisteerimast, kuna seda laadi filmitegemise juures kaotab autori ja režissööri erinevus kogu tähenduse. Režii poleks enam pelgalt stseeni illustreerimise või esitlemise vahend, vaid tõeline kirjutamise moodus. Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque
insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal. Järgmisel aastal lavastab ta hertsogi pulma puhul näidendi. 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse "Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. 1493. aastal saabub Milanosse Leonardo ema Caterina, kes sureb mõne aasta pärast. Ludovico il Moro käsib "Cavallo" valmistamiseks mõeldud pronksi sõjaliseks otstarbeks anda. 1495. aastal alustab ta "Püha õhtusöömaaja" maalimist, enne kui ta selle jõuab lõpetada, tekivad probleemid ning talle katkestatakse palga maksmine.
äpardunud "saarevalitsemist" kukub. Romaani lõpus on nad taas koos. Kui don Quijote unistab ideaalriigist, karjaste koloonia asutamisest, ei kujuta ta seda ette ilma Sanchota. Neid lahutab alles romaani viimane peatükk, don Quijote surm. Romaani 2. osas on ammugi selgunud don Quijote inimlikkus. Kui nüüd hertsogipaar temast naerualuse teeb ja temaga ühe komöödia teise järel lavastab, pole Cervantese naer enam kuigi lõbus, sest mõnitatakse inimlikkust. Episoodis, kus ülikute seltskond laseb don Quijotele selga kinnitada sildi tema nimega (= narrimärgi), sarnaneb humaanne alandatud kangelane pilatava Kristusega. Autori kriitika alla langeb siin jõudeelu elav aadelkond oma tühiste ja edevate kapriisidega. See ühiskonnakiht pole nii süütu, nagu võib esialgu paista
jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut nad on tegelikkuses pettunud. · Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi ,,Deemon" peategelane on
kirjanduse alal. ( Kadri Liik, Nüganen sai Putinilt vene riikliku kultuuripreemia, Postimees, 13.06.2001) Nüganen on Venemaal tuntud, tunnustatud ja armastatud lavastaja. 27. jaanuaril 2004 toimus Moskva kuulsas Lenkomi teatris tema lavale seatud ,,Tout paye ehk kõik on makstud" esietendus. Moskva kriitikute hinnang Eesti lavastaja tööle oli vaoshoitud, ehk isegi jahe. Põhjuseks võib pidada seda, et Lenkom on suuresti ühemeheteater. Kriitikud on harjunud, et seal lavastab teatri kunstiline juht või vahel keegi tema õpilastest. ( Piret Jaaks, Elmo Nüganeni uuslavastusel Moskvas vastuoluline järelkaja, Postimees, 03.02.2001) ,,Tout paye ehk kõik on makstud" süzee on komöödiapärane. Salapärane Härra Amilcar kutsub külla näitleja, kunstniku ja kergete elukommetega tüdruku, kel pole kutsumise põhjusest aimugi. Härra teeb neile kummalise ettepaneku: ostab neid
Bessaraabia üle Saksamaa ja NSVL vahel sõlmitud mittekallaletungi lepinguga andis Stalin Saksamaale teadlikult vabad käed sõja alustamiseks. Samal ajal püüdis ta üldsuse ees varjata Saksamaaga sõlmitud kokkuleppe tõelisi eesmärke 1939 - Hitleril kadus hirm sõja eest kahel rindel - vallandus sõda NSVL valmistus taastama Tsaari-Venemaa aegsei piire GBR ja FRA kuulutasid Saksamaale sõja, kuid jäid ootele, kuni sõda jõudis nende piiridele (1940) 1939 - Saksamaa lavastab intsidente Poola piiril - Saksamaa ründab Poolat, kahe nädalaga Varssavi all Poolat ründab Punaarmee, okupeerib Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina Nõukogude poolel küüditatakse Siberisse ja Kasashtani üle 1.2 miljoni poolaka GBR ja FRA kuulutavad 3. sept 1939 Saksamaale sõja, FRA kuulutab välja mobilisatsiooni 6 MRP. Eesti okupeerimine. Miks Eesti alistus. Hääletu alistumise taak
See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Elmo Nüganen lavastab maailmaklassikat kui ka eesti klassikat, nendes tõlgendustes tegeletakse ajatute teemadega nagu armastus, lunastus, ideaalid, tegelikkus jne ning rõhutatakse üldinimlikke nähtuseid. Teda peetakse romantikuks, sest ta armastab suuri ideid ja suuri tundeid, tema lavastustes on kirglikkust ja köitvat vaatemängu. Harrastab teha ka maskiteatrit ehk commedia dell' arte laadis teatrit. Seda stiili viljeles ka Carlo Gozzi. Lavastajana lähtub ta eelkõige näitlejast.
Moodne draama nõudis intiimset kammerlava. Klassikutele oli vaja suurt lava. Eriti suurt mängupaika vaja festivalide ja kreeklaste vaimus suure monumentaalse kunsti esitamiseks. 1905 ostab ta Deutsches Theater'i ja on selle juht kuni 1930. Selle juurde loob ta Kammerspiele, väikese lava. Reinhardt suudab ühendada kunstilise töö ja teatriäri. See on päris haruldane. 1906 avab ta oma direktsiooni Ibseni ,,Kummitustega" ja kohe lavastab ka Wedekindi ,,Kevade ärkamise". Siin andis 1906 külalisetenduse Kunstiteatriga Stanislavski. Reinhardt hakkab palju lavastama Shakespeare'i: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Tõrksa taltsutamine", ,,Othello", ,,Palju kära ei millestki", ,,Kuningas Heinrich IV". Suurejooneliselt lavastab ,,Fausti" 1901 ja 1911, I ja II osa. 1909 / 1910 laiendab tegevuse Münchenisse ja rendib Müncheni Kunstiteatri. Ta lavastab Hofmannstahli ,,Kuningas Oidipuse" 1910 Areenteatriga
muret kõige ehedama rõõmuga. Staffan Westerberg on tuntud selle poolest, et oskab asjadele elu sisse puhuda. Tema teatriilmas elab surm kummutisahtlis, puukulbid muutuvad tegelasteks, keda vihatakse ja armastatakse, sukad ja villasokid lähevad vastu igasugustele seiklustele ning vana vihmavari võib olla nii kaitseks pimeduse jõudude vastu kui lendava nahkhiire tiib, mille küljes võib läbi öö rännates rippuda. Staffan Westerberg kirjutab, lavastab, valmistab dekoratsioonid ja nukud, laulab ja näitleb. Nii täiskasvanute kui laste jaoks kombineerib ta naiivseid riime parima poeesiaga. Westerbergi jaoks pole midagi võimatut ning sageli kirjutab ta klassikalisi näidendeid ümber, et neid omal moel ette kanda. August Strindbergilt inspiratsiooni ammutades kirjutas ta "Kummitusspinati" (parafraas "Kummitussonaadile") ning "Väikese unenäomängu", kus pidevalt aknavahesid kinni kleepiv Kristin on muudetud ämblikuks. FILM
(koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros" (kandev mõte on, et kapitalistlikus ühiskonnas pole voorus ilma rahata mõttekas); ,,Doktori dilemma", ,,Pygmalion" 1911. Kui puhkeb I MS, siis on Bernard selgelt sõjavastane. Kirjutas artikli ,,Terve mõistus sõja vastu". Sellega pälvis aga hukkamõistu, sest sõjaajal soositakse patriotismi levitamist ja oma võitluse õigustamist. Shaw ütles, et sõda on üldse barbaarne ja ka brittide poliitika pole olnud aus ja õiglane. Seda tabas kriitika ja
päästab Sancho august, kuhu see pärast äpardunud "saarevalitsemist" kukub. Romaani lõpus on nad taas koos. Kui don Quijote unistab ideaalriigist, karjaste koloonia asutamisest, ei kujuta ta seda ette ilma Sanchota. Neid lahutab alles romaani viimane peatükk, don Quijote surm. Romaani 2. osas on ammugi selgunud don Quijote inimlikkus. Kui nüüd hertsogipaar temast naerualuse teeb ja temaga ühe komöödia teise järel lavastab, pole Cervantese naer enam kuigi lõbus, sest mõnitatakse inimlikkust. Episoodis, kus ülikute seltskond laseb don Quijotele selga kinnitada sildi tema nimega (= narrimärgi), sarnaneb humaanne alandatud kangelane pilatava Kristusega. Autori kriitika alla langeb siin jõudeelu elav aadelkond oma tühiste ja edevate kapriisidega. See ühiskonnakiht pole nii süütu, nagu võib esialgu paista. Kui kukub läbi don Quijote duell teener
tegelikule käigule? Weary oli sõjas sama kogenematu nagu Billy. Ta oli saadetud kedagi asendama ning meeskonna liikmena pidi ta aitama välja tulistada ühtainsat lasku tankitõrjekahurist, kuid nad ei tabanud sihtmärki. Sihtmärk, saksa tank, pööras oma kahuri nende poole ja tappis kogu Weary meeskonna. Ma arvan küll, et see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste käigule. 9. Kuidas Billy ja Weary tegelikult vangi võetakse? Kuidas fotograaf selle hiljem lavastab? Luurel olles sai Weary Billy peale vihaseks ning asus teda peksma jõe lumisel jääl ning muidugi seda kuulsid sakslased. Sakslased aga võtsid neilt ära kõik asjad ja riided ning andsid neile asemele mingid vanad räbalad riided ja saapad. Fotograaf tegi pilti Weary ja Billy jalgadest, et kõigile luegjatele näidata, kui halvas korras on tegelikult ameeriklaste armee, kuigi seda vahel üsnagi rikkaks peetakse. Lisaks veel lavastasid sõdurid ja Billy fotograafile
ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros" (kandev mõte on, et kapitalistlikus ühiskonnas pole voorus ilma rahata mõttekas); ,,Doktori dilemma", ,,Pygmalion" 1911. Kui puhkeb I MS, siis on Bernard selgelt sõjavastane. Kirjutas artikli ,,Terve mõistus sõja vastu". Sellega pälvis aga hukkamõistu, sest sõjaajal soositakse patriotismi levitamist ja oma võitluse õigustamist. Shaw ütles, et sõda on üldse barbaarne ja ka brittide poliitika pole olnud aus ja õiglane.
.." kirjutatud paralleelselt samal ajal. "Tule tagasi..." haakub laadiga, mis on "Tolmustes värvides" näha. 90ndad tulevad tagasi sinna, kus oli 70ndatel. 90ndatel kirjutab mitmes keeles. Venekeelne osa tema kirjutatud, mitte tõlgitud. Katsetab erinevaid keeli, nende kasutamine tähendab otsesemalt seda, et 90ndate lõpus hakkab kirjutama võrukeelset luulet. Esseesid kirjutab juba varakult. Tuleb ka muud, esimene tähelepanu äratanud tekst "Neljakuningapäev". Mikiver lavastab selle. Tekst ilmub trükist alles 2015 "Loomingu raamatukogu" esimeses numbris. ! Mängib kaasa, iseloomustades neid tendentse, mis draamauuenduse järel tuleb: pöördumine mälu poole, rahvuslikkuse poole. Tegu tragöödiaga, kus ajaloo tasandil nelja kuninga tapmisest Paides ja jüriööst. Rahvuspoliitilist tähendust, mis näidendil on, tajuti omas ajas. Tähendas, et näidend sai teatris mängida 11 korda, siis keelati ära. Proosakilde, essesitlikku proosat hakkab tulema 80ndate lõpul
Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber. Esimene esiletõus ,,Olen 13-aastane" (1980). Jaan Kruusvall (1940-2012) kaks näidendit, mis loovad märgilise tähenduse: ,,Pilvede värvid" (1983) 1944. a traagilisi valikuid, antud inimesekesksest vaatepunktist. ,,Vaikuse vallamaja" (1987) keeruline poliitiline temaatika. Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või
satub ta olema esimene (antiutoopiline). Näidendid, millest hakatakse rohkem rääkima, tulevad just pärast seda. V loeng Uus draama ei ole realistlik draama, realistlikku kirjutatakse seal taustal küll, kuid üldisemas retseptsioonipildis teda pole. 60ndate/70ndate vahetusel näeme just teatava draamatüübi domineerimist (mudeldraama). Utoopiate ja antiutoopiate kirjutamine mängib olulist rolli. Mati Undi „Phaethon, ,Päikese poeg“ lavastab Vanemuise teatris Kaarel Ird. Alustekst on võetud mütoloogiast „Phaethoni“ lugu ja iseloomulikuks on ka see, et alustekstiks valitakse suuri ja tähendusrikkaid alustekste (piibel, müüdid jm). Seda Phaethoni lugu on tugevalt töödeldud ja on noore vaatepunktilt kirjutatud tekst. Lavastuses laulab näiteks Phaethon noort Eesti luulet. 1969 Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng“ – draama ja teatrikäsitlejad on rõhutanud, et kui vaadata kõvu uut draama- ja
Kõnelemine ja rollimäng · Pärast terve tekstiga tutvumist kirjeldatakse küsimuste ja vastuste abil piltide detaile: Kas kuningal on sussid jalas? Kus on kuninga varbad? Kus on kuninga sõrmed? See on kuninga kroon, kas kroon on peas? Kas vihmavari on suur või väike? Kas see on suur kott või väike kott? jne. · Lapsed lõpetavad teksti lauseid või nimetavad sõnu ja väljendeid, mida õpetaja tekstist vahele jätab. · Õpetaja lavastab kuninga teekonna, kasutades teksti dialooge. Lapsed mängivad paaris kuninga ja teenri rolle. Kuningas küsib ilma kohta ja teener vastab, mis aastaaeg on. Kuningas käsib teenril midagi teha ja teener vastab: Kohe, kallis kuningas. · Õpetaja harjutab erinevate käskluste tähenduse mõistmist: Igor, too mulle palun võti. Leena, ära pane seda lauale! Inna, ära võta seda välja! jne. Käeline tegevus · Laps värvib pildi.
• armastab tantsu ja muusikaetendusi Näitekunst • ilmutab huvi näitlemise vastu ja naudib seda • kujutleb end meelsasti mõne teise karakteri, looma või objekti rollis • kasutab häält erineva käitumislaadi peegeldamisel • saab aru etenduse konfliktist • väljendab tundeid miimikaga, žestide ja kehakeelega • naudib kuulajate-vaatajatega tekkivat emotsionaalset sidet • ilmutab võimet dramatiseerida tundeid ja sündmusi • jutustades “lavastab” dramaatilise situatsiooni Kunst • joonistab eri objekte • paneb joonistustesse perspektiivi, kompositsiooni ja proportsiooni • suhtub kunsti tõsiselt ja naudib seda • ilmutab kunsti mõistmisel originaalsust • tunneb huvi uute materjalide ja tehnikate kasutamise vastu • täidab kunstiga oma vaba aega • kasutab kunsti vahendeid tunnete ja kogemuste väljendamisel • on huvitatud teiste kunstist, nii tunnustamise kui ka kritiseerimise mõttes